Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu.
Ma arvan, et suudan nüüd tugevam olla. Kuigi veidi imelik oli Soomest tagasi tulla. Soomes on kõik nii rahulikud ja mingeid tibisid kontsakingadel ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis? Hermeneutika Hermeneutika Platon: hermeneutike techne; hermeneutiline kunst: abivahend jumalate keele mõistmiseks(Hermes) eksegees: tõlgendamine, tähenduste omistamine Hermeneutika kr. hermeneuein; õpetus mõistmisest ja tõlgendamisest antiikajastul: murrete uurimine, seaduste tõlgendamine, Homerose tekstide tõlgendamine Aristotelese teoses Peri hermeneias tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl)
tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised
........................................................................................ 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.................................................................................................................... 10 Tõe kriteerium....................................................................................................................... 10 Hermeneutika........................................................................................................................ 11 Kokkuvõtte........................................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus
lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest. Sisemise kogemuse juurde tulles annab kogemuslik ja analüüsiv lähenemine koos teadusliku filoloogilise tõlgitsemisega tekstide interpreteerimisele vaimuteadustele vajaliku tõestuse tunnetuse üleüldisest võimalikkusest ja ka selle piiridest. Hans-Georg Gadamer, Mõistmise ringist. Gadameri arvates ei ole hermeneutika ülesanne mitte jagatud tähenduse mõistmine ega ka tõlgendaja ja autori võimalik lähedus nagu interpreteerimist nägi Dilthey. Asi on ratsionaalsem ja väljendub püüdes mõista teise inimese arvamust, pannes end tema positsioonile. Tõlgendamisel, püüdes mõista teist inimest, eeldame, et inimene, kelle teksti loeme ja tõlgendame, on ratsionaalne ja tahab oma seisukohtade kaitseks esitada selles tekstis häid argumente
müradest mitte hoolida." ,,Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis ajendatud tõe otsingutest ning huvist, kuidas maailm endinimesse ehitab, seega huvistinimese tunnetusliku poole vastu." ,,Oma ebaküpsuses ning praeguste vahendite jämedakoelisuses on ehk õigem hoida sellega lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel headel raamatutel, muusikal, kunstidel." Hermeneutika tagasitulek Kuurme arvates ollakse eesti haridusega küll sealmaal, et hermeneutika võiks (tagasi) tulla. Hermeneutika ajaloolist algust seostatakse kreeka pooljumala Hermesega, kes jumalate sõnumeid inimestele edastas. Dilthey järgi on vaimuteadus midagi, mis aitab meil mõista, mis meil maailmas teha tuleb, misme enesega teha võime ja mida võime teha enese suhtes maailma ning maailma suhtes meisse enesesse.
kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena. Hermeneutika lähteseisukohad: uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring); teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. ülikoolide privileegid mõlema õiguse doktor
Nt ,,siga" siga tähendab elukat, kes palju sööb. · Kaudsed kõneaktid kõneaktid, millel on erinevad eesmärgid. Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola? · Pragmaatika III semiootiline hermeneutika süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid(peamiselt matemaatilised) · semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond. Tegeleb tähendusega seob märgid tähendusega · 1. valdkond on sisemine e nõrk semantika formaalne süsteem, mis käsitleb tähendusi kui struktuure ja see nõrk semantika on tegelt väga tugev vahend võime asju seletada keeltest mitte väljudes (loome
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida
2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid- hermeneutilised- vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised- salajased teadmised, mis vajad tõlgendamist. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher, Saksamaa. 2 probleemi fi
creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi) 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. a. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija
Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine.
imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega
Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid
olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku
Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed:
Siin võivad olla erinevate hierarhiate võitlused. Deklaratiivne ebaõnnestub alati, kui vastuvõtja ei vasta Kaudsed kõneaktid Ütlusel on tihti 2 eesmärki. Viisakuse põhimõte on seatud kaudsete kõneaktidega. Kõneaktid ja metafooriteooria iroonia = despressiivne (??); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised
Rõhutatakse igasuguse ajaloo konstrueeritust. Traditsiooniline kirjanduslugu varjab vaatepunktide pluralismi. Tekib vähemuste kirjanduslugu. Need täiendavad traditsioonilist kirjandusloolist narratiivi. Entsüklopeedia on uurimuse tavaline vorm. Välditakse kronoloogilisust. Lugejal on võimalik vaatepunkte valida ja kombineerida. Heterogeenne kirjanduslugu. Üldised käsitlused puuduvad, on kaks konkureerivat käsitlust. 14. Interpretatsioon ja analüüs. Hermeneutika Hermeneutika ja tekstitõlgendus. Hermeneutika oli algselt kirjalike tekstide tõlgendamise ja seletamise kunst, 18/19. sajandi filosoofilistes töödes eriline maailmamõistmise viis. Tekstianalüüs on ratsionaalsem meetod, mis eeldab teksti osadeks liigendamise võimalust. Teksti tähendus võrdub osade tähenduse summaga. Hermeneutika uurib teksti tervikuna. Teksti osade mõistmine on võimalik terviku kaudu ja vastupidi. 1. Tekst osad ja tervik on lahutamatult seotud. Seda põhimõtet
õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär.
Tooge selle põhitunnused. Mida tähendab positivism (tooge selle tunnused). Kes on positivismi rajaja.*August Comte? Seletage lahti mida tähendab funktsionalism:objektiivsus:struktuur/süsteemist tulenev tegevus,roll,ülesanne,staatus ehk kokku funktsioon? Mida ütleb T. Parsons sotsiaalsest süsteemist/struktuurist.*sotsiaalne kord,kokkulepe,vastastikune toime? Mis on sotsiaalkonstruktivism (tooge välja selle tunnused).*hermeneutika e mõistmine,maailma olemus sõltub meist(subjektiivsus,väärtused,tõlgendus ja kontekst);objektiivsus ei ole võimalik? Seletage lahti mida tähendab fenomenoloogia*subjektiivsus:omistatakse tähendus,väärtus,antakse hinnang tulenevalt suhtlemisest,argipäevast ja käitumisest? Mida ütleb Marx Weber mõistva sotsioloogia kohta? *paradigma piirab,teeoria määrab ette,sotsium vs loodus või *kõigest arvamused, väljamõeldis Millest räägib Croesuse elulugu*võimas riik hävitatakse
seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid
iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine.
- ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. · Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi:
Filosoofia pole midagi teadusest erinevat, see on kõigi teaduste koordinatsioon, mis taotleb inimelu parandamist" ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama omi kunstilisi eelistusi). 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus. Hermeneutika lähteseisukohtadeks on (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); (2) teksti uuritakse kultuurilis- ajaloolisel taustal ning (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda.
ehk - teadmiste korrastamine, analüüsimine ja süstematiseerimine nende üldinimlikuks kasutamiseks, sh ka kirjanduses; teiseks Hippolyte Taine (on ebaloogiline tunnustada üks kõik millist ideaali kunstis. Ta väitis, et iga põlvkond, mis eksisteerib tema oma enda keskkonnas omas ajastus, peab alati omama oma kunstilisi eelistusi 33. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus, hermeneutika kujunes esmalt välja kui religioossete tekstide interpreteerimise õpetus, hermeneutika lähteseisukohtadeks on: (1) teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring) (2) teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal (3) tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust,
Ergukava- VMO närvisüsteem Bloknoot-< VMO märkmik Elajas-loom Elik- VMO: ehk; või Kõik sõnad on VMO- vananenud sõnad 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne- -BIOL Aatommass- FÜÜS, KEEM Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST Aatrium- AJ Hedonism- FILOS Arp- FOLKLOOR Loits- FOLKL Arhipelaag- GEOGR Järvik- GEOGR Apostroof- KEEL, KIRJ (KEELETEADUS, KIRJANDUS) Faabula- KIRJ Eufoonia- KIRJ, MUUS Hermeneutika- AJ, KIRJ Apostroof- KEEL, KIRJ Admiraliteet- SÕJ ,AJ (sõjandus) 3 Alkeemia- AJ Bürgermeister- AJ Aktiva- MAJ ; RMTP (Raamatupidamine) Bruto- MAJ,MER,MAJ (MERENDUS) Deposiit- MAJ Devalveerima- MAJ Detriit- BIOL, GEOL Plenäär- KUNST Alpimaja- SPORT Hüpak- SPORT Delikt- JUR (ÕIGUSTEADUS) Ebastama- JUR Pannoo- KUNST Asurkond- BIOL Ainurakne- BIOL, ZOOL 6. Mida tähendab sõna ,,aspekt"
amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia järvik > väike järv - geograafia apostroof > ülakoma, poeetiline üte - keeled, kirjandus faabula > teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses - keeled, kirjandus Eufoonia > heakõla - kirjandus, muusika hermeneutika > vanatekstiõpetus - ajalugu, kirjandus 3 Admiraliteet > mereväe kõrgem ametkond - sõjandus, ajalugu alkeemia > keskaegne ebateaduslik keemia - ajalugu bürgermeister > linnapea, linnavalitsuse eesistuja - ajalugu aktiva > varad, bilansi vasak pool - majandus, raamatupidamine bruto > kogu-, kõik koos - majandus, merendus deposiit > hoius - majandus devalveerima > raha kurssi alandama - majandus
avaldumisest tegelikkuses ja kunstis . Alexander Gottlieb Baumgarten Immanuel Kant Gotthold Ephraim Lessing August Wilhelm ja Friedrich Schlegel Benedetto Croce Positivism ja ajalooline-võrdlev meetod 1. Rass, miljöö moment 2. Faktid ja põhjuslikkus 3. Autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 )
Kõige rohkem vaieldi aktsioonide (tõed, mis ei vaja tõestamist) üle. Kui midagi on endast mõistetav, siis see ei rajane kogemusel. Keele mõju teadusmetodoloogiale Iga maailam üles ehitav printsiip on keelest sõltuv, kuid keeli on väga palju. Peamised eesmärgid on olnud tuvastada tõde ja nendest tõeprintsiipidel ühiskond üles ehitada. Ajalooline taust ja filosoofilised eelkäijad · Ratsionalismi ja progressiusu kriitika - · Sotsiaalteaduslik kriitika - · Hermeneutika traditsioon - · Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga teksti tähendus sõltub selles, mis zanris teda esitatakse loomulikus keskkonnas olev tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on tingitud keele enda vasturääkivustest
Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse etenduse vastuvõtu protsessile Teatrisotsioloogia uurib ühiskonna ja teatri suhteid Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater(draamateater), muusikateater, tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil
fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia kasutanud ka Hegel, kelle "Vaimu fenomenoloogia" on uurimus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest). hermeneutika vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus (kr. k seletus- või tõlgenduskunst). Tänapäeval mõistetakse hermeneutikat kaheti. 1. Tekstide tõlgendamise teooriana ja ühtlasi humanitaarteaduse meetodina. 2. Filosoofilise õpetusena. Kummagi arusaama pooldajad tuginevad ühtedele ja samadele klassikutele, peamiselt Schleiermacherile ja Diltheyle. analüütiline filosoofia suundumus, mille järgi filosoofiline tegevus seisneb põhiliselt
Tähenduse allikas on tekst, kõik muu on teisejärguline, tähelepanu vormile ja keelele. Marksist vaatleks kirjandusteost kui ühiskonna peegeldust, mis kajastab baasi ja pealisehituse suhte dünaamikat. Ta arvestaks ka sellega, et kirjandusteos on valitseva klassi vahend enda võimu kindlustamiseks ning teda võib vaadelda kui kaupa; autori osalemine tootmisprotsessis. Kultuur on ära määratud sellega, kuidas majandussuhted vastavas ühiskonnas on korraldatud. Hermeneutika uurib teksti tervikuna ning tekst on tema jaoks autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija/lugeja ajaloolisest vaistust, kogemusest ja valmidusest autoriga sama teksti kaudu dialoogi astuda. 6. Võrrelge uuskriitika ja Vene vormikoolkonna kirjanduskäsitlusi. Uuskriitika - 1920–30. aastatel kujuneb uuskriitika, mis tõuseb Teise maailmasõja järel Euroopa ja USA akadeemilises uurimises valitsevaks paariks aastakümneks (T. S. Eliot, I. A. Richards, John
Sisult on tegemist argumendi liikidega. III TÄNAPÄEVASED VOOLUD 1.TOOPIKA tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda
Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31
Tekstile on omane piiritletus tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus
mehhaaniliselt loetleb põhjus on inimeses kõike ja selles peitub endas. kogu tõde- Finalistlik- lõpu pealiskaudne. taotlemist, lõpliku Positivism tõe selgitamise (sotsioloogias püüdu. sõimusõna)- Hermeneutika- veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt. Blondiininaljad) asjadele. Deduktiivne uuring Induktiivne- algab algab teooriast ja mingist kontrollitakse praktikas elujuhtumist ja
Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste ideedesse,"mõistlik inimene" jõusse, kes tänu teadmistele vabalt muudab ja parandab maailma. Lingvistilise filosoofia õitseaeg selle klassikalises vormis toimus 50ndatel ja varajase 60ndatel. Seejärel toimus isegi siis tähtsate otnoloogiliste probleemide juurde naasmine, teadusfilosoofia ja teadmiste teooria vaatenurgast ajalooline lähenemine hermeneutika ja eetika. Sajandi teisel poolel, filosoofia peamistes suundumustes, toimub vähem liigitamist, saab suhteliselt selgelt määratleda koolkondi, suundumusi ja tendentse. Sarnasusparaleeli võib tuua sellega, mis toimus loodus-ja ühiskonnaõpetuses, suurim edu saavutatakse "kohta liigestes" varemmoodustatud lähenemisviisides. Ja veelgi: filosoofid, nagu ka teadlased, matemaatikud ja lihtsalt katsetajad, on hakkasid arendama "rakenduslikku" filosoofiat, kohaldades nende
juutide kiusamise ajal. Ning armuke tuli pärast seda Heideggeri juurde tagasi. Peateos: · Olemine ja aeg (1927) Heideggeri peaküsimus on olemasolu ehk eksistentsi küsimus mida tähendab lausetes sõna ,,on" Dasein on olemasolemine. Teadlik oma enda surelikust saatusest, mis paneb meid elama autentset elu. Fenomenoloogia õpetus teadvuse nähtumustest ehk fenomenidest, see tähendab tegevusega kaasnevate kogemuste kirjeldust või analüüsi. Hermeneutika tekstide seletus-ja tõlgenduskunst. Ontoloogiline diferents on olemuse ja olemasolu erinevus. ,,Inimene on kehastanud aeg: tüdimuse, ängi, süü ja hirmu ning see annab inimesele võimaluse kogeda olemist tema tervikus." Inimene loob oma olemuse oma tegevuste ja valikute kaudu. Karl Popper (1902 -1994) 1994- Estonia uppus ja vene väed viidi Eestist välja. Sündis Viinis ja suri Londonis Teda mõjutasid psühho-analüüs(Freud) ja relatiivsusteooria. (Einstein)
Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav. Müra vältimise üks efektiivsemaid mooduseid on info kordamine, liiasus. 15. Mõistmine kuidas märke mõiste? Hermeneutika on teadus arusaamisest. Hermesus antiikjumal, kes tõi jumalatelt sõnumeid ja vahel ka tõlgendas neid inimestele. Iga tekst sisaldab kolme tüüpi informatsiooni: 1) seotud teksti referentsiaalsusega iga tekst on tekst millestki 2) strukturaalne tähendus seotud sellega, «kuidas?», nt keele sstruktuur, stiil süzee. 3) autonoomne tähendus iga märk mõjub ka vahetult. NB! arusaamine nõuab keele tundmist :)
3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2. Hermeneutika- põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid
joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Aristotelese ,,Tõlgendamisest" Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib kultuuriti varieeruda, kuid emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad, on samad kogu inimkonna raames nagu ka objektid. Hermeneutika Uurib teksti tervikuna, eesmärgiks mõistmine. Hermeneutiline ring - osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu. Teksti tõlgendus sõltub uurija vaistust, kogemusest ja valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid
jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast
Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel. 6.Tähendus Tähendus on märgi, sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse poolt esile kutsutud teadmine. Tähendus on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Lähenemine tähenduse mõistele võib olla erinev. Teaduses eristatakse tähenduse erinevaid liike või sõna "tähendus" erinevaid tähendusi. 7.Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi:
muutumatu nn. normaalse teaduse arenguperioodil. Normaalteadus ei vaja filosoofiat. Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus. Siis on teadlased sunnitud tegelema ka filosoofiaga. Kui tavaliselt usuti, et teadus liigub püsivalt ja katkematult lähemale tõele, siis Kuhn väitis oma paradigmaõpetusega, et teaduse ajaloos eksisteerivad erinevate perioodide vahel radikaalsed erinevused. Erinevad paradigmad on omavahel võrreldamatud. HERMENEUTIKA (KREEKA KEELES -- SELETUS, TÕLGENDUS) HANS-GEORG GADAMER (19002002) Esindab hermeneutikat. Hermeneutika tegeleb erinevate tekstide mõistmise temaatikaga. Kuna olemine on ajaline, siis ei saa olla ühest, absoluutset, kõikide nähtuste puhul kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof
võimalik vaid tõlgendada. Tõlgendus tuleneb läbi võimalikult suure hulga materjali läbitöötamisel. Alates Geertzist hakati tähelepanu pöörama asjadele, mida iseloomustab juhuslikkus, millest pole loota mingi seaduspärasuse leidmist. Oluline on mõista ka seda, kuidas antropoloogia töötab, kuidas välitööde andmed jõuavad akadeemilises uurimises tulemuseni. Uurime seda, mida me uurida saame. Tuleb mõista andmete kogumise konteksti. Hermeneutika 1) Hans Georg Gadamer dialoogi metafoor. Uurimisprotsess on dialoogiline. Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada
Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal- ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese
papüürosetekst "Ateenlaste riigist" ("Politeia Athenation"). Filosoofia alastest Aristotelese teostest on säilinud järgmised: 1. uurimused mis tegelevad loogika või nagu Aristoteles seda ise nimetas, "analüütika" küsimustega. Neid tunti hiljem pealkirja all "Organon". Siia on koondatud 6 iseseisvat kirjutist: a) õpetus kategooriatest - uurib kõrgemaid üldmõisteid, nn. Kategooriaid. b) uurimus "seletamise" üle - käsitletakse lauseid ja nende seletamist ("hermeneutika"). c) esimene analüütika - uurib otsuseid. d) teine analüütika - uurib tõestusi. e) toopika - käsitleb "dialektikat" kui tõenäosustõestust. f) uurimus sofistide järeldustest - tavaliselt lisandub eelmisele (e) viimase osana. 2. teos metafüüsika, üle 14 raamatus, mis kannab ilmseid viimistlematuse tunnuseid. Nimetus metafüüsika ei oma sisuliselt tähendust, olles tekkinud hiljem asjaolu tõttu, et see teos käsikirjades oli ilma erilise pealkirjata
Teatud väited võivad osutada mingile tähendusele või mõttele. Sageli petab meid aga see, et me kasutame üht ja sama terminit sootuks erinevatest asjadest rääkides. Vastuolu tekib siis, kui me ei arvesta erinevate osutustega. Lausete tähenduste selgitamisest sai alguse nn analüütiline filosoofia, (AF) mis oligi algselt keelefilosoofia (kuid mitte kogu keelefilosoofia ei ole analüütiline filosoofia, nt võib selleks olla ka filosoofiline hermeneutika). On raske määratleda analüütilist filosoofiat, vo just selle tõttu, et hinnanguliselt on umbes 85% tänapäeva filosoofidest analüütilised filosoofid. Analüütilisele filosoofiale vastandatakse nn kontinentaalset filosoofiat, mis on rohkem metafüüsiline, kirjanduslik ja sageli holistlik. Analüütikud püüavad tervikut mõista selle osadeks lahutamise kaudu, holistid aga püüavad mõista osi terviku kaudu. Analüütilise filosoofias püütakse enamasti kasutada
- Muutub teksti positsioon ja roll teatris: tekst kui lavastuse üks komponent, toormaterjal lavastuse jaoks vms. Hüljatakse traditsioonilise draama mudel (tegevuslikkus, dialoogilisus, lineaarne narratiiv, kindlad zanrimudelid). 61. Mis on kirjandusteose retseptsioon? Miks seda uurida? 62. Kas pooldate väidet, et kõik teose tõlgendused ei ole üheväärsed? Põhjendage. - Retseptsiooniteooriate filosoofiline raamistik: fenomenoloogia, hermeneutika. Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti teos saab teoseks tajumise käigus. 63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad
annaabi.ee 
