1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tunnetavad ilu enda sees ja see ongi põhjus, miks nad
uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. · Sellest ühest on alguse saanud kogu muu universum, mis on hulk temast väiksemaid asju ja olendeid. · Et üks on väljaspool kõiki omadusi, sealhulgas ka olemist ja
Ja muidugi, see ilu on kasulik, kui ta mõjutab meie heast küljest. 11. Mida tähendab ilu defineerimine hüve või loomutäiuse kaudu? -- , , -- . , , . 12. Mida tähendab ilu defineerimine meeletaju kaudu? Tooge näiteid! See tähendab, et ilu ilmneb meelelise kogemuse abil, ehk representatsioonide läbi () , , , kujutlus . - .(?) 13. Milline on Plotinose kontseptsioon ilust? Millised on ilu põhilised tunnused? Meeltega tajutav esteetiline kogemus on alaväärtustatud, oluline on vaimu esteetiline kogemus. Plotinose käsituses ilu on eelkõige nähtav ja kuuldav. Mõned asjad tervikuna on ilusad, sest ilu hõlmab kõiki osi, kuna ei saa ilu koosneda inetust. Ilu tungib endaga läbi terve maailma, nähtava ja mittenähtava. Olev on ilu, sest ilu on kõrgeim olemise avaldumine. Ja
PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või
Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil
omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Ka Aristotelese arvates, kelle järgi peeti eriti kauniks kuulsat, väärikat, edukat ja vaba inimest. Vaimne ilu arvati väljenduvat kehalises ilus. Seetõttu kõik, mis oli kellegi jaoks hea, osutus tema jaoks ka ilusaks. Kunstnikud seevastu aga lõid teoseid nägemise, mitte reaalsuse järgi. Näiteks saavutatakse Myron´i
Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi ,,Arusaamatus". 1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile. 1934. aastalabiellus Camus Simone Hiéga, kellest ta ka kaks aastat hiljem lahutas. Põhjuseks oli Simone morfiinisõltuvus. 4 Ülikooli lõpetas ta alles 1936. aastal, (haiguse tõttu) diplomitööga kreeka- ja kristlikust mõttest Püha Augustinuse ja Plotinose filosoofilistes kirjutistes. Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja
eelvalikut ja mingisuguste omaduste eelistamist teisele. Avatud oli enese kohta küsiv mõtlemine, kriitiline mõtlemine. Tegelik mõtlemine leiab Heideggeri arust aset luules. 13 6 8). Lepajõe, Marju 2000 1999 Techne mõistest Plotinosel Akadeemia 4/ 849–861 (KÜSIMUS: Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. ) Klassikalise antiikfilosoofia osaks on veel Platoni õpilane ARISTOTELES (383 - 322 eKr), keda peetakse kaasaegse teaduse alusepanijaks. Teda juhib eelkõige empiiriline janu teadmiste järele. Aristoteles sündis Makedoonias. Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ateenasse kolides töötas ja õppis Aristoteles Platoni käe all. Lõi oma kooli LÜTSEUMI. Aristoelesele meeldis jalutada ja mõtiskleda ning vestelda oma ideedest
et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti anti (Meos, s.a). 1.9 Cicero (106-43 eKr) Antiikse eklektitsismi esindajaks on Room poliitik ja kõnemees Cicero. Cicero väitis, et õige tunnetus ehk mõistuse hääl ütleb, et inimese hing on surematu. Surematul hinge l olevat vaba tahe, milleta osutuks iga moraal mõttetuks (Salumaa, 1991, lk 197). 1.10 Plotinos (204-270 pKr) Plotinose käsitluses eksisteerivad inimeses vaimne ja materiaalne alge iseseisvalt. Ta oli seisukohal, et inimeses on ainuväärtuslik ainult hing, mille suhtes on keha vaid mööduv paratamatus. Hing on olnud olemas enne kehaga ühinemist ning elab edasi ka pärast surma, kuni ta viimaks leiab tee tagasi oma õigesse asupaika - Jumalasse. Kuna kõik kuri juhtub mateeriast, siis on kõigi inimlike eksimuste lätteks vaid keha ja sellest tulenevad tungid ja himud
Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena. Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes? Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on
I. usub, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks on moonutanud meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel on maailmas nüüd valitsevateks teaduslik-tehnilised väärtused. Väitekirjas ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) paljastab L. I., et mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab viiside üle, kuidas need filosoofid kirjeldavad naist või naiseliku täielikku puudumist nende fil-s. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele fil-st, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. ,,Speekulum" on üks 20. saj feministliku filosoofia klassikalisi teoseid. Pärast selle ilmumist kaotas I
jumaliku otsimisele. · Hen on nagu ringi keskmes asuv punkt, mis sisaldab · Plaan rajada Itaalias ideaalriik Platonopolis ei teostu. endas kõiki tulevaste ringide võimalusi. · Ta oli äärmiselt kidakeelne. · Hen · Ta ei rääkinud kunagi iseendast ega tähistanud isegi oma · Erinevalt Piibli Jumalast puudub Plotinose Ainsal sünnipäeva. mõistus, ta on täielikus teadmatuses meist. · Kristlust pidas ta ebameeldivaks usuks. · Ta ei igatse meie järele, ei armasta meid ega ilmuta · Teosed ennast meile. Ta ei tule meile vastu ega juhata meid koju.
3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16
Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr
Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud,
NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja kurjusel ei ole aktiivset omaette alget, see on lihtsalt Ühe puudumine. Plotinose järgi on kõik on üks sest kõik on jumal. 12 Lõpmatuse kästilemiseks vajalikke mõisteid: Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur
võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba · Kosmoloogia retoorika õpetajana. · Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism, jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest. taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat. · Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses · "Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin esile kutsus on: lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde · Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu
Mateeria on aga Plotinosele mitteolev, vormitu ja korrastamatu, see on lausa vastik ('Ma häbenen, et mul on keha'). Inimese kõrgeim eesmärk seisneb selles, et ta hing jumaliku allikaga taas ühineks. Otsitakse ainelisest maailmast väljapääsu. Peab toimuma puhastus, mille ajendiks on armastus ürgalge vastu. Ekstaas on oleks, mil saadakse üheks jumaliku valgusega. Ekstaasis kaob objkti ja subjekti vastuolu, sel hetkel sünnib tõde. Loodus on Plotinose jaoks jumaluse madalaim emanatsioon e teke. Dionysios toob uusplatonismi müstilise joone. Ta pakub välja kolm viisi Jumala tunnetamiseks: via positiva (jaatav hoiak, nimetatakse Jumala positiivseid omadus, nagu igavene, kordumatu), via negativa (eitav, eitab loodud asjade võrdlust Jumalaga, võrdlused on kohatud) ja via symbolica (müstiline, iga võrdlus on sümboolse tähendusega). Iga aste viib Jumalale lähedamale ning müstilise elamuse teel jõutakse kõrgaimale astmele.
Inimene peab irduma oma kehast, puhastuma, looma oma hingele võimaluse talle ainuomaseks tegevuseks, mõtlemiseks. Hinge viimane eesmärk on süvenemine jumalusse (ekstaas). Inimkond tuleneb jumala juurest ja siirdub selle juurde tagasi hinge puhastamise teel. 13 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Plotinose õpilane oli Porphyrios, kellega väitleb Augustinus "De Civitate Dei's" Kristlus ja poliitika Oma esimesel kolmel sajandil ei tegelenud kristlust poliitikaga. Uus Testament oli sätestanud, et Jumal nõuab ka usklikelt alistumist maistele võimudele (Ro 13), valitseja võim on Jumalast selleks, et suruda maha inimeste patususest tulenevat kurjust. Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli
4. sajandi lõpul puhkes Symmachuse juhtimisel paganlike senaatorite võitlus kristlike keisrite vastu ja Victoria altari taaspüstitamise eest. Symmachuse vastaseks oli Milaano piiskop Ambrosius. Symmachus soovitas toonast paganat ja head reetorit Augustinust Ambrosiuse juurde lootuses vastast seeläbi mõjutada. Augustinusest sai Ambrosiuse juures aga kristlane. Ambrosius kasutas oma teostes ja jutlustes Cicero ja Philoni, ning ka uusplatoonikute Plotinose ja Porphyriose vaateid. Augustinusele oli Ambrosius suureks eeskujuks. Lõplik paganliku polüteismi häving aga jõudis paradoksaalselt kätte Lääne-Rooma langemisega. Augustinus väitis, et paganluse oli põhjustanud kodusõja, lahkhelid ja moraalse allakäigu, kristlus aga oli teinud paremaks nii sõdureid, lapsevanemaid ja lapsi, orje kui isandaid, maksumaksjaid kui maksukogujaid. De Civitate Dei ülesehitus. Teosel on kolm osa: Rooma, Kreeka ja Jeruusalemm ning kogu
annaabi.ee 
