Kas me sellist Eestit tahtsime ? Oleme elanud juba 23 aastat vabas Eestis. Meie hingesoov ja tuleviku unistus 23 aastat tagasi ning isegi enne seda oli vaba Eesti. Kas me siis mõtlesime, milliseks võib vaba Eesti kujuneda? Millised on tema väljavaated poliitikas ja majanduses? Võime nuriseda kõige üle, mis Eesti Vabariigis sündis, sünnib ja on sündimas, aga meie olime need, kes tahtsid vaba Eestit. Nüüd jääb ainult mõtiskleda, kas me tahtsime sellist vaba Eestit või oli meil pisut teistsugune ettekujutus. Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus
Tulevik on minu kätes Maailmas on palju ameteid. Milline neist valida? Kas see toob mulle palju kasu? Kas see hakkab mulle meeldima? Need ja paljud muud küsimused teevad valiku väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla arstid, juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. On ju kooli lõpp mõnele juba käegakatsutav, mõnele veidi veel kaugemal. Kuigi ka vanemate arvamusi tuleks kuulata, pead otsustama ikkagi ise. Kui vanemad tahavad sind näiteks muusikakooli saata vastu sinu tahtmist, siis ei tuleks sellest midagi välja. Tähtis on oma tööga võrdväärset palka saada
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA TÄHTSUS KSG 6. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS loovtöö Albert Korban, Rudolf Aun 7.B Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….. 3 2. TÖÖ KÄIK ……………………………………………………………………………4 3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusi...
VAHETUSÕPILASTENA AUDRU KOOLI KEIDI NIIT JA KERTU LILLE 8. KLASS TÕSTAMAA KESKKOOL SISSEJUHATUS · MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · LOOVTÖÖ EESMÄRGID · LOOVTÖÖ KIRJELDUS · HINNANG OMA TÖÖLE MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEMA, KUNA TAHTSIME OLLA VAHETUSÕPILASED. · VENIVIDIVICI EESMÄRGID · ERINEVUSED JA SARNASUSED · VASTU VÕTMINE KOOLI · ÕPILASTE JA ÕPETAJATE SUHTUMINE · AUDRU JA TÕSTAMAA KOOLI VÕRDLUS LOOVTÖÖ LÜHIKIRJELDUS · TRANSPORT · ÖÖBIMINE · KOOLIELU · MIS HEA JA MIS HALB HINNANG OMA TÖÖLE · KERTU HINNANG · KEIDI HINNANG KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD PILDID · AUDRU KOOLI KODULEHELT HTTP://AUDRU.EDU.EE/ · KERTU ERAKOGU
GEOGRAAFIAALASE VIKTORIINI KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE 7. B KLASSIS Kristin Pilve ja Antonina Nagornõi 2017 MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused; 10 küsimusega viktoriini viisime läbi 7. b klassi ainetunnis; kontrollisime vastused;
Saaremaa Ralli (repotaaz) Käisin Saaremaa rallil,mis on toimunud juba mitu aastat.See aasta oli 40. juubel Saaremaa rallil.Läksime sinna koos pere ja sõpradega.Sinna sõitsime praamiga ja loomulikult autoga.Järjekord oli pikk.Praamid käisid harva kuna oli torm ja tugev tuul.Ootasime järjekorras vähemlt 8 tundi.Praami peale saime alles kell neli hommikul kui tahtsime jõuda kuuese praami peale eelmine õhtul.Kui praami peale saime ja Saaremaale jõutsime läksime maale korra magama.Varsti hakkasime juba rallile minema.Ralli oli vägev eriti see kui üks auto üle katuse käis (tegin ka ise sellest pilti).Siis läksime järmisele katsele.Vaatasime kuidas seal ka autod raja läbivad.Pärast seda läksime maale.Järmine päev läksime koju.
1 Minu unistuste telefon vol 2 Vilepulgakommiga sai kõiki närvi ajada Nätsurull tuli alati tervenisti suhu panna Põhiline tegevus koolis vabal ajal oli kleepsude vahetamine Turnikad asendasid mänguväljakuid Heeringas, heeringas 1,2,3! Viska kivi ja hüppa 1,2,3;1,2,3 Meie mängurahaks olid puulehed Tamagochi Jojoga sai teha ägedaid trikke Just seepärast tahtsime me krõpsupakke (tazod) Furby – ihaldatuim mänguasi Mängukonsool 25-krooni oli väga suur raha Iga jõuluaeg vaatan siiani “Üksinda kodus” Lemmikfilm “Nagu kaks tilka vett” Lemmikbänd vol 1 “Spice girls” Lemmikbänd vol 2 “Backstreet boys” Tänud vaatamast!
Millist ametit ja miks ma tahan õppida Maailmas on väga palju ameteid. Mille ma valin see on kõik minu otsustada. Ameti valimises on kõige tähtsam see, et see mulle meeldiks ja loomulikult ka saadav raha töö eest. Valikuid on palju ja see teeb otsuse väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla , juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. Mõnel on kooli lõpetamine kerge aga teisel juba raskem. Mulle endale meeldib ametitest IT ja politsei. Politsei meeldib mulle sellepärast, et tulevik on sul kindlustatud ehk kui pensionile lähed siis saad riikliku pensioni. Loomulikult ka sellepärast, et saab teistele trahvi teha ja niisama ringi sõita. It meeldib mulle kuna mulle meeldib
Lühiuurimus Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus Janne Mägi,Anita Stüff,Samantha Laar Keda me küsitlesime ja miks? Me küsitlesime kümme üheksa aastast poisi, tüdrukud ja kümme täiskasvantud meest ja naist. Küsitlesime nii kuna tahtsime teada erinevusi täiskasvanu suhtlemis viisitel ja laste suhtlemis viisitel. Küsitlesime järgmisi küsimusi: Kas olete: 12 10 8 Tüdruk 6 Poiss 4 2 0 Tüdruk Naised Poisid Mehed Mitu minutid päevas räägite? 8 7 6 5 60min 4 120min 160-240min 3 2 1 0
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille ...
Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähendab seda et teie, meie kallid õpetajad, olete meie õpetamisega väga hästi hakkama saanud Lõpetuseks soovin ma tänada õpetajaid, kes on aastate jooksul meid harinud ning tarkusi jaganud
Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja Hedi Kadover. (Margo) Täname südamest meie praegust klassijuhatajat, Aita Kivistik'ku.(Raul) Samuti täname teisi õpetajaid aastatepikkuse koostöö eest: 1. Kätlin Sass'i(Germo) 2. Liina Leinmets'a(Maret) 3
Ema tappis end 1944. aastal unerohu üleannusega päev enne, kui poeg pidi saabuma emadepäevaks koju Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 oma lapsepõlvesõbratari Jane Coxiga ja nad said kolm last. 1984. aastal üritas kirjanik end tappa unerohu ja alkoholi seguga, kuid ta leiti õigel ajal ja päästeti. Oli humanist. Tema raamatuid avaldati palju Nõukogude Liidus. Sõjast naastes elasime kõik üle Teise maailmasõja järgse majanduskriisi. Ja me tahtsime ehitada paremat maailma, sest nii palju oli teha, nii palju tuli uuesti üles ehitada. Me unistasime Utoopiast. Ei, me ei pidanud end sugugi kadunuks. Mõningaid ta raamatuid on isegi põletatud. Paljudele inimestele on väga vastukarva, et George Bush on USA president. Mida teie sellest arvate, et Ameerika president on George Bush? Noh, ta on terve planeedi president, nii et kuidas saaks mitte hoolida? Ta ei meeldi meile põrmugi ja mulle on
televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373).
Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse
TURU-UURING, ehk KES ON MEIE KLIENDID? Turu-uuringu viisime läbi Saku Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas. Uuringu käigus selgus, et tootest huvitatud olid rohkem need, kes omavad nutitelefoni ning kelle jaoks on tähtis telefoni korrasolek ning mugavus laadimisel. Vanuseliselt jagunes huvi enam-vähem ühtlaselt. TOODE JA TOOTEARENDUS Meie tooted Nutitelefonid on tänapäeva keskkonnas kasvav trend, seega tahtsime luua midagi sellist, mis muudaks telefonide igapäevast kasutust hõlpsamaks. Idee leidsime googeldades asju, mis on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest. Laadimistopsik tundus innovaatiline, seega otsustasime just sellise toote kasuks. Toote plussideks: kuidas saab laadida telefoni ilma, et peaks koperdama juhtmete otsa ning kus hoida laadijat mitte-laadimis perioodil, et see ära ei kaoks. Topsikutele lisaks otsustasime teha ka nutitaskuid, mis kaitsevad telefoni kriimustuste
Need olid meie unistused lapsekingades. Kas need ka täituvad, eks me näe. Kristiina: Selle raske üheksa aasta jooksul oleme saanud palju häid sõpru, kuhjaga teadmisi ja loomulikult ohtralt süüa. Kallid lapsevanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked, sest te olete kasvatanud meist teotahtelised ja aktiivsed ühiskonna liikmed. Valeria: Me tahame tänada teid armastuse, mõistmise ja uskumise eest. Sest ilma selleta ei oleks me täna siin. Tahtsime alati parimat isegi kui se meie sõnades ja tegudes ei väljendunud Kristiina: Lõpetuseks tsiteerin saksa füüsikut Albert Einsteini „Haridus on see, mis jääb alles kui kõik koolis õpitu on ununenud“ Aitähh teile Paus ja naudime aplausi ekole Valeria: Nüüd annaksime omalt poolt kingituse koolile ning lilled õpetajatele.
Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima. Ei saa mainimata jätta ka meie iga aastaseid toredaid muusikakooli õppekäike, mis muutsid meid headeks sõpradeks. Kindlasti peame tänama ka oma vanemaid, kes on meid alati toetanud ja aidanud üle saada alla andmise mõtetest. Näiteks, kui tahtsime minna sõpradega välja või lihtsalt logeleda, tuli meid erinevate meetoditega pilli harjutamise juurde suunata. Lausa imelik ja natukene kurb on mõelda, et järgmisest nädalast me ei tule enam siia muusikamajja. Samas tekitab ka põnevust, sest ootamas on uued algused ja kindlasti ei unusta me muusikat. Muusikaline alusharidus on meil nüüd alatiseks olemas ning kindlasti avab see nii mõnelegi meist tulevikus ka mõne hea võimaluse.
Keidi õudne lugu Oli kord nii, et otsustasime Liina ja Leraga õhtu koos veeta ning vaime välja kutsuda. Kuigi me seda ei osanud, tahtsime siiski proovida. Istusime siis kõik rätsepaistes, ringis maas. Keskel oli küünal ja ümmargune peegel. Muidugi ma ei saa öelda, et me ei kartnud, kuid uudishimu oli nii suur, et hirmule vastu seista. Võtsimegi siis üksteise kätest ja panime silmad kinni. Me olime päeval mõelnud lause, mida vaimu kutsumiseks öelda. Lera lausus sõnad : ,,Valge vaim, näita end meile.. Valge vaim, näita, et sa oled siin..". Ta kordas seda lauset kolm korda järjest
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele
Paljud klassiüritused, tegemised lennuga, kabaree – kõik on meid ainult ühendanud ja muutnud sõja iseenda ja õpingutega meeldejäävaks ja huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla. Aitäh meie kindralitele, kes lasid meil nende endi vabast ajast oma taset parandada ja end neile tõestada. Me ju tahtsime ikkagi olla head ja kohusetundlikud sõdurid, mis siis, et mõnikord jäi kuuletumine vaid mõtetesse mitte tegudesse. Veel tahaksin tänada vanemaid, kes meisse uskusid ning ka enda kaasvõitlejaid, kellele võis alati loota. Kuid keda kahjuks enam selles jalaväes ei kohta. Oleme õppinud nii palju uut. Nüüd saame lugeda vaid siinviibijate silmist rahulolekut ja rõõmu. Tunneme uhkust, kuna edukalt on võidetud üks sõda elus. Selg sirgu, pea püsti ja marsime lippude lehvides edasi!
on olemas inimesed - meie vanemad, õpetajad, klassijuhatajad, kes kõike mäletavad, samuti talletavad. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja. Palume teid
vanemad, õpetajad, klassijuhatajad, kes kõike mäletavad, samuti talletavad. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja
liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitud seetõttu kuna narkootilised ained (nii legaalsed kui ka illegaalsed) on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks. Tahtsime teada saada kuidas narkootikumid mõjutavad neid tarbivate noorte elu ja kui palju inimesi meie enda koolist on tarbinud narkootikume ning millised keelatud ained on levinuimad. Paljud noored käivad pidudel ja seltskonnas proovitakse erinevaid aineid ja nende pidev tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Sõltuvuses olevad noored kahjustavad narkootilisi aineid tarvitades oma tervist, mis võib edasi viia tõsiste tervisehädadeni ja see võib ka oluliselt muuta nende elu ning tulevikku.
5-10%, kui sedagi. Vahest on tunne et elame Venemaal. Siin võõrvõimu rohkem. Nad on alati koos, hoiavad ühte. Muidu elavad vagaralt mie keskel aga kui sõjaks läheb siis on esimesed kes noa selga löövad. See pole ainult siin Eestis, see on igalpool, isegi Venemaal. Meil on, mida neilt õppida ja neil on, mida meilt õppida. Siiski on meil ju mitte ainult hingeline kuid ka füüsiline sitkus korduvalt proovile pandud. Alati oleme saavutanud seda mida saavutada tahtsime. Eriti tänapäeval kus on vaja liitlasi ja sõpru. Ilma kõrvalise abita korduks ajalugu nii nagu ta koguaeg olnud on. Sellelele vaatamata säiliks meie vaime valmisolek raskustele vastu panna, ikka ja jälle. Eesti rahva suurimat ühtehoidmist näitab seegi kui saime end vabaks lauldud. Ja nüüd on laulu ja tantsupidu traditsiooniline. Kuhu kõik tahavad tulla ja koos teha midagi ilusat. Kuid me ei hoia ainult oma rahvusega ühte, Kõik baltimaad hoiavad. Me oleme nagu suur pere
kinnitatakse lauajalad. See on laua konstruktsiooni oluline osa. Kui lauajalad olid kinnitatud, siis asusime laua all asuva riiuli ehitamise juurde. Selleks mõõtsime jalgadel välja koha kuhu riiul tuleb ning kinnitasime jalgade vahele vahepulgad ning nendele omakorda kinnitasime riiuli lauad. (Lisa 2). Õnneks läks loovtöö tegemine väga lihtsasti, sest töö käigus olime koguaeg hingega selle juures, mida me tahtsime valmis teha ning teadsime kuidas mida teha. Puitu lõikasime katki ketassaega (Lisa 3), mis tundus alguses üpris hirmus, kuna ma polnud seda varem teinud ja see masin oli väga suur. Töö käigus, kui tahtsime hakata jalgu kinnitama, tuli välja, et kõik jalaotsad ei olnud ikkagi 90 kraadi, nii et pidime nende otsi natukene lihvima lihvmasinaga, et nad mahuks täpselt lauaraami nurka ära ja saaksime selle kinni keerata nii, et ta näeks välja
· Õppimise rütmi mõjutavad nii bioloogiline ja päritu kui ka lapse sotsiaalne keskkond ja kogemustaust. · Eelõpetuse alustamisega püütakse lapse tegevus muuta piisavalt koduseks, et laps mõistaks eelõpetuse igapäevategevusi kodus saadud kogemuste alusel ja et kool ja kodu on omavahel seotud. · Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama. · Last peab tihedalt jägima,vaatlema Tahtsin teada · Tahtsime teada,et miks õppekava ei võiks sisaldada nii õpivajadust lähtuvat kui ka üldhariduse vaatenurka lähtuvat. Hulaja aga tõi välja oma raamatus, et nad ainult jagunevad sellisteks poolteks.
Ja see ,kuidas meiega käituti, nagu mitte kellegagi löödi maalt minema siis,kui taheti. Tapeti - vägistati-peksti naisi. Solvati ja alandati. Areng : Eesti riik hakkas taas mõtlema,kuidas Nõukogude Liidu alt ära saaks . Tehti salaja põranda aluseid kokkutulekuid, oldi Eesti meelne jne. See kõik soodustasid meie riigi tekke. Suhted välisriikidega läksid paremaks: kaubandus arenes. Tekkisid esimesed televiisorid ja värvilised. Olukord paranes ,kuid me ei olnud rahul sest me tahtsime olla vabad, mitte kellegile kuuluda ! Tragöödia sellepärast,et meist nii paljud inimesed hukkusid - sõjas venemaa vastu, aidates venemaa järjekordsed sõjas. Ja tragöödia sellepärast ,et meil võeti viimane lootus olla lõpuks vaba ! Kuid lõpuks need sündmused kõik aitasid kaasa sellele,et me lõpude lõpuks praegusel päeval olema vabad. Elame demokraatlikus riigis , ajame oma asju .Ja oleme õnnelikud, vahest kaebleme ,et oleme ikka vaesed küll
kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooja jooki nautides tekkis väga hubane tunne. Samuti polnud
Kilede värvus tuleneb sellest,et neile langev valge valgus on liitvalgus. Kokkuvõtteks võime öelda nii palju, et mullid lõhkevad sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ning seejärel kuivab mull ära. Seebimulli värvus sõltub aga interferentsist, mistõttu näeme meie mulli ka mitmevärvilisena. Selle teema kohta saime teada palju uusi asju, mis tulevad ka edasises elus kasuks. Samas oli see katse suhteliselt raske, sest tahtsime ilmtingimata mullid üksteise sisse saada, aga kui puhkusime mulle üksteise sisse, siis pealmine mull läks alati katki ja see võttis väga kaua aega.
mustemad mõtted. Ta kartis, et ei saa kunagi tagasi oma armastatud kodusaarele Kihnu ning ei näe enam kunagi oma vanemaid ega väikest venda. Ta kuulis juba lähenevaid meeste samme. Pisarad veeresid üha kiiremini tema näol. Üks meestest haaras ta käest ning käskis tal seista. Gerli rebis ennast lahti ja üritas põgeneda, kuid komistas, õnnetult vastu äärekivi. Mõlemad mehed aitasid ta püsti ning eestlane ütles: ,,Tüdruk, mis sa jooksed nagu hull, me tahtsime sulle vaid sinu rahakoti tagasi anda, mille sa ennist maha pillasid." Nüüd muutus Gerli nägu tulipunaseks ja ta pomises kohmetult, et ta on saarelt pärit ja esimest korda linnas. Gerli sai aru, et pealinn pole vist päris tema jaoks.
Jälle osutas plika minu peale. Nüüd ma juba teadsin mida see tähendab. Ma olin väga õnnelik. Muki jäi kurvalt maha. Jooksin tagasi ja limpsisin Mukit. Ka väike tüdruk vaatas Mukit kurvalt ja ütles midagi emale ja isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre. See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka tiik. Kord ei vaadanud ma ette ja jooksin kogemata tiiki. Muki tormas mulle muidugi järele. Peale seda hakkasimegi tiigis ujumas käimas. Elu seal oli väga tore. Koos Mukiga me vananesime ja lõpuks ka surime, kuid paremat elu kui meie oma ei saagi tahta.
See tee on kaheksaosaline. Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt. Illusioon on põhjuseks, mistõttu me pettume, kui avastame, et see miski, mida me tahtsime ei olegi kunagi olemas olnud, sest kõik olev põhineb tingitusele. Selles suhtes võib öelda, et tegelikult budist ei pea loobuma millestki toredast, mida elu meile pakub, aga samas ei häiri teda lagunemine, mis paratamatult kõige olevaga juhtub, enne, kui "see" saab osaks uutes protsessides. Kuna me kõik oleme sunnitud elama maailmas, kus meile saavad osaks nii kannatused kui rõõmud, siis õpetab budism kaastunnet teiste vastu, sest me kõik kannatame ja tunneme rõõmu
Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli
enne katset 99 mm 148 mm 96 mm 147 mm pärast katset 99 mm 148 mm 127 mm 159 mm erinevus 0 mm 0 mm 31 mm 12 mm 6 4. ARUTELU Ükski organism ei saa kasvada ilma toitaineteta. Täpselt samamoodi ei saa kasvada pärmiseened ilma toitaineteta, st suhkrut kasutamata on töö tegemine võimatu. Tahtsime teada, kuidas mõjutab temperatuur ja aeroobsus pärmiseente kasvu. Et mõista, milline roll temperatuuril on, panime pooled klaasid külmikusse, teised aga sooja. Kuid miks on kasutatud katsetes õli? Nimelt takistab viimane hapniku kättesaadavust muutes keskkonna anaeroobseks. Soojemas keskkonnas oli pärmi kasv kiirendatud, mis kinnitas teeorias loetud. Hapniku vaeses keskkonnas oli pärmi kasv aeglustatud, mis oli kooskõlas teooriaga. 7
oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise. Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks, kuna eeskujudeks olid Venemaa meistrid ja rekordiomanikud. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate
Filmis “Tõde ja õigus” kus Juss end üles poos oli selle pärast, et tööd oli raske ja elu oli raske. Tänapäeval juhtub samuti selliseid asju ja sellepärast ka räägitakse nii palju vaimsest tervisest. Kui aga poleks interneti siis ei leviks sellist infot nii palju ja paljud inimesed jääksid abi saamata. Üleilmastumine mõjutab ka poliitikat. Me kõik teame Putinit ja Trumpi ning nende valitsemis meetodeid ja maailmavaateid. Meid kõiki mõjutas USA valimised, kuna me tahtsime teada kes võidab ja kuidas edasi saab. Kui me ei teaks mis toimub välismaailmas siis kuidas me teaksime mis on hea ja mis halb. Kuna Eesti on nii väike ja noor riik siis me peame õppust võtma vanematest ja suurematest riikidest kus on juba erinevaid valitsemismeetoteid juba proovitud. Enamus rohkem arenenud riike kasutab demokraatlikku valitsemismeetotit, kuna siis saab ka rahvas sõna öelda aga mõnes just vähem arenenud riikides on siia maani monarhia.
võimalus osaleda hääletamistel e-hääletamiste kaudu, digitaalne allkiri, internetipangad. Meil on isegi õpilastele loodud SAIS-i, mis aitab lihtsalt ja turvaliselt ülikoolidesse astuda. Interneti leviala on meil pea et kõikjal ja arvutit oskavad kasutada meil nii noor kui ka vanem põlvkond. Paljud töökohad on seotud infotehnoloogiliste vahenditega ja just sealt tuleb ka vanema põlvkonna teadlikkus. Seega võib öelda, et jah, sellist riiki me tahtsime, mis oleks vaba ja sõltumatu. Eestil on küll siseriiklike probleeme, kuid rahvuslikul tasandil on Eesti olnud eduriik. Me oleme suutnud üle elada majanduskriisi, arendada meditsiini ja infotehnoloogiat. Ning jõudnud paljudes teistes valdkondades kaugemale, kui nii mõnedki teised Euroopa riigid.
Tegevusaruanne 1. Üldandmed Tootsime telefonitaskuid, mis hõlbustavad telefoni ohutut ja mugavamat laadimist. Aktsiakapitalu suuruseks oli 40 eurot, müügikäive 42,5 eurot ja kasum 1,13 eurot. 2. Asutamisest Kuigi õpilasfirma asutamine ja selle tegevuses hoidmine on meie kooli majandusmooduli õpilastele niikuinii kohustuslik, olime ka ise väga motiveeritud ja tahtsime oma teadmisi praktiliselt kasutama hakata ja näha, kuidas näeb välja firma loomine ja sellega tegelemine. Kuna kõikidel õpilasfirma liikmetel on plaan tulevikus ettevõtjaks hakata või selles valdkonnas millegagi tegeleda, olime asjast huvitatud. Alustasime tunnis ideedest rääkimisega, otsisime inspiratsiooni, mis toodet või teenust pakkuma hakata. Arvestasime ka seda, et toode võiks olla keskkonnasõbralik, taaskasutatav ja Eestis ainulaadne
Ranevskaja majas käivad ettevalmistused tema ja tütre Anja kojutulekuks. Mõisaproua naaseb koos teenijaskonna ja tütrega ANTON TSEHHOV ,,KIRSIAED" Pariisist, kus ta oli kuus aastat veetnud. Sinna põgenes ta abikaasa ja poja surma tõttu. Tegevuse koht ja aeg Vahepeal oli pere sattnunud majanduslikesse raskustesse. 19. sajandi lõpp, Venemaa Ranevskaja uus abikaasa ei aidanud sellele põrmugi kaasa. Ka Peategelase iseloomustus proua ise oli suur raiskaja. Nii oli Kirsiaed sattunud võlgadesse. Mõisaproua Ranevskaja proua Ranevs...
Minu ülesandeks oli onne ehitada. Igal kevadel aitasin ma emal kartuleid panna ja sügisel viisin aiakäruga kartulid koju.(esimene asi oli kõndimine sõnad tulid hiljem! ) Rõõmustasin esimeste sõnadega, kõndimistega ja naljade tegemisega vanemaid ja vendi.Meie traditsioonid oli sünnipäevad, jõulud ja uus-aastad. Need olid peamised tähtsad asjad mida tuli iga aasta pidada. Jõulude ajal olid kõik rõõmsad ,tõime kuuse tuppa,ehtisime ära, meile lastele oli see hästi põnev ja me tahtsime ise ehteid kuuse külge panna,jõulutraditsioonihulka kuulus ka alati saunas käimine, mõnikord käisime ka kirikus aga kirik oli kodust kaugel ja sellepärast jäi seal vahest käimata. Kui jõululaud oli kaetud,vahetasime kingitusi,lugesime salme ja sõime koos jõulusööke. Mäletan veel seda ,et suvel käisime koos emaga Võrumaal vanaemal-vanaisal külas,tädi elas ka nendega koos.Sõitsime bussiga ,siis rongiga,siis jälle bussiga ja lõpuks käisime pika maa jalgsi
Muidugi oskas see rootslane natuke ka ingise keelt millest ma sain aru. Kui me olime söömise lõpetanud tänasime kenasti müüat ja jätkasime oma sõitu. Me käisime väga kaugetes paikates ja sõitsime pea terve päeva ringi kuni me jõudsime tagasi koju. Me käisime kõige rohkem haaplasus ringi ja seal oli väga palju huvitavat ja palju vaatamisväärsusi. Me külastasime haapsalu raudtee muusiomi kus oli palju erinevaid ronge eri suuruses ja mõõdus. Tahtsime ka majja sisse minna kuid kahjuks oli tol päeval raudteemuusiom siseselt suletud kuid väljas saime ikka uudistada. Me vaatasime kõiki ronge ja lugesime ka infotahvlit. Tegime ka kõikjal palju pilte. Seal kus olid istumise pingid ja kus said inimesed istuda oli seinapeal üks nupp mida sai vajutada. Minu tuttav proovis seda vajutada aga arvatavasti vajutas ta seda liiga õrnalt ning midagi ei kostunud kõlaritest ning ta mõtles, et see on niisama ilujaoks ja läks siis edasi
Nad pakkusid tolleks õhtuks meile tasuta klubipääsmeid. Kuna keegi mu sõpradest ja ka mina polnud varem Sauna tänava asutustes käinud, siis mõtlesime, et mis seal ikka. Kunagi peab ikka esimene kord olema ja nalja saaks seal kindlasti palju. Kätte oli jõudnud südaöö, mida me järeldasime Niguliste kiriku kellalööke lugedes. Käes oli ka aeg, mil me avastasime, et ostetud kogus alkoholi oli otsas. Seda oli tunda, sest sammud olid ebakindlad ja keeled pehmed. Tahtsime kindlasti tol ööl pidutseda ning ühtäkki avastasin tagataskust kolm varem saadud flaierit. Keegi polnud meist pealinnapoiss ning vindise peaga puudus meil orienteerumisvõime. Pärast pikki otsinguid suutsime me siiski otsitud tänava üles leida. Uus kogemus erutas meid ning ühtäkki oligi järjekord niivõrd palju edasi liikunud, et seisime klubi turvameestega vastakuti. Seisime kindlalt ja julgelt nagu kolm musketäri,
rääkida, et tegelikult ei maganud meist kunagi mitte keegi ning vahetevahel hiilisime meiegi voodist välja ning läksime kuulama pealt kasvatajaid. Ühel korral justus veel nii, et minu lasteaiakaaslane oli hüppanud voodi peal mitu korda, niiet voodi oli praksatanud ja pooleks läinud. Ise ta oli naernud väga pikka aega selle üle. Lasteaias oli meil ka üks eriline 1999-st aastast pärist arvuri, mis oli üks suur valge kast. Selle peal oli meil üks mäng, mida me kõik tahtsime alati mängida. See koosnest ühest seiklejast kes proovis loomadega rääkida ning neid päästa ohtude eest. Mängu lõpuni me kunagi ei jõudnud, sest see oli päris pikk. Et seda mängida seisime me alati järjekorras ning vaatasime, kuidas teistel sellega läheb. Meil oli ka lasteaias üks poiss, kes ei tahtnud mitte kunagi süüa suppi. Ta oli öelnud, et ta on allergiline selle vastu, aga meie teda ei uskunud. Lasteaias oli meil ka mõnikord lõunasöögiks üks eriline toit, mis meile
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat
Hinnang: Halb teenindus. 26.09.2010 19.00 Rakvere Põhjakeskus Hinnang: hea teenindus 4 02.09.2010 14.00 Paide Walking Hinnang: hea teenindus. 5 2 PAIDE SÄÄSTUMARKET Olime sõbraga Paides säästumarketis, tahtsime osta energiajooki kuid pudelid olid kinnises kiles veel, mida ei oldud avatud. Nii me siis hakkasime ise seda kilet katki tegema, et energiajooki kätte saada, kuid me ei saanud sellega eriti hakkama. Müüja, kes liikus seal ringi, ning tegi oma tööd, märkas meid, ta tuli meie juurde ütles viisakalt tere, ning ütles et ma vaatasin, et te olete hädas ega saa kätte. Nii ta siis võttis selle kilenoa, ning aitas meil selle avada.
Teema tundus huvitav, kuna teadsin sellest liiga vähe, et võtta oma seisukohta. Seetõttu tundsin huvi eelkõige tema karjääriredelist kui ka tema saavutustest. Palju on ajalooõpikutes mainitud mustanahaliste võitlusest vabaduse eest Ameerika Ühenriikides, kuid midagi rohkemat, kuidas see toimus ja milliste sündmuste läbi, on vähe. Paraleeli tahaks tuua siinkohal Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Meil on sarnasusi mustanahaliste ajalooga Ameerikas. Ka meiegi tahtsime olla vabad. Samamoodi nagu Martin Luther King korraldas streike ja rongkäike, korraldasime meie ,,Balti keti" ja ,,Laulupeo". Sellised üritused kuhu on kaasatud palju inimesi ja toetajaid, on alati määratud edukale läbilöögile. Julgen väita, et enne referaadi koostamist teadsin ma ainult Martin Luther King`i kõnet ,,I Have a Dream" Washingtonis ja et ta oli mustanahaliste vaimne juht teel vabadusse. Kuid
(Kolm meest röövisid eile panka.) KEEP ON (continue with the same): Jackie keeps on looking for the job. (Jackie otsib tööd edasi.) LOOK AFTER (take care of): Will you look after my dog? (Kas sa hoolitseksid mu koera eest?) LOOK DOWN ON (despise): Larry looks down on his employees. (Larry suhtub oma alluvatesse põlglikult.) LOOK FORWARD TO (anticipate with pleasure): I'm looking forward to the holidays. (Ma ootan vaheaega.) LOOK IN ON (visit): We wanted to look in on Susan. (Me tahtsime Susanit külastada.) LOOK INTO (investigate): The police look into the suspicion of murder. (Politsei uurib mõrvakahtlust.) LOOK UP TO (respect): Tony looks up to his teachers. (Tony austab oma õpetajaid.) MAKE OUT (understand): I couldn't make out anything he was saying. (Ma ei saanud millestki aru, mida ta rääkis.) MAKE UP (invent a lie): She made up a story about going to the movies. (Ta valetas, et käis kinos.) PASS OUT (lose consciousness, faint): He drank too much and passed out
"What's Going On" oli ka seatud Jaapani poplaulja Miz albumiga. Ja "Faded" oli ka asetsenud Cascada albumis ``Perfect Day`` (1). Joonis 2. Lisa ja Jessica 6 4. BÄNDI NIMI Probleem Veronica koomiksiraamatus (vt joonist 3) , mis sisaldas seda kuidas nad valisid oma nimi, Jess Origliasso ütles: "Nime me mõtlesime kaua aega ja me tahtsime, et see oleks tüdruku nimi, aga me ei tahtnud, et see oleks "Jesses." Me olime väga kindlad, et ei soovi seda jätta kaksikute asjaks, sest me ei uskunud, et see on tõesti lahe. "Me ei tahtnud seda ka nimetada " The Lisas`` . Laulja Lisa Origliasso lisas. "Et ühel päeval me nägime filmi Heathers, ja seal oli osa, kus Christian Slater küsib," Kas sa oled Heather? " ja Winona Ryder karakter vastas, "Ei, ma Veronica," ja nii me läksime sellega, sest ta oli selline lahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
