Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmitust...
Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga. Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele, mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Persoona on Jungi meelest mitte väga negatiivne asi, vaid seda on vaja oma eesmärkide saavutamiseks
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest.
eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1
ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni. Kokkuvõtteks tuleb nõustuda sellega, et kui freudismist kahju ei sünni, siis on väga hästi. Mingit kasu ei ole ju sellest üldse loota..
MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida Jung nimetab arhetüüpideks ja mis moodustavad kollektiivse alateadvuse.
Mis on kultuur? Kultuur on ülimalt mitmetähenduslik sõna. Me tunneme paljusid liitsõnu mõistega kultuur. Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni.
maamuld, mis annab saaki. Ka väliselt on naistel Mats Traadi teostes palju ühiseid jooni. Kõik nad on millegi poolest eriliselt kaunid, lummavad. Kõigis naistes on midagi salapärast, mõistatuslikku, müstilist. Ka on kõik naised milleski nähtavalt haprad ja haavatavad, samas on nad visad. Uurimuse teises osas on analüüsitud Mats Traati kui tüüpilist meeskirjanikku ja meest. On lähtutud Carl Gustav Jungi teooriast, et igas mehes peitub anima - sisemine naine. Anima sisaldab mehe alateadvust mõjutavaid arusaamu ja omadusi, mida mees peegeldab või siirdab naistesse. Siinkohal on anima jagatud kolmeks, käsitledes kõigepealt naist emana (põhiliseks omaduseks on hoolitseda, muretseda, aidata), seejärel neitsinaist (kujutlus puhtast süütust tütarlapsest, kes ootab printsi valgel hobusel) ja viimaks ka naist kui hoora (kujutab endast külgetõmbavat, kuid ühteaegu kardetavat seksuaalsust). Tuleb välja, et eesti mehel on hirm, kas ta suudab olla
Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid. See paneb meie psüühilise elu elemendid mingisse korrapärasesse struktuuri. Kollektiivne alateadvus on tema meelest kui evolutsiooni tagurpidipööratud väljendus. Siis saab kogu maailm üheks, kõik on samast ainest pärit. Tähtsamat arhetüübid Jungi jaoks: persoona, vari, anima ja animus, mina ise. Persoona: algne tähendus on mask. Sarnane Freudi superego'ga. Tähendab inimeses seda, mis inimene näitab teistele, et ta käitub nii nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, et on kasulikum, kuidas ta arvab, milleks on kohustatud kompromiss ühiskonnaga. See aitan saavutada mingeid eesmärke. Igal rollil on oma mask. Loodud eelkõige selleks, et keskkonna/ühiskonnanõudeid täita, et jätta soovitav/soovitud mulje, tihti oma tegelikku mina varjates
60 parimat laulu - EESTI KULLAFOND - 3 platinum CD" © 2006, "Hitivabrik" " " © 2004, "" , , © 2003, "Lootus", © 2003 "AN&BEN" , , © 2002, J.R.C. , , © 2002, Records 2000, Estonian Artist Agency , , © 2001, " " Grand Collection, © 2001 Armukarneval, Records 2000 Star Collection, © 2000 J.S.P. Records / " -", © 1996, "" , © 1994 Anima Vox Co. " ", © 1985, " ", © 1994, " -", © , " ", "", © , 1988 " ", © , 1986 " ", © , 1985 " ", © , " ", © , 1984 " ", © , 1984 " ", © , "Anne Veski", © , 1983 Tunnustused 1984 Eesti NSV teeneline kunstnik 2006 Valgetähe V klassi teenetemärk 2007 Lomonossovi orden (Rahvuslik Ühiskondlike Autasude Fond; Venemaa) Viited 1
ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Janno Põldma (sündinud 7. novembril 1950 Tallinnas) on eesti filmioperaator ja -lavastaja.
• Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga
Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Kristiina Ehin, kes poetessina on üsna karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet on öelnud, et ta ei tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi. Kristiinale meeldib ka väga joonistada. Ta on oma joonistamis huvi saanud väiksest peale. Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt. Kuni jõuludeni ei kavatsenud ta oma Mohni päevikut avaldada, siis hakkas tunduma, et seal, üksikul saarel peetud dialoog iseendaga on tähenduslikum ja tihedam kui varasemad sissekanded. Seal jagas ta päevikuga ka neid mõtteid, mida muidu oleks ta jaganud inimestega enda ümber. Looming: Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000)
Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002 ATEMLOS, multimeediakompositsioon 2005 Stabat Mater per flauto "Tunc videns Iudas" 2005-2007 MELODIA ACCOMPAGNATO kammeransamblile 2006 ANIMA MEA elektroonikale 2006 WELT GEBAUT IST kammeransamblile 2007
Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637.aastal avati Veneetsias ooperiteater, selle jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine". Monteverdi loominguid 4 · ,,Maria quid ploras" · ,,O stellae" ja ,,Anima miseranda" · ,,O Iesu mea vita" · ,,O gloriose martyr" JA veel palju teisigi. Kasutatud kirjandus: 5 www.wikipedia.ee 6
Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254-1256. "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"), 1264. "Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("Teoloogia summa"), aastatel 1266-1273 (v 1265-1274). Compendium theologiae ad Fratrem Reginaldum, 1896. Muid teoseid "Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" 1256-1259. "De ente et essentia" ("Olevast ja olemisest") (1252 - 1256); De emptione et venditione ad tempus (1262); Quaestio disputata De anima (1265/1266) De unitate intellectus contra Averroistas (circa 1270) Summa de homine Summa de bono et virtutibus Quaestiones disputatae de veritate De regno (1267) Kasutatud Kirjandus Õpik lk 83 http://www.google.ee/search?hl=et&cp=6&gs_id=m&xhr=t&q=aquino+thomas&g cf.osb&biw=1104&bih=623&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab= http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aquinas
doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki
Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju
Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid. (~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje
Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus
abielurikkuja teolt tabas, võis ta kohapeal tappa. Raamat sisaldab väga palju aastaarve ning mingil määral ka seda n-ö kuiva teksti, mille lugemisel huvi veidi kaob, aga enamasti on raamat siiski huvitavalt kirjutatud. Pikalt lugedes väsib natuke ära, sest see muutub veidi üksluiseks, aga paari peatüki kaupa lugedes säilib huvi ja suutelisus kaasa mõelda. Lõpetuseks loeksin ette ühe koha, mis mulle eriti meeldis, peatükist, mis käib Rooma luuletaja Lucretiuse kohta: Hing (anima) ib ,,eluhingus", mida leidub väga peene ainena terves kehas ning mis hingestab iga selle osa. Ta kasvab ja vananeb koos kehaga ning kui keha sureb, hajuvad tema aatomid. Elu ei anta mitte päriseks, vaid laenuks, ning sellest on kasu niikaua, kuni me saame sellega kasulik olla. Kui oleme oma jõu ammendanud, peame jätma elu sama armuliselt, nagu tänulik külaline tõuseb pidulauast. Surm ei ole midagi kohutavat, ainult meie hirm teispoolsuse ees muudab ta selliseks. Mingit
nii kujutlused kui ka emotsioonid ning samas on nad enamjaolt ka ajustruktuuriga päritavad. Jung ise kasutas võrdlemiseks mõistet kristallvõre ehk sisuliselt võret küll pole, kuid on jõud, mis paneb erinevad elemendid mingisse kindlasse vormi ehk labaselt öeldes on arheatüüp kui tühi anum, kuhu asju pannes võtavad nad anuma kuju. Konkreetsemalt on isiksuse seisukohapealt tähtsamad arheatüübid: persona, vari, anima & animus, self (isesus) ja ego (mina). :) Persona kui mask ehk kompromiss ühiskonnaga. Jungi arust on persona see, mis inimene näib endale ja teistele, millisena ta arvab end olevat kasulik, milleks kohustatud. Seda on alati mingil määral vaja, et oma sihid täita. Jungi arust on see ,,vale mina", mis on ,,tõelise mina" moodutus ja enamasti on ta seotud sellega, et endast mingi mulje jätta, jättes maha oma tõeline mina. Mida tugevam see mask on, seda enam hakkab isiksus selle
Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette Looming oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine `'Missa Papae Marcelli'' Giovanni Pierluigi da Palestrina Orlando 1532-1594 di Lasso Reformatsiooniaegne Renessansshelilooja Madalmaade koolkonna viimane suur meister Ta on kirjutanud üle 2000 heliteose Madalmaade koolkonna viimane ja suurim esindaja Vaheldusrikas ja elurõõmus loomus Kuulsaimad teosed on tema ületamatud psalmid "Lauda anima mea Dominum" Orlando di Lasso Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pierluigi_da_Palestrina http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/renessanssi_muusika_kristiklopets.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Orlando_di_Lasso http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pierluigi_da_Palestrina http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Ockeghem http://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez
Animism Anima = hing. Kõigel on hing, kõiki tuleb kohelda hingeliste olenditena ja enda sarnasena. Rituaal usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uusu...
loodust. Sümboliseerib usulist hoiakut, mis lahendab kõik konfliktid. Jung kirjeldab 4ja teadvuse funktsiooni: mõtlemine, tunded, intuitsioon ja aistingud. Sümbolid: · Hirvejaht - allegooriline sümbol viitab seksuaalaktile. Näit 16 saj Lucas Cranachi maal. · Võti lukuaugus seksuaalne sümbol, ent mitte alati. Näit 15 saj Robert Campini maalil uks sümboliseerib lootust, lukk halastust ja võti Jumala poole püüdlemist. · Anima on mehe alateadvuses paiknev naiselik alge. Seda sümboliseerib mõlemasooline figuur ehk hermafrodiitne. Goethe nimetas seda Igaveseks naiselikkuseks. See on sisemise alge vabastamine mida läheb vaja loomingulisteks saavutusteks. · Logos mehe tarkus, Eros naise seotus · Kristus pakub inimesele vaimset kindlustunnet kuna ta on Jumala poeg taevas. · Transtsendentsuse sümbolid täiskasvanu saavutab selle tunde teadvuse ühinemisel alateadvusega
üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka
Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid
Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid
Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. · Orlando di Lasso Lauda anima mea Dominum -http://www.youtube.com/watch? v=KTiUfaKjmyQ · Orlando di Lasso- Matona, mia cara - http://www.youtube.com/watch?v=lmf2H7IxNDY · Orlando di Lasso- Madrigalis - http://www.youtube.com/watch?v=FUSeiOaTnsQ Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui ,,puhta ja väärika" kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik (üle
kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981)
vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem
Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama. Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates
Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama. Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia. Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud
tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse
7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A.dvorzäk-sümfoonia 10 ) ,,Ungari rapsoodia" F.Liszt 11) ,,Luikede järv" P.Tsaikovski -ballet 12) ,,Sõnadeta laulud" F.M.Bartholdy-klaveri tsükkel 13) ,,Pildid näituselt"-M.Mussorgski-klaveri tsükkel. 14) ,,Kuupaistesonaat" L.von Beethoven-klaverisonaat 15) ,,Lahkumissümfoonia" F.J Haydn-sünfoonia 16) ,, Kreutzeri sonaat viiulile ja klaverile" L.Beethoven 17) ,,Tristis est anima mea" M.G Battista 18) ,,Kevadpühitsus" J.Stravinski-balett 19) ,,Kodumaine viis" H.Eller- klaveripala 20) ,,Peegel peeglis" A.Pärt intstrumentaal teos 21) ,,Carmen" G.Bizet-ooper 22) ,,Meri" 23) ,,Laul maast" Mahler-sünfoonia 24) ,,Nürnbergi meisterlauljad" R.Wagner-ooper 25) ,,Rigoletto" G.Verdi -ooper 26) ,,Traviata" G.Verdi- ooper 27) ,,Saksa reekviem" J.Brahmus vokaalsümfooniline teos 28) ,,Naise elu ja armastus" R
Paracelsuse suurimad teened on tema ravimismeetodite arendamine. Ta ei muutnud väga ravimeid kui selliseid, vaid rohkem vaatenurka, kuidas peaks lähenema haigusele ning mida haige juures ravida. Tria prima Paracelsus sõnastas alkeemilise printsiibi, mis hõlmas kolme põhilist elementi, millest koosneb maailm. Selle peale ehitas ta üles ka oma inimese organismi kirjelduse. Nii nagu maailm, on inimese keha üles ehitatud nendele kolmele ainele. Väävel- anima ehk hing, põlev element. Ühendus element kõrge ja madala olemuse vahel maailmas. Seda kasutati õhkamiseks, kiireks aurustamiseks ning ainete eraldamiseks keemiliselt. Elavhõbe- spiritus ehk vaim, lenduvuse alge. Viibib ühekorraga igal pool, seda loeti kõiksuse algeks. Usuti, et elavhõbe on kõiksusest kõrgemal olev element. Arvati veel, et elavhõbe on vahelüli maa ja taeva vahel. Sellele omandati alkeemias sageli jumalikke omadusi. Sool- korpus ehk keha, kõvaduse alge
dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Tema sünnipaigaks peetakse Roomat. Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas palvesaali, kus loeti pühakirja, lauldi vaimulikke laule ja peeti jutlusi. 17.sajandi algul kujunes oratooriumi kindlate tunnustega zanriks. Tema kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600.aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid
eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirkumuusikazanr. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit, Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Oratooriumizanr sündis Roomas ja tema eelkäijaks oli pühakirjatekste dramaatiliselt kujutava liturgilise draama sajandivanune traditsioon. Oratooriumi liberto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne, esimesel puhul on tugevam seos traditsioonilise kirkumuusikaga, teisel ooperiga. Varane ooper oli 17. sajandi algul suurte õukonnapidustuste kõrgpunktina eraldi zanr. Kuna
maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertaalased. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao kulg. 12
selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham
impulsse. CARL GUSTAV JUNGI ANALÜÜTILINE SISKSUSETEOORIA Eristas järgmisi isiksuse tasandeid : teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu). 5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad
ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Zanri alguseks võib pidada 1600.a. lavastatud E. de' Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo". Barokiaegsed oratooriumid on vaimuliku sisuga, kuid reeglina pole tegu kirikumuusikaga. Neid esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Zanr sündis Roomas, eelkäijateks pühakirjatekste dramaatiliselt kujutav liturgiline draama. Oratooriumi libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Koori tähtsus on väga suur. Ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, seal oli palju tegelasi, koori ja balletti aga vähe ning ka orkester oli väike
Ulmefilm on film, kus on välja mõeldud igasugused juhtumid, mis igapäevaelus tavaliselt ei juhtu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Multifilm ehk Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Iga elutu asi, mida inimene kaader haaval nihkuma suunab ja seda liikumist üles pildistab, saab olla animafilmi osa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Multifilm) Maailma esimene täisanimafilm on "Fantasmagorie"
moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks Adler - kompensatsioon - alaväärsustunne. sots huvi
Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-
säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama,
Eesti Filmiarhiivist rääkides ei saa üle ega ümber MTÜ Eesti Filmi Andmebaas'ist (edaspidi MTÜ EFA). See on 2007. aasta hilissügisel loodud organisatsioon, mille tegevuse põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see Interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele nii Eestis kui välismaal. Ligi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi, koos kroonikapaladega küünib nende arv kindlasti üle 15 tuhande. Mängufilmid, dokumentaal- ja aimefilmid, anima-, tele-, õppe-, reklaam- ja kroonikafilmid on rikkalik kogu Eesti elust, ajaloost, kultuurist ja inimestest, Eesti filmipärandi 11 loomisel on osalenud tuhanded tegijad. Kavandatav andmebaas avab selle varamu ülevaatlikul viisil ja ulatuslikus tunnusteruumis otsinguvõimalustega varustatuna. Nii mahuka filmikogu kohta täieliku andmestiku koondamine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine
Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-
annaabi.ee 
