teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist, protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing ning teatud mentaalsed protsessid omakorda mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised taoline asi on ebaselge põhjustavad kehalist aktiivsust. protsessid tekitavad mentaalseid protsesse( soove, - Pole mõiste ei
Õpiküsimus Vastus Allikad Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on ÕO5 1. Mis on kujund (image)? kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning L5 ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna ÕO5 2
Selgita, mille poolest ning ruumilise ja loova mõtlemisega. erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too oma Mõiste on mentaalne nähtusi, esemeid ning näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast. Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei saa olla sama kujundit nagu minul, sest kellelgi pole samu kogemusi ja mälestusi.
Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega.
representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste. Selgita, mille poolest erinevad Kujundit saame vaadelda mõistet aga kujund ja mõiste teineteisest
Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad
perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid
perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid
Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud. Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume.
Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki tekste ja neist aru saada. Praegusel internetiajastul ollakse hajutatud tähelepanuga. Internetiseerumise miinus on netieetika puudumine. Küberkiusamine on Eesti laste seas sage nähtus. Internet ei pea kinni autorikaitseseadusest. Raamatute tähtsus kaob.
Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8kuud) o Tegevused esemetega o Tagajärgde uurimine Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12kuud) o Kahe tegevuse järjestamine lõppeesmärgi saavutamiseks – nt peidad lapse eest mänguasja teki alla ära ja laps võtab ühe käega eest ära teki ja teisega haarab mänguasja. o Põhjuse ja tagajärje taipamine o Püsivad mentaalsed representatsioonid Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18kuud) o Uudsed tegevused esemetega – laps viskab meelega lusika maha o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga
Rene Descartes ja Gottfried Wilhelm Leibniz Rene Descartes Gottfried Wilhelm Leibniz Teooria Dualistlik interaktsionism Ettemääratud harmoonia teooria Kas keha ja Keha ja vaim mõjutavad teineteist Keha ja vaim ei mõjuta teineteist. Nii vaim on vastastikku. Vastavalt meie kehalised kui ka mentaalsed omavahel organismis oleva väikese näärme protsessid on Jumala poolt seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid mis teda ümbritsevad ning suunab näitavad ikkagi ühte ja sama aega.
võõraks ning see tõi endaga kaasa tohutul hulgal valu ning kannatusi. Hoolimata suurest hulgast probleemidest, mis see kaasa tõi, ei suutnud inimesed lahti lasta oma võitlusest olla teistest üle. Seda kanantust, mida säärane võitlus toob saab võrrelda hästi Dickensi "Suurte lootustega", kus peategelane muutub sammuti tähtsamateile inimestele oma elus võõraks klassilõhe tõttu. Raamatu ausus oli teine asi, mis mulle ääretult meeldis. Seda eriti siis, kui mängu tulid Catherine mentaalsed probleemid. Psühholoogilised haigused on väga valus teema ning see romaan teeb kõike, et lugejale mentaalsete probleemide tõsidust selgeks teha. Lisaks sellele on ausust näha vägivalla ja joomarluse kirjeldamisel. Üks suurimaid jõhkruseid raamatus oli siiski vist see, kuidas Heathcliff proovis hävitada noore Lintoni, kuigi tal puudus põhjus otseselt teda vihata. Eriti tundis ta oma jõhkruses rõõmu selle üle, et noorel Lintolil oli intelligentsi, mille ta nüüd tappa sai.
pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 9. Milliseid lähenemisi inimesele leidub meditsiinifilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud Maurice Merleau-Ponty poolt. Tema arvates on mentaalsed ja füüsilised komponendid omavahel niivõrd segunenud, et
lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja. Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese heaolu veidi rohkem hindama. Samuti on Laura Browni valik hirmutav. Tekkisid küsimused, et mis selle naise peas toimus ning ehk oleks saanud kuidagi teisiti toimida. Kogu filmi saab kokku võtta märksõnadega depressiivsed ja tänamatud naised. Neid kõiki ühendasid sügavad mentaalsed probleemid, masendus ning võimetus-nõuetus sellega kõigega toime tulla. Ning seetõttu ei soovitaks seda vaadata depressiivsusele kalduvatel naistel, sest ega see olukorda arvatavasti paremaks ei tee.
Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on linnades märksa väiksem kui maapiirkondades ja väikestes linnades. 4) Kevin Lynchi teooria 5 elementi: Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas. 1. Rajad, nagu rajad ja teed, on kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. 2. Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutuses, nt müürid, raudteed ja kaldääred. 3. Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on teatud kindel iseloom. 4
Mitmed vaidlused inimese olemuse üle (ja sellest tulenevate rakenduste üle meditsiinis) taanduvad küsimusele ihu ja hinge omavahelisest suhtest. Järgnevalt vaatame, kuidas seda suhet on püütud lahendada. 1 Neli lähenemist inimesele lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. Mentaalsed nähtused (tunded, mõtted jne) on identsed füüsiliste protsessidega (tavaliselt ajuprotsessidega). Tegu on reduktsionistliku lähenemisega, millele sai eespool viidatud kui ühele äärmusele. Kõik haigused (ka vaimsed) on füüsilised haigused. Ravi eesmärgiks on muuta füüsilist olukorda ja parandada seda. Seda on kutsutud ka biomeditsiiniliseks vaateks inimesele. Kriitika: Kõike kogetut (nt subjektiivne valuaisting) ei saa samastada ajuprotsessidega. Nii näiteks
Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus
mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- ´vahel´, ´keske´, actio ´tegevus´) nimetatakse prantsuse filosoofi Rene Descartes´i seisukohta, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis probleeme seletamisega, kuidas hing ja keha teineteist mõjutavad. (2) Descartes oletas, et vaim mõjub kehale käbinäärme kaudu, mis asub ajupiirkonnas. Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad. See aga pole mingisugune lahendus. Küsimus taandub sellele, kuidas mitteruumiline, mittemateriaalne vaim saab põhjuslikult mõjutada ruumilist, materiaalset kilpnääret.
nad arenevad erinevate astmete kaudu lihtsatest refleksidest keerukamalt organiseeritud skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut. (Butterworth, Harris, 1994, 39) 2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget' operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5
keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine. Strukturalism lähenemisviis ja metodoloogia milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid Humanistlik psühholoogia väärtused, hoolivus, inimlikkus. Positiivsed väärtused, vaba tahe. Kognitiivne mentaalsed protsessid on nagu infotöötlus arvutis. Evolutsiooniline mentaalsed strateegiad ja eesmärgid on loodusliku valku tulem. Psühhoanalüüs kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Religiooni mõju psühholoogiale Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon
Ajasõlm on sissevaade konkreetsesse aastasse, aga seeläbi ka ajastusse. Ajalugu uurides võib keskenduda pidevatele sündmustele või vaadata hoopis selle muutumatust. Mikroajalugu tegeleb ühe konkreetse minevikunähtuse uurimisega ning seejuures üritatakse teha järeldusi terviku kohta. Emmanuel le Roy Ladurie kasutas just sellist meetodit, kui uuris Lõuna-Prantsusmaa talupoegade ühiskonda ja kultuuri. Oluliseks said mentaalsed mustrid ehk püsivad materjalid. Ajasõlme 1314 juures võib välja tuua suure näljahäda aastatel 1315-1317, mille tagajärjed mõjutasid kultuuri rahva palvetest polnud abi ja kiriku autoriteet hakkas kõikuma. Ladurie uuris Montaillou küla ketserlikku piirkonda, kus elasid katari usus inimesed. Alates 1317. aastast sattus see usk inkvisitsiooni huviorbiiti. Piiskop Jacques Fournier oli lasknud koostada kohtuprotokollid, mida Ladurie kasutas
Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll. Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema
uskumused absoluutsed ehk tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. On kas põhimõte või definitsioon, et üks pluss üks on kaks ja et kaks pluss üks on kolm ja nii edasi; et valge erineb hallist vähem kui mustast; et kui põhjus käivitub, saab alguse ka tagajärg. Sellised propositsioonid kehtivad kõigi võimalike "ühtede", kõigi mõeldavate "valgete" ja "hallide" ja "põhjuste" kohta. Need objektid on mentaalsed objektid. Nende suhted on esmapilgul tajumuslikult ilmsed ning meelte abil verifitseerimine ei ole vajalik. Veel kehtib nendesamade mentaalsete objektide kohta: üks kord tõene, alati tõene. Tõel on siin "igavene" iseloom. Kui te leiate ükskõik kus mõne konkreetse asja, mis on "üks" või "valge" või "ball" või "tagajärg", siis kehtivad teie põhimõtted selle kohta igavesti. Tuleb vaid liik kindlaks teha ning siis rakendada selle konkreetse objekti puhul tema liigi seadust
Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani. .Käitumist saab jälgida samuti kui teiste loodusteaduste objekte. Käitumispsühholoogias saab rakendada samu üldmeetodeid, mida kasutatakse loodusteadustes. 6 2. Analüütiline biheiviorism – seisukoht vaimuseisundite (mõtted, tunded, aistingud, uskumused, soovid, kavatsused, hirmud) kohta (Hempel, Ryle) Mida tähendavad mentaalsed mõisted? Väited kellegi vaimuseisundi (mõtted, tunded jne.) kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta. Isiku vaimuseisund ongi selle isiku teatud käitumiskalduvus – isiku kalduvus käituda kindlates tingimustes kindlal viisil. Ryle: "Vaim" kuulub tema arvates keeleliselt käitumisviisi kategooriasse: teadvusel olema, otsustama jne. Biheivoristid arvavad, et , et ainsat laadi tõendiks, mis meil võib olla kellegi (ka iseenda)
järelikult on siis tegemist ideoloogiate seguga. 6. Kas ja millisel viisil suhestub Dijki ideoloogia käsitlus marksistliku ideoloogia "väärteadvuse" kontseptsiooniga? Ta mainib vaid, et see on manipuleeriva hegemoonia tulemus, milles gruppi esitatakse domineeriva grupi suhtes negatiivsena ja et seda tuleks põhjalikumalt uurida, kuna on erand. 7. Kuidas mõista seisukohta, et sotsiaalsed struktuurid on üheltpoolt nii mentaalsed, kuid samas ka sotsiaalsed ja praktilised saavutused ning kuhu asetuks ideoloogia? Kuna sotsiaalsed struktuurid on inimeste poolt konstrueeritud, siis on nad seega ka mentaalsed, sotsiaalsed ja praktilised saavutused. Sotsiaalsed strukruurid on eksistentsi omaette valdkond ja seega analüüsi omaette tase. Nad eksisteerivad nii praktiliselt kui ka analüüsi objektina. Ka ideoloogiat kui teadmist on võimalik uurida sotsioloogiliselt
Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus Sõnavara/sõnatähenduse areng Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused Baassõnadest konkreetsemad ja üldisemad leksikaalsed üksused → konkreetsete ja üldistatud rühmade moodustamine → mentaalsed rühmad → rühmade seosed Sõnatähenduse areng Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand:
(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused
Mälu omandamine: teadlik ja juhuslik õppimine. Staadiumiteooria infot säilitatakse töömälus seni, kui sellele mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu. 9.Mõtlemine kujutis e mentaalne representatsioon psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse
Areng koosneb: o Aju ja närvisüsteemi küpsemine; o Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse; o Adaptatsioon- organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. J. Piaget: kognitiivne areng o Bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks; o Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed; o Väikesed teadlased; o Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid- skeemid- inimese vaimne representatsioon mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta; o Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine. Skeemide areng: Aitavad lapsel adapteeruda; Assimilatsioon- lapse tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil;
Kas sellest saab järeldada et ka haritud ja intelligentsed inimesed on ebaratsionaalsed? Suunatud mõtlemine – vaimne tegevus, mida kasutatakse eesmärkide saavutamiseks. Mentaalne representatsioon – psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda, mis võimaldab neile mõelda isegi siis kui neid kohal pole. Esindavad ka sündmusi/objekti vm, mis eksisteerivad ainult meie vaimus ehk fantaasiates (nt. ükssarvikud, haldjad jm maagilised olendid). Erinevad mentaalsed representatsioonid annavad meie mõtetele sisu (mõtlemise seisukohalt ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee). Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab. Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi. Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi.
ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes
. Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? 3. Dualism kriitika(Ryle, Descartes’i müüt) Kartesiaanlik doktriin. Dualism – inimesel on nii keha kui ka vaim. Privaatsus – vaimusündmused on isikule endale privaatsed. Teadmised teiste vaimust on järelduslikud – teadmised enda vaimuseisunditest on vahetud ning teiste inimeste vaimuseisundid on järelduslikud. Teiste vaimuseisundeid pole võimalik kontrollida ega vaadelda. Mentaalsed mõisted saavad oma tähenduse privaatselt vaimusündmustelt. Wittgensteini näide. Põrnikas karbis. Wittgensteini sõnul taandub karbis olev asi välja ja sel pole mingit rolli inimestevahelises suhtluses. Mentaalse sõnavara tähenduseks on teatud avalikult ligipääsetavad ning intersubjektiivsed verifitseeritavad asjaolud. Sõnade tähendus seisneb faktides vaadeldava käitumie kohta. Kategooriaviga
- KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist) - Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine SKEEMIDE ARENG - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA (peame eelneva läbima)
tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga peilimine jms. Paranähtused jaotatakse kaheks rühmaks, mentaalseteks ja füüsilisteks. 1.Mentaalsed paranähtused: Telepaatia,lähitajumine,kaugtajumine,proskoopia,vitsotsimine,selgeltnägemine ja diagnostika. 2.Füüsilised paranähtused: psühhokinees,baxteri efekt,stimuleerimine,psii-foto,tervendamine.healerid,poltergeistid. 1. Paranähtuste jaotus 1.1 Telepaatia Telepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks loetakse nähtust, mille puhul isikute omavaheline suhtlemine või isiku ühepoolne suhtlemine teise isikuga toimub otsese mõtete vahetamise
Tänu enesekindlusele pürib sportlane oma eesmärgi poole ka ootamatult tekkinud ja ebasoodsas olukorras. Tihti iseloomustab enesekindluse probleemi üllatussportlase võit, kui favoriidile on pandud liiga suured ootused. Enesekindlus aitab kaasa kont- rollitunde tekkimisele, mis omakorda on oluline keskendumise jaoks. Enesekindluse arenguks on vaja kogemusi ja selget tagasisidet oma võimetest. Lisaks aitavad kaasa võistluste-eel- sel perioodil mentaalsed harjutused võistlustel tekkida võivate olukordade ja nende lahendamise jaoks ning oma edukate tehniliste soorituste läbielamine. PÜHENDUMUS EESMÄRKIDELE Pühendumusel oma eesmärkidele ja tahtel jätkata nende saavutamise nimel töötamist saab eristada kitsast ja laia fookust. Viimase puhul peetakse silmas nii sportimisest kui ka sellest väljapoole jäävast elust tekkivate olu- kordade mõju treeningu motivatsioonile ja järjepidevusele
loetust arusaamisega, sest nad ei suuda piisavalt tähelepanu koondada ning oma töömälu efektiivselt kasutada. See artikkel arutab, milliseid strateegiaid on võimalik kasutada, et lugemisest arusaamine ning töömälu rakendamine tulemuslikumaks muuta. 8 2. 3. 1. Mentaalne mudel Mentaalne mudel on konkreetse isiku mõtteprotsess sellest, kuidas maailm tema arusaamist mööda funktisoneerib. Mentaalsed mudelid vormivad meie käitumist ja määravad selle, kuidas me probleeme ja ülesandeid lahendame. 2. 3. 2. Strateegiad Töömälu efektiivsust lugemisel saab tõsta erinevate strateegiatega. On kindlaks tehtud, et lugejad, kellel on elav kujutlusvõime saavad ka loetud materjalist paremini aru, sest nad seostavad tihti loetavat oma kogemustega. Seega oleks üks tehnikatest loetu ajal loetu visualiseerimine.
Kosslyn- mentaalse skaneerimise katse. Inimesel palutakse meelde jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria
süsteemi, millel eesmärk ja see eesmärk on enamasti organismi eluspüsimine (Stream of behaviour - the three elements of a reflex must be viewed as a cordinated system directed toward a goal and this goal usually related to the survival of the organism) Progressiivne indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust. James Rowland Angell (dewey õpilane)- habits-kohanemine tuttavas olukorras, mentaalsed operatsioonid aitavad tundamtuses ellu jääda, psüühika ja keha tervik Harvey Carr - Adaptive act / Adaptiivne tegevus - millel on kolm komponenti 1. motiiv mis stimuleerib käitumist (näiteks nälg või janu) 2. Keskkond või situatsioon kus organism asub 3. Vastus mis rahuldab motiivi (näiteks söömine või joomine) vajadused rahuldamine ellu jäämiseks ja õppimiseks, motiveerivad käituma,efektiivne käitumine.
Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele. Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid. Tuntumad selle valdkonna esindajad on angloameerika geograafid Peter Gould, John R. Gold, Teignald Golledge....jne. Ameerika arhitekt Kevin Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil. Samuti on oluline, et linna visuaalsuse objektid mõjutavad emotsionaalselt inimesi. Selles mõttes on
maksiimidele, võib öelda, et kõnes kehtib ka ökonoomika printsiip ja selle võib võtta kokku nii, et räägi nii palju kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik. 3. Palun kirjelda, kuidas on 3. Mälu on väga oluline seotud mentaalsed kujutised ja mõistete ja kujundite mälu (vt Loftus). Too näide mäletamiseks, oma kogemusest rekonstrueerimiseks ja omandamiseks. Kujundid on seotud mälu, ruumilise ja loova mõtlemisega. Näiteks kui paluda inimesel kirjeldada, kuidas näeb
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Paljud lingvistid on nõus sellega, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on loomuliku keele üldistusvõime. Paljud inimesed teavad sadu tuhandeid sõnu ja mõisteid, kuid kasutavad ise aktiivselt kümneid tuhandeid. II Morfoloogia Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtuvalt. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Sõna
Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see
1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele 24 aastaselt käis Mehhikos, kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga ,,Anahuat" reisikiri Mehhikost
kus infotöötlus on kasvanud ja inimesed arenevad suunas, mis eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni. BIOLOOGILISED MUDELID: Füsioloogiline protsess. Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile
Ohvri puhul tuleb tõsta temaenesehinnang. 2). Grupi tasandil. Kaasata kõrvalseisjaid. Kiusamisest räägitakse avalikult. (Müüt, et kiusamine leiab aset WCs.) Luua järelvalve. Sonia Sharp, Peter K. Smith Võitlus koolikiusamisega: juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks TEKSTI MÕISTMINE ALGKLASSIDES Nagu meil võõrkeeles lugemisega seotud sõnavara mõistmine. Asjad, mida on raske mõista. I. Sõna tasandil * Mentaalsed rühmad sõna tähendus, ei ole käega katsutav metafoorid · Rühmade seosed (kana, lind, koduloom). Rühmitamise arendamise võte neljas liigne. II. Fraasi tasandil · Ebaselged tööjuhised võõraste sõnadega III. Lause tasandil · Rasked lausekonstruktsioonid: - võrdluskontruktsioonid võtavad töötlemise aega ja mõnikord ei suuda laps aru saada
tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid
Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2. Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni) Etnosed ja rahvused mis vahe Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur
•Seotus = külmus vs soojus •Kontroll = domineerimine vs allumine •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
annaabi.ee 
