Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne
üldkehtiv reegel satub konflikti Inimesel on õigused, mida tuleb austada; mõne teisega, siis võib teine Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest (olulisem) moraaliprintsiip arvestusest. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! üldkehtiva üles kaaluda. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
" See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia põhieesmärk on leida kommete filosoofia alusprintsiip. "Alusepanekus kommete metafüüsikale" analüüsib Kant terve mõistuse moraaliideid, püüdes sõnastada printsiipe, millel need põhinevad. Eeldatavalt on need sellised otsustused, mida iga terve mõistusega vaimselt terve täiskasvanu aktsepteerib. Edasi püüab Kant näidata, et see fundamentaalne moraaliprintsiip on iga inimese ratsionaalse tahte nõue. Kant eeldab, et inimestel on autonoomia. "Autonoomia" on iseendale seaduste andmine Kommete metafüüsika oleks teooria moraalse reaalsuse loomuse ja struktuuri kohta, kohustuste ja väärtuste kategoriseering. See vastaks näiteks küsimustele, mis on kohused, mis liiki kohused on olemas, mis on hüve, mis liiki hüved on olemas. Vastused peavad toetuma metafüüsilisele printsiibile; see nõuab aprioorset lähenemist.
vastus ei sõltu kultuurist. TTD- topelttagajärje doktriin- on teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge- hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. William Ross (mõõdukas objektivist)- prima facie printsiibid= on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb üldiselt alluda, kuid mõnikord võib mõni teine oluline moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Universaalne moraal- Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid reegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Minu tuumprintsiibid (millest ei loobu; universaalse moraali põhimõtted) 1) Ära otsusta eelarvamuste põhjal 2) Ära valeta kellelegi (millegi temale olulise kohta) HÄDAVALE VÕIB haha 3) Hoia oma lähedasi ja sõpru, sest nendeta oleksid sa ei keegi 4) Kui sa midagi tahad elult saada, siis pead ka vastu andma
Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X- ga sarnaseid tegusid. Üleskaaluvus moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõigustatud. Avalikkus et moraaliprintsiibid juhiksid meie tegevust, käitumist, peavad nad olema avalikud. Kuna me kasutame neid selleks, et käitumist ette kirjutada, nõu, kiitust,laitut anda, satuksime iseendaga vastuollu, kui me neid ei avalikustaks. Teostatavus - moraaliprintsiip peab olema elluviidav, reeglid ei tohiks toimijale asetada liiga suut koormat või midagi täitmatut.Moraaliprintsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaksid juhtida kõigi tegevust, et nende alusel saaks hinnata teiste ja enda tegusid, jagada tegude tegijatele kiitust või laitust. 14. Mida tähendab, et moraal on normatiivne ? moraalireeglid puudutavad norme. nad käsitlevad seda, mis ja kuidas peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne iseloom. 15
Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid
relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne
Loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. "Prima facie" (ld. Esmapilgul) printsiibid · Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. · Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. Kitsendatud objektivism Kui suudame näidata, et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigi inimeste jaoks kõikjal, siis oleme näidanud, et relativism on tõenäoliselt väär ja kitsendatud objektivism tõene. Selle kandidaadid: Kuldreegel; tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. Universaalse eetika otsinguil · Püüd näidata, et kuigi moraalireeglid ja- normid erinevad ajas ja ruumis, ei tähenda see, et peaksime pooldama eetilist relativismi.
kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär. Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireeglid:
Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. Zschokke- sveitsi kirjanik- „Viinakatk“ Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav. Kõik, kes hindavad kõrtsi, neil on elus halvasti läinud. Kõik asjad, mis on kõrtsiga seotud, kisuvad kihva. 18
Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. Naturalism (Eetiline naturalism – moraaliotsustused on väited, mis osutavad eetilistele faktidele. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt.), Relativism 8. Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust. Moraali keskseks elemendiks on moraaliprintsiip. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised, millele on omased alljärgnevad (seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed, neil on tegutsemist juhtiv iseloom
Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast. · Kui ka leidub isikuid, kes seda printsiipi ei jaata, kehtib selline tuumprintsiip ikkagi. · Isegi kui on kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see printsiip ikkagi kehtivaks; too isik/kogukond osutub aga moraalselt ekslikuks ja vääraks.
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
sest muidu ei saaks me kunagi lahti ekslikult üldomaksvõetud eelarvamustest. (Nii võib aga õigustada ka narkootikumide tarbimist ja igasuguste piiranguteta turumajandust.) Mill võitles demokraatia (ja nt ka naiste valimisõiguse) eest. Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi? Kas paljude väike õnn maksab rohkem kui väheste suur õnn? Kas tuleviku arvel tohib elada? Kuidas ikkagi õnne mõõta? Kui MÕ on moraaliprintsiip, siis on sellel vähemalt 2 viga: Ta väärtustab käitumise tagajärgi, mitte motiive. Kas täis kõhu mõnu on parem teadasaamise mõnust, kuidas sortida "kõrgemat" ja "madalamat" lõbu? Utilitaristlik sotsiaalfilosoofia on siiski päris hästi toiminud. Locke´i ideesid levitas Prantsusmaal Voltaire (1694-1778) Charles Montesquieu (1689 - 1755) väitis, et parima riigikorra tüüp oleneb paljudest faktoritest, näiteks kliimast, maastiku iseloomust, inimeste põhilisest tegevuslaadist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
