2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust). Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil
reeglina teatud grupi õpilaste keskmistel näitajatel. See aga ei võimalda hinnata iga õpilase arengut ning vastavalt selllele ka õppeprotsessi individualiseerida. 16. nihe pos. neg.- Positiivne liigutusvilumuste ülekandumine ilmneb siis, kui ühe liigutustegevuse sooritamine mõjutab positiivselt ka teiste vilumuste omandamist. Negatiivse ülekandumise korral on aga õppimise mõju vastupidine. 17. inferentsus.- Kõrge kontekstuaalne vahelesegamine esineb tingimustes, kus õpilane sooritab mitmeid erinevaid liigutustegevusi üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis on erinev ning sellest tuleneb ka suhteliselt kõrge kontekstuaalse
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Mis tähendab "Occam razor"*ökonoomsuse printsiip:eelistada tuleb kõige lihtsamat seletust? Kuidas saab "teaduslikku" lähenemist kritiseerida*kuidas sündmusi taasluua,sõltumatu vaatleja,täpsus*ajaloo ja kultuuri tõlgendus kindla ilmavaate raames? Mida tähendab, et infoühiskonnas on oluline info kvaliteet mitte kvantiteet*allikaid väga palju,aeg on kallis:P? Seletage kuidas statistika võib negatiivselt mõjutada kultuuri ja haridust*oh, prosto. Mida tähendab metodoloogiline ja kontekstuaalne normatiivsus?sisene ja väline Mida tähendab kirjeldav, seletav ja põhjendav uurimistüüp? Milles seisneb induktiivse*objektiivne,täpne,valim,avalikkustamine ja deduktiivse *väärtused,rahastamine,pettus,valelikkus,eetika uuringu erinevus? Milliseid "komistuskive" on uurimistöös*liiga palju küsimusi,millele vastata,eelnevalt äratehtud töö tegemine jne? Mida tähendab vastastikune seos? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab
intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne, temaatiline ja narratiivjutustamise interaktsiooniline ja kontekstuaalne tõlgendamine. Analüüs algab transkribeerimisest ning narratiivide üles leidmisest.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega:
Triangulatsioon aitab meil millestki täpselt aru saada, et täielikumalt probleemide keerulisust mõista uurides probleeme erinevatest perspektiividest ning luues andmeid erinevatel viisidel erinevaid meetodeid kasutades. (lk 31) 2. Ala kaardistamine: uuringu kontekstualiseerimise meetod 2.1 Kontekstuaalse arvustuse eesmärk ja struktuur Kontekstuaalne arvustus on oluline ning analüütiline tegevus, mis defineerib nii uuringu ulatuse kui ka asjakohaste teadmiste baasi olukorra. Kontekstuaalne arvustus kutsub esile mitmeid küsimusi: Miks on uuring vajalik ja millised tõendid seda kinnitavad? Kes veel antud alal on sinu uuringu sarnaseid aspekte puudutanud? Millal ja kus see uurimus läbi viidi? Kuidas see uurimus läbi viidi ning millised on selle mõjud sinu metodoloogiale ja spetsiifilistele meetoditele? Millised aspektid jäid uurimata või vajavad edasist tööd? (lk 35) Ilmselt peaksin läbi töötama kõik siintoodud küsimused, et uuringu olulisus ja mõttekus kindlustada.
· Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele.
Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsuseteooria järgi? Soorituslik mõõde pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi,
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab
Tunnen kui "elan läbi" ja tunnen kui "tean". · "To feel" ja "perezivatj". · Tundes on "peegeldus". · Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus · Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. · Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. 6 põhiemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus (põlgus) Armastuse kolmnurk Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Emotsionaaline intelligentsus: arusaamine enda tunnetest ja nende väljendamine, arusaamine teiste tunnetest ja oskab reguleeriga oma tundeid. STRESS Psüühiline seisund kui inimene tajub/tunneb, et nõuded ületavad tema isiklikke ja sotsiaalseid ressursse, mida suudaks mobiliseerida, kasutusele võtta. Stress tuleb tundest, et ei suuda hakkama saada probleemidega, asju käsitleda, kuna nõudmised on liiga suured. · Stress on võimaluste ja ootuste suhe
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt):
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
• Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid Põhiseaduse konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega konformne tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud.
.17 Kasutatud materjalid……………………………………………………………………………..18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
mälutegevuse arendamisel määrava tähtsusega. Kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks. Lapsed mõistavad rohkem, kui öelda suudavad, ning seega, mida enam ta kuuleb- näeb, seda kiiremini ta ka õpib. Laps kaldub meelde jätma asju, mille tähendus on talle arusaadav esiteks konteksti kaudu (seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks.
27. CONSISTENT - acting or done in the same way over time, especially so as to be fair or accurate - terviklik, järjekindel, kooskõlas (Oxford Dictionary) 28. CONSUME - buy (goods or services) tarbima (Oxford Dictionary) 29. CONSUMERISM - the state of an advanced industrial society in which a lot of goods are bought and sold - tarbijaõiguslus, konsumerism (Cambridge Dictionary) 30. CONTEXTUAL - related to the context of something - kontekstiline, kontekstuaalne (Cambridge Dictionary) 31. CONVERGENCE - the merging of distinct technologies, industries, or devices into a unified whole - lähenemine, sarnastumine, koondumine, kokkuvoolamine (Merriam- Webster) 32. CONVERSELY - from a different and opposite way of looking at this - vastuoksa, vastupidi, ümberpöördult - (Cambridge Dictionary) 33. COORDINATION - the harmonious functioning of parts for effective results - koordinatsioon, rinnastus, kooskõlastamine (Merriam-Webster) 34
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
ja vastuvõetav teistele, (nii lastele kui täiskasvanutele) konkreetses olukorras. 12. Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Alljärgnevalt esitatakse kaks erinevat võimalikku klassifikatsiooni laste sotsiaalsete oskuste ja nende alaloskuste kirjeldamiseks. 1) Caldarella ja Merrell´i (1997) koostatud laste ja noorukite nn positiivstete käitumisviiside taksonoomia, mille aluseks kontekstuaalne mudel, st. et lähtutakse kooli ja lasteaia keskkonnast. Tegemist on väga mitmekülgse taksonoomiaga, kus kirjeldatakse suhtlemist nii laste kui täiskasvanutega. POSITIIVSED KÄITUMISVIISID: 1.Suhtlemine eakaaslastega oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine( nende kaismine); osalemine ühises tegevuses; osalemine vestluses; juhtimisoskuste omamine;
3. Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis kaudne, kui on tegemist nt raadio, TV, internetiga. Inimestevaheline kommunikatsioon on… 1. Dünaamiline – kõik on pidevas muutumises. 2. Pidev – ei peatu kunagi, ei päeval ei ööl. 3. Pöördumatu – tehtu on juba olnud, seda me enam muuta ei saa. 4. Interaktiivne – me oleme pidevas kontaktis teiste inimestega. 5. Kontekstuaalne – see on üks osa meie kogemusest inimesena. Efektiivne on kommunikatsioon siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris. Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine. Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud proportsiooninormide kasutamisega. Heaks ning suhteliselt universaalseks IQ testimise vahendiks on Raveni progresseeruvad maatriksid. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Tänane mõõtmine 19 Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 88. Stereotüüpide olemus. ...kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele
järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine
oluliseks kujunenud just individuaalne õpetaja-õpilase suhe. Eriti olulised on just mitmed esimese Eesti Vabariigi ajal korraliku klassikalise teoloogia hariduse omandanud teoloogid, kelle eeskuju võis moodustada lausa ühe või teise koolkonna (nt on vaimulike seas sageli kombeks nimetada end Uku Masingu, Evald Saagi, Elmar Salumaa vms õpilaseks). Otseselt teoreetilisi uurimisteemasid ma nende õppetoolide osas siin puudutama ei hakka. Kuid ka siin on olemas oma kontekstuaalne aspekt ning kindlasti vajab doktoritöö tasandil uurimist ja jäädvustamist sõjajärgse aja kandvate teoloogide nagu näiteks Evald Saag, Ago Viljari, Elmar Silvester Salumaa elu ja tegevus. Nende eesti teoloogia suurkujude uurimine peaks ühest küljest käsitlema neid kui isikuid omas ajas ja keskkonnas, teisest küljest seda, millistest teoloogilistest suundadest nad
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa)
86. IQ testid : vanad ja uuemad. VANAD: Binet-Simon, 1905. Alfa armee test, beta armee test. Grupi test. Stanford Binet test. Loius Terman tegi tõlke. IQ = vaimne vanus MA jagatud kronoloogilise vanusega CA. UUED: Praegu on standardhälbe (SD)kaudu IQ arvutus. David Wechsler: verbaalne IQ, mitte verbaalne IQ. Erinevus kahe IQ vahel. Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise vanuse" suhtena. 88
kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu. Teksti tõlgendus sõltub uurija vaistust, kogemusest ja valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel. Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on
Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus. • Praktiline ehk kontekstuaalne intelligentsus – osa arukast mõtlemisest, millele inimesed viitavad kui tervele mõistusele. Võime tulla toime igapäevaste probleemide ja ülesannetega, kohanduda uutele oludele. Nn Street Smart. 11) H. Gardneri multiintelligentsuse teooria ja selle rakendused. Intelligentsus on tema arvates võime lahendada probleeme või luua produkte, millel on väärtus ühes või mitmes kultuurikontekstis. Liigitab intelligentsuse avaldusvormid: • Lingvistiline • Loogilis-matemaatiline
Kristalliseerunud intelligentsus põhineb konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogumisel, strateegiatel, mis on omandatu liikuva intelligentsuse kasutamise kaudu. See ei alane vanusega. Nt probleemide analüüsimine, seoste loomine. Seostub formaalse haridustaseme ja kultuuriga. Sternbergi kolmene intelligentsuse teooria Põhineb alateooriatele: 1) Komponendi alateooria tähtsad on sooritus ja teadmiste omandamise komponendid, meta komponendid (meta) 2) Kontekstuaalne alateooria millised on seesmised ja välimised protsessid ning kuidas kohaneda. Missugune on minu moraal ja mis on välismaailma nõue, sellega kohanemine. 3) Kogemuslik alateooria millised kogemused või ülesandetüübid nõuavad intelligentsust. Seotud infotöötlusmudeliga. Gardner - mitmene intelligentsus, st inimesel on mitmed pksteised sõltuvad võimed. Nt mõni oskab end hästi keeleliselt väljendada, teisel on ruumiline intelligentsus, loogilis-
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj)
Perfonks ongi asja point. 21. Kuidas muutus identiteet modernismi diskursuses (näiteks Anthony Giddensi ja Ulrich Becki käsitluses)? Anthony Giddens (1991) võtab kokku modernse muutuse identiteedis: 1. post-traditsionaalsus: identieedid ei ole üheselt antud ega väljendatud 2. elumaailmade pluraliseerumine: erinevates sfäärides ja kontekstides oma 3. metodoloogiline kahtlus (vs mõistuse kindlus): tõde on kontekstuaalne, autoriteet ja ekspertiis ajutine 4. vahendatud kogemus: läbi liikuvuse , kommunikatsiooni ja meedia näeme väga palju teisi elumaailmu (5.) Uus teema: majanduslikustumine. Materialism ja tarbekaubastumine võimaldab veelgi enam valikuid. Inimesed peavad valima, ehitama, hoolitsema, tõlgendama, läbirääkima, esitlema seda, kuidas neid näha kasutades tohutul hulgal materiaalseid ja sümboolseid võimalusi. Giddens (1991): Meil ei ole muud võimalust kui valida.
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks
Ülesannete lahendamine on vähemalt teatud määral sõltuv ikkagi mingist üldisemast võimest. Seega näib, et üldfaktori eitamine ei ole õigustatud. KAASAEGSEID KÄSITLUSI. H.Gardner- (1979,1983, 1989) intelligentsus pole ühtlik ja võib koosneda kuni 7-9 eri võimest: 1. keeleline 2. muusikaalane 3. loogilis-matemaatiline 4. ruumiline 5. kinesteetiline 6. interpersonaalne 7. intrapersonaalne 8. naturalistlik R.Sternberg(1985)- intelligentsust võib vaadata 3 komponendist koosnevana: 1. Kontekstuaalne intelligentsus- määrab ära inimese kohanemise ümbritsevas keskkonnas 2. Kogemuslik intelligentsus- lubab toime tulla nii vanade kui uute ülesannetega 3. Komponendiline intelligentsus- vastab jämedates joontes IQ testidega mõõdetavaile võimetele. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE. Kuigi intelligentsuse täpset definitsiooni pole siiamaani olemas, ei ole see takistanud nähtuse mõõtmist. Kalle Küttis 2011 22
- Entorinaalkorteks on oluliseks vahendajaks info liikumisel ajukoorest hipokampusesse - Temporaalsagara mediaalse kahjustuse korral on sageli ka kahjustatud juhteteed hipokampusesse – seetõttu on sageli raske eristata kas kahjustus hõlmab hipokampust ennast või juhteteid hipokampusesse Murray uuringud ahvidega, kellel kahjustati spetsiifilisi piirkondi rinaalkoores-hipokampuses näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisel nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel (Hebbi korduvate numbrite test)
Universaalsed probleemid, ajatud ideed. "Idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. Autorit pole vaja uurida: väite tähendus on tekstis olemas. Autori kaasaeg ebaoluline. Tähtis on tekstis leiduv ajatu tarkus. Lovejoy: ,,Kõigi suurte mõtlejate, kelle vastu huvi vastu tunneme, mõtted on ajatud, aga pole oluline uurida ideede tausta ega ühiskondlikku ümbrust." Vaja uurida 1) teksti ennast, sest sealt leiame ajatut tarkust 2) universaalseid probleeme · Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond (Q. Skinner): Autori kavatsus: oluline mitte ainult, mida väidab, vaid ka miks väidab. Et kavatsust teada, peame uurima autori enda kaasaega ja mis ta eluajal toimus. Peame uurima autorit ennast (kust ta ideed võis võtta, ta elulugu, huvi autobiograafia vastu), tekste, millele ta vastas, konkreetseid kaasaegseid probleeme (probleemid olid konkreetsed: poliitilise filosoofia
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
Heidegger tunneb huvi eelsokraatikute (Herakleitos, Parmenides, Anaximandros) vastu. ANTIIK-KREEKA ühiskonnas olid asjad ja olemine läbipaistev ja kättesaadav inimesele. Inimene on olev ennastrelfekteerival viisil. Ta suhestub oma olemisse. Maailmas eksisteerivad suhted tuleb taas teha enese jaoks läbipaistvaks. Kreeklased olid teadlikud, et igasugune defineerimine ja sõnastamine, millegi uurimine, on valikute tegemine, millegi eelistamine teisele. Tõde on suhteline. Olemine on alati kontekstuaalne. Olemine on dünaamiline, kasvav, mis saab millekski muuks, aga eeldab ühist alget. Loodus pole midagi objektiivselt ja staatiliselt olemasolevat, see on samuti pidev kasv. Kreeklased, enne Platonit, oskasid küsivalt mõelda. Edasine on olemise unustuse ajalugu. Jäetakse mõtlemata olemise enda kohta. Tegelik mõtlemine leiab aset luules, mõtlemine üleüldse tugevalt seotud keelega. Luules saab elavaks ka keel ise
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Sooritluslikud kontrollküsimused: kõige vanem õpitulemuste väljaselgitamise meetod. Üldtuntud sooritustestiks on autojuhilubade taotlemisel sõidueksam. Ka koolis on hulk õpitulemusi, mida on raske välja selgitada kontrolltööga kunstlikes oludes, nagu mitmesuguste praktiliste probleemide lahendamine, lühikõnega kaaslaste ees esinemine, arvutiprogrammi installeerimine jne. kõigi selliste õpitulemuste puhul mängib olulist rolli kontekstuaalne e situatiivne teadmine, mille olemasolus saab veenduda ainult reaalse tegevuse põhjal. Sooritustestid: võimaldavad välja selgitada , mida õpilased reaalselt asjast teavad ja oskavad; kontrollivad õpitulemust vahetult, st lasevad sooritada autentseid tegevusi(artikli kirjutamine); kindlustavad õppimis- ja kontrolltegevuste adekvaatsuse(vastand valikvastustega test); võimaldavad langetada otsuseid tegevuste üle, millel pole ainuõigeid lahendusi, hinnata grupi ühistegevust, testida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
