Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat
Lupuse ja Skorpioni all oli Libra, mis hilisemal googeldamisel selgus olevat Kaalude tähtkuju. Ka see tähtede rodu meenutas mulle kõike muud, kui kaalusid. Lihtsamalt öeldes oli see kahe sabaga kolmnurk. Planeetidest üritasin ma leida Veenust. Justnimelt ,,üritasin", sest ma pole täiesti kindel, et minu Veenus oli ka see õige Veenus. Teistest tähtedest oli ta igaljuhul eredam. Sateliite ma kahjuks ei näinud, küll aga ühte lennukit. Samamoodi ei suutnud ma kuidagi leida Linnuteed. Laupäev, 02.03.2013 Välja läksin taaskord umbes pool üksteist õhtul, et vaatluste kellaajad võimalikult vähe erineksid. Kahjuks ei olnud ilm nii selge, kui nädala alguses. Kuna väljas oli 23 kraadi, siis piirdus minu seekordne vaatlus maksimaalselt kahekümne minutiga. Alguses püüdsin leida üles juba eelmisel korral silma jäänud tähtkujud. Koheselt leidsin üles Suure Vankri ja Väikese Vankril. Google SkyMap'i abil leidsin kiiresti üles ka
suurenedes. Näiteks, 40 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskpunktist, tähtede tihedus langeb drastiliselt, mille põhjus pole teadlastele veel mõistetav. Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeeti, nendest 500 miljonit planeeti asuvad ,,eluks kõlbulikus tsoonis" - kaugus tähest, kus Maa taolisel planeedil oleks võimalik omada vedelas olekus vett tema pinnal. LINNUTEE KOKKUVÕTE Linnuteed on uuritud ammustest aegadest peale ja selle kohta on olnud eriarvamustel. Mõni arvas, et Linnutee on Kuu ja Maa vahel, et siis oleks ta olnud Kuualune. Aga tegelikult asub Linnutee meist väga kaugel. Kui Linnutee oleks olnud Kuualune, oleks seda olnud näha erinevatel aegadel, erinevates kohtades. Linnuteed on kõige parem jälgida või vaadelda asustamata kohtades, või kohtades kus pole suurt linnastust ega tehisvalgust, sest siis on seda kõige parem näha, kindlasti muidugi selge ilmaga
Tol ajal arvati Linnutee asukohaks maa ja kuu vahelist piirkonda. Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem ei olnud aga Aristotelesiga ühel meelel – ta kritiseeris seda teooriat, väites, et kui Linnutee vastaks Aristotelese kirjeldusele, peaks see ilmuma eri aegadel ja kohtades, samuti erinevatel kujudel, sellel peaks olema oma parallaks*, mida tal ei ole. Ta arvas et, Linnutee on astronoomiline. Hiljem mõjutas tema idee islamimaailma. Esimene astronoom, kes üritas vaadelda Linnuteed ning mõõta selle parallaksi, oli Araabia astronoom Alhazen (965–1037 m.a.j.). Alhazen järeldas, et Linnutee asub maast väga kaugel ja ei kuulu atmosfääri, kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi. Pärsia astronoom Abū Rayhān al-Bīrūnī (973–1048 m.a.j.) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatust hulgast ebamääraste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah pakkus aga välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad
tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Kuidas näeme linnuteed? Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. 2 kaaslast. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud
*Sinna süsteemi kuulvad ka gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. *Need kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse *Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo *Halo koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Omadused *Linnutee galaktika tuum on must auk. *Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. *Linnuteed on võimalik vaadelda teleskoobiga. *Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. * Linnuteest on võimalik eristada ainult heledamaid tähti. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast *Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv. *Need asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. *Mõlemad on korrapäratud galaktikad *Neid on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim galaktika
Selgel ööl tähistaevast vaadeldes näeme taevas heledat vööd ehk paela. See on linnutee tähevöö, mis sügisõhtuti kulgeb enam vähem põhjalõunasuunas. Vanade eestlasete arvates näitas see rändlindudele teed nende rännakul lõunamaale. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi. Selle suurringi tasandi, Linnutee tasandi lähedusse ongi koondunud enamik nähtavaid tähti. Ka need tähed, mis tasandist kaugemal asetsevad, kuuluvad Linnutee tähesüsteemi. Pildid Veel pilte Kasutatud kirjandus http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=linnutee&btnG=Otsi+pilte&aq=f&oq = http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike
peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda).[2] Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pärast Kristust) kritiseeris sellist ütlust, väites, et kui Linnutee oleks selline, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Sellises maailmavaates oli Linnutee taevalik, mis hiljem mõjutas islami maailma. Araabia astronoom Alhazen (9651037) tegi esimesi üritusi vaatlemaks Linnuteed ja määrata tolle parallaks ja kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis see tähendas, et ta ei asu maa atmosfääris vaid väga kaugel Maast. Pärsia astronoom Ab Rayn al-Brn (9731048) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal häguste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah (suri 1138) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja
supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede
6) Millistel planeetidel esineb suur punane laik? Jupiteril. 7) Kõige tumedam planeet (peegeldab ainult 6% Päikese valgusest) on ... Merkuur 8) Maa-tüüpi planeetidest VEENUS on väga paks ja ühtlane pilvekiht. 9) Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss 10) Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus Lk 136 -1)2)3) 1) Mida nim. galaktikaks? Linnuteed 2) Millised oma kujult võivad olla galaktikad? Kujult võib galaktika meenutada kokkusurutud kera (elliptiline galaktika) , olla spiraalne või korrapäratu. 3) Linnutee keskmes asub TUUM, mille mass on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Lk 139 1)2)4) 1) Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust? Pole teada. 2) Suure Paugu tagajärjel hakkas universum ... 3)
Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis on meie taevas ühtlane heledam kogu mis koosneb tähtedest. Linnutee laotub üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju.
Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta läbib Oroioni, Kaksikud, Sõnni, Veomehe, Perseuse, Kassiopeia ja Kefeuse. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi. Selle suurringi tasandi, Linnutee tasandi lähedusse ongi koondunud enamik nähtavaid tähti. Ka need tähed, mis tasandist kaugemal asetsevad, kuuluvad Linnutee tähesüsteemi. Peale selle kuulvad sinna gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. Kõik need objektid kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse, mis on ligikaudu kettakujuline. Selle läbimõõt on üle
LINNUTEE Siret Upan 12.K MIS ON „LINNUTEE“? • Linnutee on tähesüsteem, kus asub ka meie Päikesesüsteem. • Eestist kutsume me seda galaktikat „Linnuteeks“ kuna seda seostatakse rändlindudele suuna näitamisega. • Paljudes teistes maades kutsutakse „Linnuteed“ hoopis „Piimateeks“ • Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.
Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal omistati probleemi lahendamise au Hubble’ile. Kuid juba 1918. aastal (avaldatud 1922) oli Öpik määranud Andromeeda udukogu kauguse, pealegi täpsemalt, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi oli 450 kiloparsekit, kauguse hinnang tänapäeval 770 kiloparsekit). Öpiku edemust on hiljem siiski tunnistatud. Pildid
observatooriumis. Seal pildistas ta tolle aja kõige parema teleskoobiga tähti, udukogusid ja galaktikaid ning tõestas varsti, et nad paiknevad väljaspool meie Galaktikat. 1924. aastal avastas ta ühe pulseeriva heledusega tähe Andromeda udukogus. Kuna selliste tähtede heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos, sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult Magellani pilved. Universum oli aga palju suurem, kui eeldati. Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega
Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) aastal 1750 oma teoses "An original theory or new hypothesis of the Universe", et galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon, sarnaselt Päikesesüsteemile, kuid palju suuremas mastaabis ning me näeme Linnuteed heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. 1785. aastal alustas William Herschel erinevatel kaugustel Linnuteest olevate tähtede süstemaatilist loendamist. Saadud andmetes näitas, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Ta seletas seda nähtust oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschel visandas ka
punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein
kaugusel. Ta tõstis pea ja vaatas mind, tegi mõned kiiremad sammud minust eemale, vaatas jälle ja jooksis veidi eemale ja nii mitu korda kuni lõpuks metsa putku pani. See oli minu kõige lähem kohtumine rebasega. 7 Kuu udus Olin augustis vanaema juures tähti pildistamas. Kell oli umbes 12 öösel. Põhja pool sähvisid nõrgad virmalised ja lõunas ilutses linnutee. Läänes oli just tõusnud kuu ja maad kattis paks udu. Pildistasin parasjagu linnuteed kui vaatasin selja taha ja mulle avanes maagiline vaade. Täiskuu oli just tõusnud üle metsaserva ja nüüd langes ta valgus järvele mida kattis paks udu. Pöörasin koheselt oma kaamera selle vaate poole ja tegin pilti. Pildi rikkus ära elektritraat mida ma kahjuks ei märganud, kuid kui see välja jätta on pilt üks minu lemmikutest. Vaikne salapära Oli väga sombune ja udune päev, ma olin veidi haige kuid siiski tahtsin pildistama minna kuna nii ilus ja salapärane udu oli
võrreldes (kümmekond miljardit aastat). Selliste tähtede olemasolu Galaktikas tõendab, et tähtede tekkimine meie ümber jätkub ka praegusel ajal ning peab olema otseselt vaadeldav. Vastavad uurimused on tänapäeva astrofüüsika aktuaalsemaid probleeme. · Andromeeda galaktika kauguse määramine (1922) 1922 - Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi on 450 kpc, täpne kaugus - 770 kpc). Universumi vanuse määramine(1933),ülipika vanuse asemel kaasaegsem hinnang) Nagu igal uurijal, nii on ka Öpikul oma lemmikteemad. Üks neist on filosoofiasse kalduv universumi vanuse probleem. 40 aastat tagasi valitses seisukoht, et maailm on lõpmata vana, vähemalt mingit vanuse piiri ei olnud teada. 1932. a. kevadel korraldati Harvardi observatooriumis
7088 7.0000 4.4563 5.6664 6.6603 8.0000 5.0930 6.4760 7.6117 9.0000 5.7296 7.2855 8.5632 10.0000 6.3662 8.0950 9.5146 ASETUS Giza püramiidide asetus maapinnal langeb täpselt kokku Orioni vöö tähtede asetusega, kusjuures Niilus kujutab sel juhul Linnuteed. Lisaks kajastavad püramiidide suurused tähtede eredust Cheopsi püramiidiga seotud täht Alnitak on kõige eredam - Cheopsi on kõige suurem kolmest püramiidist. Chephreni püramiid on mõned meetrid lühem ja väiksem, kuid seotud täht Alninam on samuti ereduse poolest veidi nõrgem. Mykerinose püramiid on aga üle poole väiksem eelnevast kahest, kuid ka temaga seotud täht Mintaka on teistest üle poole nõrgema eredusega.
pdf 4 Virve Osila luulekogud 1990 ,,Mälestuste tuul" ,,Valgus valuvaikselt väreleb" 1993 ,,Südameaed" 1994 ,,Lootuse luiged" 1995 ,,Hingelind" 1996 ,,Peotäis päikeseõisi" ,,Liblikatiibade tuhk" ,,Tundelaulud" ,,Kodulaulud" 1997 ,,Lastelaulud" 1998 ,,Elan oma väikest elu" ,,Teretused" 1999 ,,Aeg enne linnuteed" 2000 ,,Nägemused" ,,Mõtteharjutuste vihik" 2001 ,,Köögilaulud" ,,5 - aastakud" ,,Pühendused I" 2002 ,,Eelõhtused" ,,Pühendused II" ,,Lillekelluke" ,,Lullitused" ,,Maarjasaar" 2004 ,,Elu & Aeg. Eluaeg" 2006 ,,Varjus" 2008 ,,Maa ja taeva vahel"2 2 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf
spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogul on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein
leitud, siis hajusparvede koguarvu arvatakse olevat vahemikus 10000 kuni 100000. Selline erinevus meie teadmistes on otseselt seotud nende kahe parvetüübi erineva jaotumisega Galaktikas. Juba 1909. aastal märkas Rootsi astronoom Karl Bohlin, et kerasparvi võib leida nii väikestel, kui suurtel kaugustel Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki Linnuteed, kuid tugevalt koondunud just sellesse vöösse ning suurematel kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest, kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi. Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte
Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Galaktika keskmes on palju gaasi, mis liigub suure kiirusega erinevates suundades ja seda kinnitavad raadioteleskoobid. Infrapunateleskoobid näitavad, et seal on suur ja tihe täheparv. Täpselt täheparve keskel on tähed aga varisenud kokku Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga umbes miljon Päikese massist. ( 1.) Linnuteed on nõrgalt helenduvad ja neid on vast meist igaüks tähele pannud pimedal sügisööl. ( 2.) Kokkuvõte Taevas on palju erinevaid kehasid millest mina ennem eriti ei teadnud, näiteks väga huvitavad olid galaktikad. Päikesesüsteemi planeetidest ma olin varam ühteist õppinud, kuid sain ka palju uut teada. Taevakehade füüsikalisi omadusi on väga raske määrata ning paljudest asjadest ka raske aru saada. Kosmoses on veel palju asju, mida uurida ning ma arvan, et töö seal ei lõppe
(udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. 1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. 1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. 1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. 1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus
ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste 8 pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus..
( Timusk) ja ärksamatelt õpilasteltki (Solotarski). Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus..
.. ...Ma olen valmis heitma tulle kõik oma raamatud..." (L9) IMMANUEL KANT (1724-1804) (Lugege Saarineni õpikust läbi ka Kanti peatükk!) Kant elas ja töötas Königsbergis, on paljude arvates teostanud kõige suurema pöörde filosoofia ajaloos. Algselt oli ta pigem hea õppejõud ja teadlane kui filosoof. Temalt pärineb siiani aktuaalne hüpotees päikesesüsteemi tekkimist gaasudust ning hüpotees selle kohta, et osa udukogusid võivad olla kauged linnuteed. Kant ärkas tema enda sõnul "dogmaatilisest unest" David Hume töid lugedes. Kanti peateos on Puhta mõistuse kriitika (Kritik der reinen Vernunft 1781). Kriitika tähendab siin kriitilist analüüsi. Mitte kogu teadmus ei tulene meeltest. Puhta mõistuse kriitika peaprobleem: Kas on olemas sellist absoluutset teadmust juba enne kogemust? (I) Aprioorsed ja aposterioorsed otsustused. (A posteriori kogemusele järgnev, a priori kogemusele eelnev.)
õpetajailt ( Timusk) ja ärksamatelt õpilasteltki (Solotarski). Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei
ärksamatelt õpilasteltki (Solotarski). Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus..
Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad - vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus..
ja ärksamatelt õpilasteltki (Solotarski). Indreku arengus etendasid positiivset osa koguni aktiivsed jumalapooldajad vanameelsete ideede jonnakas kaitsmine mõjus pahupidi. Direktor Maurus oma demagoogiliste pöördumistega piibli poole lausa õõnestab religiooni autoriteeti. Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus..
lähedal, sellepärast ei saa temast õieti midagi teada. Kui ta seisaks meist vähemalt kuu kauguselgi, nii et võiks teda tähetornis selle suure pikksilmaga vaadelda -- selili maas vaadelda, siis ehk saaks pisut teada, mis on inimene. Aga nüüd ei saa. Kui nad ükskord jällegi seisid professori ümber mäenõlvakul, jalge all linnatulede virvendav sigrisagri, pea peal särav tähtede lõpmatus, hakkas ta neile jutustama linnuteest ja udukogudest, mis ka ainult kauged linnuteed, nagu ta kinnitas. Ta pildus enese ümber kümnete, sadade, tuhandete valgusaastatega, aga ta tegi seda nõnda, nagu tähendaks see ainult paaritunnilist kõnniteed tähtedevahelises ilmaruumis. Ta rääkis tähtedest, mis tormavad pöörase kiirusega otseteed meie sihis, ja teistest, mis eemalduvad meist samasuguse ajuga. Neist viimastest oli tal nagu kahju, sest ükskord võivad nad kaduda ilmaruumi lõpmatusse ning taevas on siis üks täht vähem
annaabi.ee 
