lõpuks oleme kõik omakasu peal väljas, sest kelle nimel me ikka seda elu kogeme ja elame, kui iseenda. Me peamegi seadma enda vajadused ning huvid teiste omadest kõrgemale, sest seda teevad enamasti teised. Me ei hooli endast piisavalt ning oleme liiga altruistlikud, memmepojad. Olla egoist on olla julge, see näitab, et sa suudad olla piisavalt suur tõbras, et olla elus ning endast hoolida. Kuigi ma olen täheldanud, et inimesed suudavad olla mingid pseudo-egoistid, kes suudavad eirata kõigi teiste mõtteid ja vajadusi ning samal ajal endast mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui inimene pole suutlik eristama ihaldust ja vajadust, siis on tegu ühe vägagi veidra isikuga, sest mina leian, et inimesed ei vaja üksteist - nad võivad vaid tahta üksteist, kuid reaalselt ei ole mitte kellelgi vaja mitte kedagi
Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete
Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku. Tegelased võib jagada 3 rühma: parveinimesed (positiivne hoiavad ühte, ühesugused väärtused, tõekspidamised, ideed, tavad, normid jne, teistega arvestamine, meeldiv välimus, on üksteisega seotud lihtsad kõlbelised inimesed, hindavad ka kõrgseltskonna inimesi), indiviidid (egoistid, isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud
panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika (musike-muusade kunst, kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja
järgi, kui nad autorooli täis peaga istuvad. Üheks suureks ühiskonna probleemiks, eriti Eestis, on veel kodutud ja a- sotsiaalid, kes muudavad teiste inimese elu kohati väga ebameeldivaks. Nad haisevad ja räuskavad ning rüvetavad kõiki kohti kus nad viibivad. Kõige hullem on veel see, kui nad seda kõike ühistranspordis teevad, sest sealt ei saa ära ka minna, kui on vaja kindlaks kellaajaks kuskile jõuda. Peale selle on nad tihti peale agressiivsed ja parajad egoistid ka. Nad peaksid aru saama, et nad siiski on nö. "alamrass" ja ennast tagasi hoidma. Näiteks Baltijaam on üks tuntumaid "parmu pesasid". Seal viibides on garanteeritud mitme a-sotsiaali kohtamist, ja kui eriti veab, siis võib-olla, et saab mõnega isegi tuttavaks, sest tihtipeale tulevad nad ligi ning küsivad suitsu, raha või muud väärt kraami. Mina leian, et nende vastu tuleks nulltolerantsi kasutada ning nad kõik ära küüditada või neile eraldi küla või linn
,,step into somebodys shoes" (tõlge: astuma kellegi jälgedes), nagu minu inglise keele õpetajal on komme öelda. Asetades end teise inimese olukorda ning vaadates tema vaatevinklist, saame rohkem aru hukkamõistetava maailmast, tunnetest ning võib-olla hoopiski leiame, et oleme ülekohtuselt süüdistanud täiesti süütut inimest. Paljudel aga puudub võime asetada end kellegi teise olukorda ning on ka selliseid, kes ei ürita ega tahagi mõista mitte kedagi peale iseenda- sündinud egoistid. Egoist on isekas inimene, kes mõtleb ainult iseenda heaolule. Kas polnud ka mitte Virgu Andres omamoodi egoist? Oli ju tema peas pidevalt mõte, mida küll teised arvavad. Näiteks ei lubanud Andrese uhkus, et tema tütar alamast klassist pärit mehega sehkendab, sest avalikkuses poleks see just kuigi head muljet jätnud. Aga ka tollest karmikäelisest mehest tuleb aru saada. Kui panna end Andrese olukorda, leian, et ta käitumine on mingil määral õigustatud
Inimesel on õigus otsustada teise inimese üle selle järgi, millist mõju ta avaldab oma sõpradele.("Dorian Gray portree", 1891) Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu.("Dorian Gray portree", 1891) end inimese näkku.("Dorian Gray portree", 1891) Ühiskond või vähemalt tsiviliseeritud ühiskond ei ole kunagi eriti valmis uskuma midagi halba neist, kes on ühteaegu rikkad ja võluvad.("Dorian Gray portree", 1891) Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.("Dorian Gray portree", 1891) Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga.("Dorian Gray portree", 1891) Senikaua, kuni naine saab välja näha omaenda tütrest kümme aastat noorem, on ta täiesti rahul.("Dorian Gray portree", 1891) Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune.("Dorian Gray portree", 1891) Tänapäeval jätkub murtud südant mitmeks kordustrükiks.("Dorian Gray portree", 1891)
Arvestab Kaks maailmavaadet neli eluhoiakut I’m ok I’m not ok You’re ok You’re not ok Im ok 1 4 Youre not ok Youre ok 2 3 Im not ok 1 egoistid 2 väga negatiivse eluhoiakuga inimesed 3 puudub eneseusaldus tunnevad end ebavõrdsetena mängivad sageli abituid 4. usaldusväärsed positiivse mõtlemisega, vastutusvõimelised Käitumine mõjutab käitumist Klienditeeninduse etapid 1 etapp- ostja vastuvõtmine Tervitamine- vastavalt olukorrale Luua silmside mis annab märku et teenindaja on valmis teenindama Kehahoiak- avatud 2. etapp- soovi väljaselgitamine Küsimuste kaudu Pakkuda esmalt keskmise hinnaklassi tooteid Lisamüük
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik
Erinevad teooriad, mis on ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria · Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist · Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat
Sellega annaksin temast nagu osa ära. 23. Inimesel on õigus otsustada teise inimese üle selle järgi, millist mõju ta avaldab oma sõpradele. 24. Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu. 25. Patt on asi, mis kirjutab end inimese näkku. 26. Ühiskond või vähemalt tsiviliseeritud ühiskond ei ole kunagi eriti valmis uskuma midagi halba neist, kes on ühteaegu rikkad ja võluvad. 27. Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid. 28. Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. 29. Senikaua, kuni naine saab välja näha omaenda tütrest kümme aastat noorem, on ta täiesti rahul. 30. Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune. 31. Tänapäeval jätkub murtud südant mitmeks kordustrükiks. 32. Ainult üks asi maailmas on hullem kui see, et sinust räägitakse, ning nimelt, et sinust ei räägita. 33
Tegelikus elus aga paraku ei kehti alati vanasõna: "Tee head teisele, siis tehakse head ka sinule." Sugugi mitte kõik inimesed pole heasoovlikud ja abivalmis. Selleks aga, et minu "paremate inimeste" teooria funktsioneeriks, peaks enamik - vähemalt kaks kolmandikku - inimestest püüdma paremad olla. Vastasel juhul tallutaks need heatahtlikud ja eelkõige teistega arvestavad altruistlikumad inimesed julmemate ja võimuahnemate egoistide poolt lihtsalt jalge alla: egoistid kasutaksid neid oma huvides ära. Seda taibates pettuksid head inimesed oma tõekspidamistes, kaotaksid oma optimistliku meele ja lööksid lihtsalt käega. Nad muutuksid kibestunud eluvihkajateks, pessimistideks või isegi eriti suurteks egoistideks, et maksta kätte inimestele, kes nende elult mõtte ja värvi võtsid. Kas on aga võimalik panna kogu inimkonda mõtlema vähem iseendale ja rohkem teistele? Õpetada inimesi enda õnne kõrval nägema teiste õnnetust?
Sissejuhatus Alguseks ennem teema alustamist peaksin mainima et, igal inimesel on olemas nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Kuigi jah, osad inimesed on liigal heal arvamusel endast ja nende meelest on neil ainult positiivsed küljed, näiteks seda tüüpi inimesed on kõige lahedamad, ilusamad ja tähtsamad enda arvates. Sellisele inimesele pole isegi mõtet öelda midagi negatiivset, sest nad ei usu seda ega kuulaks ka seda. Nende latt on kõrgele saetud ja nad on liiga egoistid. Kui küsida teistelt inimeste käest enda negatiivseid külgi siis sealt eriti halba ei tulegi, kui siis ainult mõni negatiivne osa, mida tegelt ei aravtagi sul olevat, aga lihtsalt öeldakse kuna nad ei osanud ja ei julgenud midagi muud välja öelda. See on liiga tavaline olukord. Keegi peaegu ei julge otse välja öelda mida ta teisest arvab. Nii ongi raske teada saada teiste poolne tegelik arvamus sinust ja isegi abi ei saa juu nii
ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab inimene maksimaliseerima oma ,,MINA" ning kõik teod tuleb teha enesehüvides. Samuti, et inimesed küll on võimelised heategudeks, kuid ainult sellisel juhul, kui see on ka neile endile kasulik nt tekitab meid endis hea tunde. Kuigi on väidetud, et antud teooria ei ole jätkusuutlik, leian ma siiski, et teoorias on palju tõtt. Kõik inimesed on vahel egoistid, tehes asju vaid endale kasulikult nii ka mina. Kui ma pidevalt ühiskonna heaolule ning teistele mõtleksin, jääks mul enda elu elamata ostes endale riideid, sööki, interneti, korteri tegutsen ma igapäevaselt vaid iseenese huvides tehes seda, mis on mulle hea. Kindlasti on palju viise, kuidas palka ühiskonnale ja teistele kasulikuna kulutada. Kuigi ma ei nõustu kõigi egoismi-teooria väidetega, leian, et inimesed
Tooksin välja enda jaoks peamise tõe selles tekstis. ,,Inimene pole muud kui pilliroog, nõrgim looduses." Kas me tahame või ei taha, aga nii see paraku on ja nii ka jääb aegade lõpuni. Tähtsaks ja suureks saame me teha end ainult oma mõtlemisega. ,,Mõtlemine määrab meie suuruse." Samuti määrab mõtlemine ka meie väärikuse. Kes oskab end selle abil jalule tõsta, on võitnud ühe lahingu universumi vastu. Kuid sõda jääb igaveseks võitmatuks. Kui meile öeldakse, et me oleme egoistid, siis keeldume seda uskumast. Me ei taha tunnistada oma enda vigu ja suuri puudusi. Üritame kõrvalolijaid igapäev petta. Elame lootuses, et tõde ei jääbki päevavarju, kuid tõde on see, mille uputamine on võimatu. Me võime ja saame seda teatud ajahetkeni varjata, kuid igavesti- mitte iialgi. Oleme sunnitud leppima, et ka teised on teadlikud meie puudustest. Peame leppima, et oleme igapäevaselt petjad ja petta saanud. Ja ilma selleta nagu eldada ka ei oskaks. Oleme harjumuse ohvrid.
Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub. Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas, siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt. Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad. Muud asendid ja liigutused Toolil ratsa istuvad mehed on juhtijad ja egoistid. Seljatugi kaitseb neid teiste ründavate suhtumiste eest. Olematute ebemete noppimine rõivastelt võib tähendada seda, et inimene ei julge oma arvamust välja öelda ning püüab teemat tõrjuda. Meie peal on kolm põhiasendit: Otse erapooletust väljendav, pea teeb vaikseid noogutusi. Küljele kaldus huvi millegi vastu Ette kallutatud pea eitav suhtumine .Kuklale asetatud kätega inimene peab end teistest paremaks. Oma sõjakust väljendame käsi puusa pannes
Vähemal määral oli sellega seotud ka Tammsaare. 2. Nooreestlased olid väga aktiivsed ühiskonnategelased. Nad panustasid palju meie kirjandusse ja võitlesid selle mitte väljasuremise eest. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu. Nad olid üpris enesekesksed inimesed ja egoistid, kuna uskusid, et just nemad on need kõige õigemad õpetlased. Ma parem ei hakka selle kohta enda kommentaare lisama! 3. Nad olid tugevalt mõjutatud Soome kirjandusest. Eesti venelased ei suhtunud nendesse väga hästi, ilmselt ei suhtunud siis Noor Eesti meie idanaabrisse ka väga külalislahkelt. 4. Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks. 5. Nende albumid sisaldasid erinevaid jutte, luuletusi jne. Kurdeti ka Eesti kultuurilise kehvuse üle
Rastignac ei odavasse pansionisse. Tema elu mõtteks ning üleüldise identifitseerimise anna alla, ta teeb kõike, mida tarvis, et edu saavutada. vahendiks olid tema kaks tütart, Anastasie ja Delphine. Ta oli nad Eugéne'i kohta võib öelda, et ta oli küll siiras ja Pariisi elust veel täielikult lapsena nii ära hellitanud, et neiudest olid saanud rahaahned egoistid, rikkumata, samas hakkasid temas arenema egoistlikud jooned, mis tolle kel isast sooja ega külma ei olnud. Vaatamata sellele oli Goriot nende aja ühiskonnale nii omased olid. Temas oli parajal annusel auahnust ja suhtes otsekui pime ning keeldus nägemast nende vigu ja fakti, et tütred teotahet, ambitsioone saavutada midagi suurt. Alguses küll kohmetu ja teda ei armasta, enne elu lõppu
teenivad paremini tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. Samas tunnistab see teooria, et teatud määral peame kõik loovutama mingi osa oma vabadusest ning tegema kostööd teistega, saavutamaks oma eesmärke. 7.Milliste argumentidega üritavad altruistid egoistidega vaielda? Avalikkuse argument- moraaliprintsiibid peavad olema avalikud, kuid egoisti omahuvi seisukohalt pole neid kasulik avalikustada. Egoistid tahavad pigem, et meie teised oleksime altruistid. Seega oleks oma seisukohtade kaitsmine egoisti jaoks iseenda ümberlüke. Egoismi paradoks- siit tekib küsimus, et kas egoistil on sõpru, kas ta suudab sõbruneda?? Egoist on omakasupüüdlik, kuid ,, Armastus ei otsi omakasu". Ülim hüve elus on õnn, õnn on sõpruse ja armastusega kaasnev. Niisiis peaks egoist langema madalamale tasemele, otsima õnne ühiskonnast, kus me kõik toimime õiglaselt ja armastavalt ning altruistlikult.
Vene mõju Eesti kultuurile suunav, ta suunas Eesti rohkem läände. Meil on igast küljest venelastega rohkem ühist kui Ameeriklaste või Prantslastega. Meil on ühised geenid ja ühine ajalugu aga miks siis ikkagi me üritame niiväga sarnaneda Ameeriklastega. Lootes kaitsele mida nad meile pakkuda võivad, või olles tüdinud oma praegusest tantsupartnerist ja lootes on uus kopsakam daam, on parem kui naabri neidis. Nõokogude liit kasvatas meist egoistid nii indiviidina kui ka rahvan Baltisaksa- Baltisaksalste mõjutused Pärisorjuse kaotamine 1861 ja talude päriseks ostmine võimaldas eestlastel lõpuks ometi võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edendamiseks. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusluse ideede levimisega sai alguse rahvuslik ärkamine ja eesti haritlaskonna sünd. Algust tehti vanavara ja luule kogumisega, hakati väärtustama taas seda mida oldi sajandeid maha salatud ja põlatud
Idee revolutsioonist kui Venemaa hukust tuleb lühikese aja pärast ka. Solovjov räägib jumala-inimesest. Loomingus esineb tulevikuootus, kus vaimses maailmas peaks realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma. Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali. Sümbolismile on omane tulevikku suunatus ja romantilisus. Olevikku ei väärtustata. Maailmavaade on dualistlik, argimaailm on oluline ainult seoses ideaaliga (mille poole peab püüdlema), ettekujutus maailmast on vertikaalne
parve moodustavad inimesed, kes moodustavad sotsiaalse rühma, nt. ühiskonna alus on perekond. Kesksed tegelased ja nende elukäik ilmestavad ja annavad rahva käekäigust seespoolt ülevaadet. Kui mõni tegelane hukkub või sureb, siis on toodud välja, et üksikisiku surm on traagiline, aga ei mõjuta maailma käekäiku. Tegelased võid jagada 3 rühma: *Positiivset tegelaskonda iseloomustab parveinimesed - ühtehoidmine, tavade järgimine, teistega arvestamine. *indiviidid, egoistid. Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust. *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli
Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. FLFI.02.003 Eetika alused Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on
Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus – tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne – häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi
2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Psühholoogilise egoismi argumendid 1.Inimesed on egoistid, tehes seda, mida nad tahavad. Inimesed teevadki alati seda, mida nad tahavad. Kui nad ka teevad heategusid, siis järelikult nad tahavad teha heategusid. Järelikult on nad egoistid, sest teevad seda, mida nad tahavad. 2.Inimesed on egoistid, kui nad taotlevad rahuldust. Heategude tegemine toob inimestele südamerahu. Seega heategusid tehes, taotlevad inimesed rahuldust, järelikult on nad egoistid. 1. argumendi vastu
Seejärel liikusid kõik inimesed uude gruppi. Enne uut mänguvooru said nad oma eelmise rühma liikmete kohta arvamust avaldada. Uues rühmas oli võimalik saadud info põhjal kahtlasi liikmeid vältida ning otsuste tegemisest eemal hoida. Selgus, et inimesed kasutasid keelepeksuga saadud teavet selleks, et tegutseda koos nendega, kes tundusid koostöövõimelised. Kõik isekalt käitunud tõrjuti klatsi põhjal eemale. See on rühmale kasulik, sest egoistid kipuvad altruiste ära kasutama. Hirm tagarääkimise ees hoiab isekaid vaos ja sunnib rohkem teiste heaks pingutama. Uurijad järeldasid, et kui inimesed saavad taga rääkida neid, keda ei usaldata, suurendab see rühma ühtsust ning sellised grupid on kõige koostöövõimelisemad. Kõige rohkem on koostööst huvitatud need, kes on kunagi varem rühma põlu alla sattunud ning soovivad samasuguse olukorra tekkimist välistada.
Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Psühholoogiline egoism Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. Igaüks soovib seda, mis kõige rohkem tema huvides. Kui võimuses pole miskit teha, siis pole ka kohustust seda teha. Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne
Teised teenigu mind. See on isekuse version, aga pretendeerib moraalsele autoriteedile. Universaalne - seisukoht, et igaüks peaksid alati tegema neid tegusid, mis kõige paremini teenivad tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. 38. Mis on eetiline altruism ? isetu hool ja mure teiste pärast, erapooletu, teisi arvestav käitumine,tegu. 39. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika ? Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab interpreteerima nende tegutsemise aluseks olevaid motiive. ·Inimesed ju annetavad vaestele, sageli anonüümselt, saamata ise midagi vastu? ·Vanemad hoolitsevad laste eest, kus on seal omakasu? ·Inimesed on valmis päästma teisi inimesi uppumisest, pannes oma elu ohtu. Kus on sellise teo puhul omahuvi? ·Mida teha ema Teresaga, kes pühendas oma elu abistamisele? ·Psühholoogilise egoismi pooldajad väidavad, et kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt.
On keegi keda kõik armastavad:! ∃y ∀x Axy (Stalin, Suur Vend või Linnapea) Igaühte armastab keegi: ! ! ! ∀y ∃x Axy (psühholoogiline lohutus) Armastus on olemas: ! ! ! ∃x ∃y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! ∀x ∀y (x ≠ y → Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! ∃x ∃y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! ∀x ∀y (x = y → Axy)! ehk ∀x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! ∃x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP – modus ponens. ! ! p –> q. on p. järelikult on q. MT – modus tollens.! ! p –> q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS – hüpoteetiline süllogism! p –> q. q –> r. järelikult p –> r. DS – disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi
! x y Axy (pühak või Jumal) On keegi keda kõik armastavad:! y x Axy (Stalin, Suur Vend või Linnapea) Igaühte armastab keegi: ! ! ! y x Axy (psühholoogiline lohutus) Armastus on olemas: ! ! ! x y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! x y (x y Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! x y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! x y (x = y Axy)! ehk x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP modus ponens. ! ! p > q. on p. järelikult on q. MT modus tollens.! ! p > q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS hüpoteetiline süllogism! p > q. q > r. järelikult p > r. DS disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi.
Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku. Tegelased võib jagada 3 rühma: parveinimesed (positiivne hoiavad ühte, ühesugused väärtused, tõekspidamised, ideed, tavad, normid jne, teistega arvestamine, meeldiv välimus, on üksteisega seotud lihtsad kõlbelised inimesed, hindavad ka kõrgseltskonna inimesi), indiviidid (egoistid, isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist
aastail. Vallak kuulus 1929. aastal tekkinud orbiitlaste elulähedusmeelsesse kirjanduslikku rühmitisse. 23. Millised on Peet Vallaku novellide põhiteemad? Asetab tegelased kriitilisse olukorda, neid ähvardab pankrot, karistus jne. tundub et midagi räägitakse öudusnovellidest, tegelased iseäralikud, erilise saatused ning mingite võimetega kodust ja ühiskonnast irdunud tüüp. Tema stiili iseloomustab elunähtuste võiga kujutamine- tema tegelased on kättemaksja ja egoistid, tigedad ja ebaausad 24. 2 Vallaku novelli analüüs 25. Peet Vallaku loomingumeetod 26. 1922 Eesti Kirjanikkude liit Alustati 33 liikmega, see oli kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke ja erines põhimõtteliselt erihuvide alusel moodustatud rühmitustest. Peamine ülesanne oli hea seista kirjanike loomistingimiste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Ühelgi voolul liidus eelisõigusi polnud, valitses demokraatlik sallivus. Liidu esimeseks esimeheks valiti Tuglas
· Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Argumendi probleemid, I · Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. · Psühh. egoisti vastus: sellisel juhul inimesed soovivad mõnda kaugemat eesmärki või näiteks soovivad täita oma kohust, kuid see tähendab ikkagi, et nad toimivad nii, nagu nad soovivad ja on seega egoistid. Argumendi probleemid, II · Inimesed võivad soovida seda, mis ei ole nende huvides. S.t eeldus 2 on väär. · Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument psühh. egoismi poolt · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head.
humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid.
Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus. a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100-sõnaline järeldus: Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed, kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid, nad alati mõtlesid oma heaolule ning seetõttu ei pannud nad tähele teiste tundeid. Mõlemate jaoks oli nende talukoht number üks ning selle nimel nad ka elasid. Kui üks kiusas teist, siis teine pidi midagi vastu tegema, sest ta ei saanud olla ju kehvem. Mõlemad arvasid, et Vargamäe on parim koht ning nende lapsed jäävad kindlasti sinna elama, sest nad on nii palju vaeva näinud selle nimel. b) Võrdle Krõõta ja Marit perenaistena (nagu eelmises!):
uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia: majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi, sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Majandusteadus eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit, sotsioloogia ei eelda et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia: õigusteaduse eesmärk on uurida õigust, seadusi, sotsoloog ei uuri sisu, ei kommenteeri seda, uurib tavaliselt õigusnormide välist külge, kuidas inimesed on nendega rahul. Õigusteadlane aga analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis.
Kõik kassid (S) on imetajad (M). Järelikult: Kõik kassid (S) on koerad (P). Kõik P on M SPM Kõik S on M S¬PM Kõik S on P Järeldus peaks välistama kõik piirkonnad peale SPM. Kuid eeldused jätsid peale SPM lubatuks ka piirkonna S¬PM. Selline süllogism ei ole korrektne. Järeldus väidab enamat, kui eeldused lubavad väita. Kõik näitlejad (M) on egoistid (P). Mõned näitlejad (M) on vaesed (S). Järelikult: Mõned vaesed (S) on egoistid (P). SP¬M Kõik M on P Mõni M on S SPM Mõni S on P x Järeldus väidab, et x peab paiknema alas SPM või SP¬M. Nii see eelduste põhjal ka on.Süllogism on korrektne. NB
Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale. Iga naturalistliku hea-definitsiooni juures on võimalik ja mõistlik küsida, kas antud tegu ikka on moraalselt “õige” või “hea”. Kui naturalism oleks ning toimida kollektiivselt
E. Ostrom eksperimendid: osalejad panustavad 40-60% oma algkapitalist, pärast esimest raundi panused vähenevad. Need inimtüübid, kes usuvad, et teised inimesed on koostöövalmid, panustavad tavaliselt rohkem ja on ise ka koostöövalmid. Mängu struktuuri parem õppimine aitab kooperatiivsete strateegiate valimisele tavaliselt kaasa. Näost näkku suhtlemine suurendab koostöö hulka. Valmidus kasutada ressurssi karistamiseks. 3 tüüpi: ratsionaalsed egoistid, tingimuslikud koostöö tegijad (50-60% rahvastikust), altid karistajad. VÄLISMÕJUD – kui kahe osapoole vaheline tehing mõjutab kolmandat, ilma teda tehingusse kaasamata või tema nõusolekut küsimata. Tekib, kui üks mõjutab teisi nii, et neile tekitatakse kulusid, aga neid ei kompenseerita või neile tehakse kasu, aga ei saada selle eest tasu. / Turul toimivate tehingutega kaasnevad kulud või kasud, mis ei kajastu hindades. Kulusid kannavad või kasusid saavad kolmandad osapooled
peategelaseks vene rahvas ja kokku Ca 500 tegelast. "Sõda ja rahu" Tolstoi leiab, et inimese väärtuse määrab tema kuulumine nö. parve (nt putukaparv). Esimene kooslus on näiteks perekonnaparv. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse. Samas aga ei kuulu mitte kõik inimesed parve- kes sätib end väljapoole seda, on egoist. Tegelased jagatud kolmeks: · Nn parveinimesed. kelle headus on omakasupüüdmatu · Egoistid- nt- paljud Peterburi kõrgaadlid · nn. kangelased teel 1805- sõda ei ole rahvale arusaadav. Ajalugu on eelkõige lihtinimeste elusündmused- valitsejad, väejuhid ja diplomaadid ei muuda ajaloos midagi (fatalistlik ajalookäsitlus). Rahvale mõistmatutes sõdades hukkutakse mõistmatult. 18. aastal, kui sõda kandus Venemaale, muutus see rahvasõjaks ja tekkis rahvalik ühtekuuluvustunne. Tolstoi arvab, et 1812. aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku.
-labiaalid p, m, v -eeshäälikud t, n -lahtine silp ma-pa 4. Süstemaatiline kõne häälikute omand. 18-50 kuud "Lapsekõne" meelisreeglid: -esi-või lõpukonsonandi kadu -sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5. Artikulatsiooniharjumuste stabilis. 50-80 k. Tundmused. Püsimatud, kiirelt vahetuvad reaktsioonid. Head suhtlejad, helded, egoistid (ema on selleks, et nõusid pesta). Isiksus. Tähelepanu huvidele (joonistamine, lugemine) Vaimsed võimed- kui 4a. head, siis on tõenäoline, et on head ka 16a-lt. Temperamenditüüp ei muutu, kuigi väline käitumine võib muutuda. Iseloom allub kasvatamisele J.Locke -Laps sünnib maailma absoluutselt iseloomuta.?! See ignoreerib psüühika materiaalset alust. Iseloomu kujunemist reguleerib sünnipärane temperamenditüüp. Iseloomu seisukohalt on tähtis:
1. Inimese olemus Siin vôib eristada kahte peamist suunda: a) inimolemus on plastiline, muudetav - keskkond määrab ära selle, milline inimene on - keskkonna muutmine ja eriti hariduse parandamine muudab ka inimesi paremaks. b) inimolemus on muutumatu - seda iseloomustavad teatud pôhitunnused, nagu sotsiaalsus, ratsionaalsus ning headus, teatud ôiguste omamine - elu, vabadus, omandus jne. Mõnede arvates on inimesed egoistid ning riigi ülesandeks on inimese instinkte piirata - selleks vajalik poliitiline vôim. 2. Tôe olemus ning selle tunnetamise vôimalikkus a) On olemas üks absoluutne tôde inimese ja ühiskonna kohta, mille teadmine on antud vaid vähestele b) Ei ole olemas ühte tôde, vajalik on tegelikkuse mitmekülgne uurimine. 3. Indiviidi ja grupi vahekord
kuidagi vanglakoristamise töödel osaleda, sest mingisuguse koristamisefunktsiooni omaksvõtmine tähendaks mõndadele vangidele staatuse kaotamist. KONTROLLITEOORIA Võrreldes teiste mikrotasandi teooriatega teistsuguse lähenemisega. Teised püüavad leida mingisugust seletust ja põhjust, miks üks inimene paneb kuriteo toime, siis kontrolliteooria hakkab asja vaatama hoopis teisest küljest. Ta võtab aluseks eelduse, et tegelikult kõik me oleme egoistid, kõigil meil on oma egoistlikud vajadused. Selleks, et me ei paneks nende egoistlike vajaduste rahuldamiseks kuritegusid toime, peavad olema mingisugused põhjused. Põhjused leiab kontrolliteooria, et põhjused tulevad kontrollist. Kontrolliteooria vaatab nii välist kontrolli kui sisemist kontrolli. Väline kontroll: - formaalne teostavad formaalsed ühiskonna struktuurid. Näiteks akadeemilises keskkonnas keegi kontrollib eksamil.
Nii ei erine need mitte-inimlikest nähtumustest- ka seal saab statistilist lähenemist käsitleda. Kui lähtume inimestest kui mõistus olendist, kus ajalugu on mõistusolendite loodud. Mõistusolenditel on kokkulepitud plaan, kuidas nad käituvad. Mõistusolendid toimivad teadlikud ja lepivad kokku püüdlusi ja sihte. See kehtib ainult võimalikkuse tingimustel. Nt mesilased töötavad kollektiivselt, aga sellest ei moodustu ajalugu. Mida sellises olukorras teha, kui inimesed on lapsikud, egoistid jne? Pakub teleoloogiline käsitlusviisi. Tuleb teada Kanti mõttestruktuure ja arukategooriaid tuleb teada – pole sellist asja nagu „eesmärk“. Seega see ei ole ranges mõttes teaduslik käsitlus. Teloloogiline käsitlus viis on nagu „just nagu“ oleks – käsitleme võimalikkusena; inimese kokkulepitud plaan seda pole, aga miski muu. See peaks olema kooskõlas sellega, mis oleks kooskõlas nähtumustega. Esimene väide. Võimed, mida nii või naa realiseeritakse
Me püüdleme meeldivatele aistingutele vältides ebameeldivaid Halb või nõrk tahe eelistab hetkemõnusid pikaajalisele heaolule. Moraalne headus seisneb seaduskuulekuses. 20 Moraalseid seadusi on kolme liiki: Jumalik seadus, tsiviilseadus ja avalik arvamus. Locke arvas, et Jumala seadusi neid saab tõestada nagu matemaatilisi teoreeme. Locke eristab rumalat ja tarka egoismi (nt vangide dilemma). Ta lootis, et inimesed on vahel ka targad egoistid. Poliitikafilosoofina on Locke väga kuulus, ta leidis, et inimesel on võõrandamatud õigused ja ka kohustused. Inimesel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Ja inimesel on kohustus mitte sekkuda teiste inimeste õigustesse. Inimesed võivad organiseerida poliitiliseks riigiks. Riik teenib inimest, mitte vastupidi. Alusideeks on moraalne võrdsus, kuigi erinevatest võimetest tuleneb sotsiaalne ebavõrdsus.
Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte esmajärgus iseendale, nende jaoks on oluline nende parv. ,,Sõda ja rahu" tegelased kolmes osas, kõigepealt on parveinimesed, teiseks on egoistid ja kolmas rühm on inimesed, keda võiks nimetada muutuvateks kangelasteks, need, kes teose jooksul kõige rohkem teisenevad. Ajaloolistest sündmustest leiavad käsitlemist 1805. Ja 1807. Aastate lahingutest prantlastega Euroopas, vene väed käisid sõdimas Austrias ja Preisimaal. 1812. Aasta, kui prantsuse väed tungisid Venemaale. Venelased ise nimetavad seda isamaa sõjaks. Venelastel nõnda, et kui venelased sõidisid, siis eesotsas Barklay de Tolly
Romaanis ülevaade Venemaa ühiskonnast. Eelkõige aadlikele keskendumine, vastandamiseks Vene ja Prantsuse vägede üldjuhid. Tolstoi peab inimese puhul oluliseks kuuluvust parve. Inimene, kes on üle isiklikust egoismist ja omakasust, väärtustab parveinimesi. Pere, sõprusring, kool, linn, riik, inimesed. Oluline teistega arvestamine. 3 tüüpi inimesed: 1. Parveinimesed- omakasupüüdmatud, saavad hästi läbi, loomulikud, igast seisusest võivad olla. 2. Egoistid- üksnes omakasu peal väljas. Edevus, tähelepanu. Paljud väiklased, ei salli ausust. 3. Kangelased teel- esijalgu pole leidnud õiget oma teed, tajuvad, et senine elu pole õige, soovivad midagi kõrget ja head korda saata. Suheldes parveinimestega muutuvad. Napoleoni vaimustas egoism. Vene oma tahtis mehi säästa, oli valmis ka taganema (Kultuzov). Romaani kandev mõte oli näidata ühiskonda, mis viis lõpuks ülestõusuni. Kust on pärit ebaõiglus Venemaal
Kõik armastavad kõiki: ∀x∀yRxy (kristlik ideaal). Keegi ei ela armastuseta: ∀x∃yRxy. On keegi, kes armastab kõiki: ∃x∀yRxy (pühak). On keegi, keda kõik armastavad: ∃x∀yRyx (Stalin, Suur Vend või linnapea). Igaühte armastab keegi: ∀x∃yRyx (psühholoogiline lohutus). Armastus on olemas: ∃x∃yRxy (Romeo ja Julia). Armastav egoistideta ühiskond: ∀x∀y (x ≠ y → Rxy) & (x = y → ¬Rxy). On õnnetuid armastajaid: ∃x∃y (Rxy & ¬Ryx). Kõik on egoistid: ∀x∀y (x = y→ Rxy) ehk ∀xRxx. Leidub egoiste: ∃xRxx. Tegemist on lausetega, kuna neis valemeis ei esine muutujad vabalt. Eelnevatest näidetest ilmnesid kvantorite vahetamise reeglid. • Vahetada tohib ühetüübilisi kvantoreid, nt „Kõik armastavad kõiki”: ∀x∀yRxy = ∀y∀x Rxy, „Keegi armastab kedagi”: ∃x∃yRxy = ∃y∃xRxy. • Üldjuhul ei tohi vahetada eritüübilisi kvantoreid: ∀x∃yRxy ≠ ∃y∀xRxy, nt „Keegi ei
annaabi.ee 
