Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust kellegi või millegiga väljaspoolt ennast ning see luuakse tavaliselt saranaste väärtuste põhjal. Sisimine identiteet väljandab aga enesehinnagut, ehk see kelleks ma ennast ise pean. Mina pildis räägib inimene ise kuidas ta...
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust. Milline oli ühiskond meie ümber siis, kui olime alles vanematest täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas s...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Minu ID-entiteet Identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel.Inimeste arusaam sellest on aga erinev ja iga ühe jaoks tähendab see midagi teist kui kellegi teise jaoks. Minu jaoks tähendab id-entiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. Selles on olemas minu iseloom ja see, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid id- entiteedi tähendus on ajaga muutund, tänapäeval ei ole ta enam see mis oli ta vanast. Id-entiteedi mõistet ei ole alati sama olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel ja rikkamatel inimestel nimed. See kõik muutus alles mõni sajand tagasi, kus nimed ja id-entiteedi said ka kõige tavalisemad inimesed. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas, kus keegi elab ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on ükst...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja inimohverdusi religioonides kus on vaja olnud verd et ellu jääda mis on küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk. Kuigi vaatamata sellele ei saa välistada et on olnud ajaloos selliseid juhtumeid mis on seostatud satanismiga nagu "Black mass" (tume missa) taolised rituaalid jne. Satanistidel on ka tume missa rituaal, kus anniks kasutatakse tavaliselt pühitsetud leiba. Fakt: Lavey satanismi filosoofia tuli välja alles aastast 1966 Anton Lavey
teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus. Tegelikult aitasid heteroseksuaalidel kasvatada lapsi. (LK 397) 15
Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda. Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjek...
Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist. Tema kirjutatud on läbi aegade üks kuulsamaid filosoofiaalaseid raamatuid „Filosoofia lohutus“. Albertus Magnus († 1280) Saksa päritolu dominiiklane, õppis Itaalias ja Pariisis. Oma aja haritumaid mehi, pühendus Aristotelese uurimisele. Lähtus Aristotelese seisukohast, et kõik on moodustunud mateeriast (ainest) ja vormist. Jumal on absoluutne täielik valitsev entiteet. Tommaso d'Aquino (1225-1274) Itaallane, dominiiklane, Albertus Magnuse õpilane. Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on
objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see tegelikult on, nimetatakse: Realismiks 30. Kuidas nimetatakse üldistavalt kõiki teadusteoorias kasutatavaid objekte, mida ei ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
Barrow lahkus õppetoolist 1669. aastal, et pühenduda teoloogiale. Ta soovitas, et Newton (alles 27-aastane) määrataks tema ametikohale. Newtoni esimene töö professorina oli optikas ja see oli ka esimene teema tema loengusarjas 1670. aasta jaanuaris. Kahe katku aasta jooksul oli ta jõudnud järeldusele, et valge valgus ei ole lihtne 4 entiteet.Kõik teadlased pärast Aristotelest on uskunud, et valge valgus oli lihtne üksik entiteet, aga kromaatiline hälve teleskoobi läätses veenis Newtonit vastupidises. Kui ta lasi peene kiire päikesevalgust läbi klaasist prisma, märkas ta värvide spektrumit. Ta seletas, et valge valgus on tegelikult segu mitmetest erinevatest kiirtest, mis peegelduvad veidi erinevate nurkade alt ja et iga erinevat tüüpi kiir moodustab erineva spektri värvi. Newton, juhindudes sellest seletusest, jõudis arusaamale, et teleskoobid, mis kasutavad kiiri murdvaid
kognitiivsest, sotsiaalsest, kultuurilisest või strukturaalsest, kusjuures kõik need aspektid on võrdse kaaluga. Sõna kui keelemärk: semiootiline lähenemine Ferdinand de Saussure’ilt (1857–1913)lähtub arusaam keelest kui märgisüsteemist. On väitnud, et • keel on ideid väljendavate märkide süsteem • keelemärk koosneb mõistest (tähistatavast) ja häälikkujust (tähistajast) ja on psüühiliselt ühtne entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne (arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui
designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab, vastab signifikatiivsele konstruktsioonile. Signifikatsioon on sõna ja vastava ideaalstruktuuri e. mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Seostub denotaadi ja ekstensionaaliga. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab?
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. vfärvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab. Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Kõik on kuidagi seotud omavahel. 13. Denotatsioon ja konnotatsioon. Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust.
sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. Hoiuala - on Eesti looduskaitseseaduse järgi kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon - ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Indiviid - on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid. Inimekvivalent - on ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel.
Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks. piirid ei ole kindlad, nagu nt. värvinimetuste puhul Signifikaat on tähistatu, mõiste, reaalse subjekti esitus teadvuses, referent on entiteet ,,reaalses maailmas", millele see viitab. Signifikatsioon on sõna ja mõtte vahel olev tähendussituatsioon. Referent on signifikatiivse struktuuri tõlgendamise tagajärg. Kõik on kuidagi seotud omavahel. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. On otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab. sõnaraamatu tähendus
Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Mõistestus- Kehastamine- Allikvaldkond- Sihtvaldkond- Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu. Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
esindavad erinevaid konteptuaalseid süsteeme. Langacker väidab, et mõlemat tüüpi ühikud kuuluvad ühte lingvistilisse struktuuri, mis esindab rääkija teadmisi keelest. (Langacker 1987, 1991; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi) Langcaker'i jaoks on keele teadmised rääkija peas kui lõpmatu hulk sümboolseid üksusi. Alles siis, kui ühte väljendit on kasutaud piisavalt palju, siis muutub ta ühikuks. See tähendab, et ühik on sümboolne entiteet, mis ei ole loodud keele süsteemi poolt vaid säilitatakse ja kasutatakse tervikuna. Sümboolsed üksused on traditsioonilised, sest nad saavad osaks grammatikast alles siis, kui neid jagab teatud kogukond. (Langcaker, 1987; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi) 6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale Ülesehitatud lähenemine põhineb sellel, et lause on enam kui tema osade summa (Lakoff, 1977; viidatud Evens jt 2007: 25 järgi). Sellel teoorial on neli suuremat suunda:
subjekt Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele Tähendus (ing meaning) 1.abstraktne (üldistus, süsteemi tähendus) 2. konkreetne (kõneleja/kuulaja) ideaal kõneleja = kuulaja tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs (al 1960, sobilik ühe tähendusvälja sees) 2. prototüüpanalüüs (al 1970) 3.leksi kontseptuaalne semantika (1980 Roy Chachendorf - väike fännklaab) 4
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega;
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Lingvistiliselt nimetatakse kontekstiks seda lausungi osa, mis ümbritseb teatud üksust ja võib mõjutada nii selle tähendust kui grammatilist rolli. Kontekst (ik context) on kõnekeskkond, millel võib olla oma roll ütluse tähenduslikkuse määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). G. Frege järgi on sõnadel tähendus vaid lause kontekstis. Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse selliseid laused, mille puhul on teada, kas need on tõesed või väärad, ning seda määratletakse enamasti toetudes Aristotelese korrespondentsteooriale: lause loetakse tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Sõna (ik word) on loogika kontekstis käsiteldav kui mõiste või mõistetevahelise seose
hoiakut! ,,nelinurkne ring"; ,,taevasinine roosa ingel". Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. a) objekti mõiste: Võiks vastu väita, see venitab objektimõiste ebaharilikult avaraks! Samas, hoiakuteoreetikud ei erista süstemaatiliselt, ega defineeri olulisi metafüüsikamõisteid (vt Lowe 1995). (asi, objekt, entiteet, fenomen, nähtus, ...). Seega, kas X saab olla E-hoiaku objekt (asi vms) sõltub sellest, kuidas neid mõisteid määratleda. b) mõeldavus: Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 9. Selgitage kogemistingimuse ideed! b) kogemistingimused
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Realism kasutab teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat. Instrumentalism - teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. (Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega?
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
Nt "hobune" on hüponüüm "imetaja" suhtes. Meronüümia (vahel partonüümia) - osa ja terviku suhe. ( nt keha koosneb pea, kukal, selg, jalg, kõht, käsivars; käsivars omakorda õlavars, küünarnukk, käsi jne) Eraldamatu omandussuhe - vältimatu, integraalne kuulumine millessegi. (nt käelaba kuulub käe osade hulka) Meronüümias nim osa meronüümiks ja tervikut holonüümiks. Atributsoon e atributiivne suhe - entiteedi omaduste ja entiteedi enda suht küsimus. Entiteet koosneb osadest, kuid sellel on omadused. Sünonüümia vastand on vastandlikkus. On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine) Vastandlikkuse teine tüüp - antonüümia e skalaarne vastandus. Nende dentonatsioonid on omadused, mida on igal konkreetsel juhul rohkem või vähem, saab moodustada võrdlusastmeid. 49. Substantiivide ja verbide grammatilisi kategooriaid.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas. Entiteet on ABSTRAKTNE, kui mitu sellist entiteeti saab olla samas kohas samal ajal. Nt. protsess nagu objekti kuju pidev muutumine saableida aset samal ajal samas kohas kui objekti värvuse pidev muutumine
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: "When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing" (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne,
Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: “When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing” (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt
Need küsimused on lahendamatud ja mõttetud seetõttu, et käivad kõige kohta, aga kõiksus ei saa olla taju objektiks. (iii) Kant kritiseerib jumalatõestusi, mida ta jagas kolme klassi: ontoloogilised, kosmoloogilised ja füüsikalis-teoloogilised. Ontoloogilised tõestused lükkab Kant ümber väitega, et eksistents pole omadus ja seetõttu ei järeldu jumala mõistest tema eksistents. Kosmoloogilised tõestused lükkab ta ümber väitega, et paratamtult eksisteeriv entiteet (algpõhjus) ei pea olema jumal, see võib olla nt ka mateeria. Kolmandat tüüpi tõestused (maailma korrastatus) lükkas hiilgavalt ümber juba Hume. Religiooni aluseks võib olla eetika, mitte metafüüsika. Teoses Kritik der praktischen Vernunft esitab Kant oma vaated kõlblusele. Ta püüab leida üldkehtiva ja paratamatu eetika, aprioorsete kõlblusprintsiipidega. Kanti kategooriline imperatiiv kõlab: "Toimi alati nii, et sinu tahtelised kavatsused võiksid
Ajuseisundiga ei samastata mitte omadus terav, vaid omadus terava valu kogemine. See omadus ei ole ise terav. Seda omadust uurib neurofüsioloogia. Teine täide – ajuprotsessiga samastatakse kollakasoranži järelkujutise kogemine, mitte järelkujutise kogemine, millel on omadus olla kollakasoranž. 4. Smarti vaadeldud vastuväide 3, omistatud Blackile, seda on arendanud ka Shaffer. Identsuslause väidab, et entiteet, mida määratletakse kahe erineva kirjeldusega, on üks ja seesama eniteet. Et tegu oleks empiirilise tõega, peab olema võimalik neid kirjeldusi rakendada sõltumatute kriteeriumide alusel. Vastasel korral teaksime aprioorselt, et tegemist on tõese lausega. Identsuslause „valu on c-kiudude ergastus“ korral peaksime osutama samale entiteedile nii selle vaimsete kui selle füüsiliste omaduste kaudu – tuvastame selle entiteedi kui valu ning kui c-kiudude
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
Ehk naine vajab tarbimisühiskonna pakutavat samapalju kui käsitööline vajab oma riistu - see on tema poolt pakutava a ja o. Kuid see on ikkagi emantsipatsioon kodus, isegi kui see hõlmas tänavale minemist ja seal ostlemist. Naine=tööline on väga sarnane Engelsi teooriale (Perekonna, Eraomandi ja Riigi Alused), mille järgi naine vrd mees on samas positsioonis kui tööline vrd kapitalist. Nad on osa teenindavast infrastruktuurist. Naine kui homoloogiline ja stabiilne entiteet või kategooria on müüt. Ehk naine on mänginud erinevat ja vastuolulisi rolle. Veelgi enam nagu Baudrillard leiab, et ei ole olemas loomulikkust ühiskonnas, nii ei ole ka isiksust ühiskonnas. Pr k personne - keegi ja ei keegi. Subjekt ja objekt, passiivne ja aktiivne on tarbija ja tarbitava äravahetamise mängus kaduma läinud. See on mõjunud laiemalt inimese identiteedile - on tekkinud nartsissistlik mina. Hetk
need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud leida, ning sellele viitav termin saab esineda vaid sooterminina, nt entiteet. Aristotelese järgi polegi olemas kategooriast üldisemat sugu. Liigierisus (ld differentia specifica) on tunnus, mis eristab terminit teiste samasooliste (st sarnaste või lähedaste) terminite hulgast. Antud näites on liigierisuseks olendi vanuse kuuluvus vanusevahemikku 3–6 eluaastat. Liigitermin sootermini suhtes on termin, mis rakendub objektidele, millele on omased kõik sootermini tunnused ja lisaks ka veel liigierisus.
need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud leida, ning sellele viitav termin saab esineda vaid sooterminina, nt entiteet. Aristotelese järgi polegi olemas kategooriast üldisemat sugu. Liigierisus (ld differentia specifica) on tunnus, mis eristab terminit teiste samasooliste (st sarnaste või lähedaste) terminite hulgast. Antud näites on liigierisuseks olendi vanuse kuuluvus vanusevahemikku 36 eluaastat. Liigitermin sootermini suhtes on termin, mis rakendub objektidele, millele on omased kõik sootermini tunnused ja lisaks ka veel liigierisus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
