Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu.
Ma arvan, et suudan nüüd tugevam olla. Kuigi veidi imelik oli Soomest tagasi tulla. Soomes on kõik nii rahulikud ja mingeid tibisid kontsakingadel ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis? Hermeneutika Hermeneutika Platon: hermeneutike techne; hermeneutiline kunst: abivahend jumalate keele mõistmiseks(Hermes) eksegees: tõlgendamine, tähenduste omistamine Hermeneutika kr. hermeneuein; õpetus mõistmisest ja tõlgendamisest antiikajastul: murrete uurimine, seaduste tõlgendamine, Homerose tekstide tõlgendamine Aristotelese teoses Peri hermeneias tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl)
autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised
rääkida absoluutsest tõest- tõde on n-ö teooria-relatiivne. Koherentsiteooriat on pooldanud ka kaasaegne filosoof Davidson Nende kahe teooria ühisjooneks on loobumine klassikalisest raskusi tekitavast definitsioonist, tegelikkuse mõistest, mis tekitab verifitseerimisprobleeme. 1 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 61 3 Moodsatest tõeteooriatest hermeneutika (Gadamer 1900-2002) kreekalikust avatuse moistest. Tõde on inimese suhe traditsiooni, tõde ei tehta subjektilt lähtudes, vaid ta avaldub ise ajalooliselt. Pole lõplikku tõestamist, alati lähtume oma eelarvamustelt2. Tõe korrespondentsiteooria Korrespondentsiteooria on tõenäoliselt kõige vanem ja tunnustatum ning kõige lähedasem tavaarusaamale, võrreldes teiste teooriatega. Selle teooria järgi seisneb tõde väite (otsustuse)
lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest. Sisemise kogemuse juurde tulles annab kogemuslik ja analüüsiv lähenemine koos teadusliku filoloogilise tõlgitsemisega tekstide interpreteerimisele vaimuteadustele vajaliku tõestuse tunnetuse üleüldisest võimalikkusest ja ka selle piiridest. Hans-Georg Gadamer, Mõistmise ringist. Gadameri arvates ei ole hermeneutika ülesanne mitte jagatud tähenduse mõistmine ega ka tõlgendaja ja autori võimalik lähedus nagu interpreteerimist nägi Dilthey. Asi on ratsionaalsem ja väljendub püüdes mõista teise inimese arvamust, pannes end tema positsioonile. Tõlgendamisel, püüdes mõista teist inimest, eeldame, et inimene, kelle teksti loeme ja tõlgendame, on ratsionaalne ja tahab oma seisukohtade kaitseks esitada selles tekstis häid argumente
kuidas maailm endinimesse ehitab, seega huvistinimese tunnetusliku poole vastu." ,,Oma ebaküpsuses ning praeguste vahendite jämedakoelisuses on ehk õigem hoida sellega lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel headel raamatutel, muusikal, kunstidel." Hermeneutika tagasitulek Kuurme arvates ollakse eesti haridusega küll sealmaal, et hermeneutika võiks (tagasi) tulla. Hermeneutika ajaloolist algust seostatakse kreeka pooljumala Hermesega, kes jumalate sõnumeid inimestele edastas. Dilthey järgi on vaimuteadus midagi, mis aitab meil mõista, mis meil maailmas teha tuleb, misme enesega teha võime ja mida võime teha enese suhtes maailma ning maailma suhtes meisse enesesse. Kasvatustegelikkus on poliitiliste, majanduslike, kiriklike ja elitaarkultuuri huvide lõikepunkt.
kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena. Hermeneutika lähteseisukohad: uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring); teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. ülikoolide privileegid mõlema õiguse doktor
Nt ,,siga" siga tähendab elukat, kes palju sööb. · Kaudsed kõneaktid kõneaktid, millel on erinevad eesmärgid. Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola? · Pragmaatika III semiootiline hermeneutika süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid(peamiselt matemaatilised) · semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond. Tegeleb tähendusega seob märgid tähendusega · 1. valdkond on sisemine e nõrk semantika formaalne süsteem, mis käsitleb tähendusi kui struktuure ja see nõrk semantika on tegelt väga tugev vahend võime asju seletada keeltest mitte väljudes (loome
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida
2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid- hermeneutilised- vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised- salajased teadmised, mis vajad tõlgendamist. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher, Saksamaa. 2 probleemi fi
creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi) 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. a. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija
Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine.
imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega
Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid
vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollit...
Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised
Rõhutatakse igasuguse ajaloo konstrueeritust. Traditsiooniline kirjanduslugu varjab vaatepunktide pluralismi. Tekib vähemuste kirjanduslugu. Need täiendavad traditsioonilist kirjandusloolist narratiivi. Entsüklopeedia on uurimuse tavaline vorm. Välditakse kronoloogilisust. Lugejal on võimalik vaatepunkte valida ja kombineerida. Heterogeenne kirjanduslugu. Üldised käsitlused puuduvad, on kaks konkureerivat käsitlust. 14. Interpretatsioon ja analüüs. Hermeneutika Hermeneutika ja tekstitõlgendus. Hermeneutika oli algselt kirjalike tekstide tõlgendamise ja seletamise kunst, 18/19. sajandi filosoofilistes töödes eriline maailmamõistmise viis. Tekstianalüüs on ratsionaalsem meetod, mis eeldab teksti osadeks liigendamise võimalust. Teksti tähendus võrdub osade tähenduse summaga. Hermeneutika uurib teksti tervikuna. Teksti osade mõistmine on võimalik terviku kaudu ja vastupidi. 1. Tekst osad ja tervik on lahutamatult seotud. Seda põhimõtet
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad N...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
.. Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid
ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine.
- ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. · Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi:
Filosoofia pole midagi teadusest erinevat, see on kõigi teaduste koordinatsioon, mis taotleb inimelu parandamist" ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi). 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); (2) teksti uuritakse kultuurilis- ajaloolisel taustal ning (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.
ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama oma kunstilisi eelistusi 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus, hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus, hermeneutika lähteseisukohtadeks on: (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring) (2) teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust,
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 )
Kõige rohkem vaieldi aktsioonide (tõed, mis ei vaja tõestamist) üle. Kui midagi on endast mõistetav, siis see ei rajane kogemusel. Keele mõju teadusmetodoloogiale Iga maailam üles ehitav printsiip on keelest sõltuv, kuid keeli on väga palju. Peamised eesmärgid on olnud tuvastada tõde ja nendest tõeprintsiipidel ühiskond üles ehitada. Ajalooline taust ja filosoofilised eelkäijad · Ratsionalismi ja progressiusu kriitika - · Sotsiaalteaduslik kriitika - · Hermeneutika traditsioon - · Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga teksti tähendus sõltub selles, mis zanris teda esitatakse loomulikus keskkonnas olev tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on tingitud keele enda vasturääkivustest
Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse etenduse vastuvõtu protsessile Teatrisotsioloogia uurib ühiskonna ja teatri suhteid Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater(draamateater), muusikateater, tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Tähenduse allikas on tekst, kõik muu on teisejärguline, tähelepanu vormile ja keelele. Marksist vaatleks kirjandusteost kui ühiskonna peegeldust, mis kajastab baasi ja pealisehituse suhte dünaamikat. Ta arvestaks ka sellega, et kirjandusteos on valitseva klassi vahend enda võimu kindlustamiseks ning teda võib vaadelda kui kaupa; autori osalemine tootmisprotsessis. Kultuur on ära määratud sellega, kuidas majandussuhted vastavas ühiskonnas on korraldatud. Hermeneutika uurib teksti tervikuna ning tekst on tema jaoks autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija/lugeja ajaloolisest vaistust, kogemusest ja valmidusest autoriga sama teksti kaudu dialoogi astuda. 6. Võrrelge uuskriitika ja Vene vormikoolkonna kirjanduskäsitlusi. Uuskriitika - 1920–30. aastatel kujuneb uuskriitika, mis tõuseb Teise maailmasõja järel Euroopa ja USA akadeemilises uurimises valitsevaks paariks aastakümneks (T. S. Eliot, I. A. Richards, John
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte....................................................................................
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav. Müra vältimise üks efektiivsemaid mooduseid on info kordamine, liiasus. 15. Mõistmine kuidas märke mõiste? Hermeneutika on teadus arusaamisest. Hermesus antiikjumal, kes tõi jumalatelt sõnumeid ja vahel ka tõlgendas neid inimestele. Iga tekst sisaldab kolme tüüpi informatsiooni: 1) seotud teksti referentsiaalsusega iga tekst on tekst millestki 2) strukturaalne tähendus seotud sellega, «kuidas?», nt keele sstruktuur, stiil süzee. 3) autonoomne tähendus iga märk mõjub ka vahetult. NB! arusaamine nõuab keele tundmist :)
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Aristotelese ,,Tõlgendamisest" Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib kultuuriti varieeruda, kuid emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad, on samad kogu inimkonna raames nagu ka objektid. Hermeneutika Uurib teksti tervikuna, eesmärgiks mõistmine. Hermeneutiline ring - osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu. Teksti tõlgendus sõltub uurija vaistust, kogemusest ja valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid
jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast
Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel. 6.Tähendus Tähendus on märgi, sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse poolt esile kutsutud teadmine. Tähendus on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Lähenemine tähenduse mõistele võib olla erinev. Teaduses eristatakse tähenduse erinevaid liike või sõna "tähendus" erinevaid tähendusi. 7.Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi:
Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus. Siis on teadlased sunnitud tegelema ka filosoofiaga. Kui tavaliselt usuti, et teadus liigub püsivalt ja katkematult lähemale tõele, siis Kuhn väitis oma paradigmaõpetusega, et teaduse ajaloos eksisteerivad erinevate perioodide vahel radikaalsed erinevused. Erinevad paradigmad on omavahel võrreldamatud. HERMENEUTIKA (KREEKA KEELES -- SELETUS, TÕLGENDUS) HANS-GEORG GADAMER (19002002) Esindab hermeneutikat. Hermeneutika tegeleb erinevate tekstide mõistmise temaatikaga. Kuna olemine on ajaline, siis ei saa olla ühest, absoluutset, kõikide nähtuste puhul kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Väitnud, et kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm (ängistus)
Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma. 2) Paul Ricoeur interpretatsiooni järjekindel teostamine. Hermeneutika on järjekindel süstemaatiline tõlgendamise protsess. Kognitiivne antropoloogia arenenud 50ndates psühholoogiateadusese mõjul. Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed
Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal- ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
üksikprotsesse vaid nende isiksuslikku ja ajaloolist tervikut. Mineviku uurimisel tuleb ehitada sild minevikku, arvestades, et ka meie oleme ajaloolised omas ajas. Tervikut uurides on võimalik mõista ajaloolisi fakte ning isiksuste motiive. Uurides mõjutusseoseid isikute vahel, võime leida selle, mis on neis ühist. Pole teadvust, mis oleks vaba ajaloolisest kontekstist. Filosoofia loob maailma skeemi, kuid ei suuda seda seletada. Hans-Georg GADAMER (1900-2002) muutis hermeneutika möödunud sajandil üheks põhiliseks filosofeerimise meetodiks. Tema tuntuim raamat on Tõde ja meetod (1960). Ta toetus paljuski Heideggerile. Keel ainuke mõistetav olemine. Mõistmise aluseks on eelmõistmine, mille kujundab traditsioon ning mis omandatakse keele kaudu. Tõde on verifitseerimatu, kuid tunnetatav tervikuna ja muudab tunnetajat. Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon. Neid koondades kasutab Gadamer mõistet mõjutusajalugu
- Muutub teksti positsioon ja roll teatris: tekst kui lavastuse üks komponent, toormaterjal lavastuse jaoks vms. Hüljatakse traditsioonilise draama mudel (tegevuslikkus, dialoogilisus, lineaarne narratiiv, kindlad zanrimudelid). 61. Mis on kirjandusteose retseptsioon? Miks seda uurida? 62. Kas pooldate väidet, et kõik teose tõlgendused ei ole üheväärsed? Põhjendage. - Retseptsiooniteooriate filosoofiline raamistik: fenomenoloogia, hermeneutika. Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti teos saab teoseks tajumise käigus. 63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
