THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi
*inimese suhted olid ühsikonnas ära määratud tootmissuhete järgi *tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel tekib vastuolu vaja muud suhtevormi *igale tootmisviisile kujuneb peale vastav pealisehitis (institutsioonid, mis loovad ka ühsikondliku teavduse vorme) * BENJAMIN pealisehitis ei ole taandatav baasile *Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus
üleinimene. Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab. Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad.
Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab.
valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia
Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892- 1900.Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs. Sibelius maailma kõige halvem helilooja Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. Marksistlik filosoof ja kriitilise teooria isa Theodor Adorno nägi Sibeliust kui promiskuiteetset isiksust, kelle muusika rangus olevat seotud suguelu askeediga. Niinimetatud impotentsist sai kahekümnendail aastail omaette esteetiline kategooria, kultuurbolshevismi sünonüüm. Kummalisel kombel rakendas Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid)
ta pidas ka keelt võimutahte suhtes teisejärguliseks. nietzsche : tegu on kõik. nõrgad vajavad keelt, tugevad tegutsevad. nietzsche loogika sisaldab varasemate aegadega võrreldes selgelt uusi jooni. teda huvitab ka inimese tungide maailm. ta eeldab et just tungide abil on inimesel võimalik ennast kehtestada maailmas. sest maailmas kehtivad tungid. paljud kunstilisesteetilised põhimõtted on saanud nietzschelt mõjutusi. marksistliku taustaga theodor adorno on tugevalt nietzsche mõjutustega. 20s tõi avalikku kultuuri kõikjale massid. sellist masside hulka pole kunagi kultuurisfääris varemalt olla. aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada. ja kui te armastate metalit, siis te saate ka nietzschega hästi läbi kas kultuuri väärtus tuleb sellest, et ta on võimeline andma hinnangut elule? või on kunsti väärtus konstrueeritud kuidagi teistmoodi?
[2] Avangardmuusikaks nimetatakse muusikat, milles on toimunud radikaalne kõrvalekaldumine traditsioonist. Avangardismi mõistest rääkimisel oleks oluline näha selles keskaegsete mõistete Ars Nova ja ars subtilior ühendust. Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism. Samas sisaldab avangardism kohustust ideid pidevalt edasi arendada ning ning nõue kas kriitiliselt (Adorno) või reintegratiivselt (Peter Bürger) sekkuda ühiskonna arengusse. Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale. Nende ideede järgi on muusikas midagi palju enamat kui lihtsalt ilu, selles on ideid, mille "õigsust" tuleb kaitsta.
ning sellist kõrvale kaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudest, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel. 4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. ,,Moodsa muusika filosoofia" (1949) ja ,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" (1962). Igor Stravinski ja Arnold Schönberg kui XX saj esimese poole silmapaistvamaid Lääne süvamuusika heliloojaid. Stravinski ja Schönbergi vastandus ,,Moodsa muusika filosoofias".,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui XX saj keskpaiga Lääne muusikakultuuri määratlemise katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T
teatud ideede komplek mis lähtub majanduslikest suhetest ehk baasist. (lenini järgi oli küsimus moraalis- moraal on see, mis aitab kaasa kommunistlikule võidule). Võltsteadvus- takistab inimsetel vväljaarendamast klassiteadvust, see on keerukas protsess ja nõuab keerukat tööd. „ühiskonnas valitsevad idee on klassi ideed“. Frankfurdi koolkond- rajati 1920ndatel aastatel. Adorno 1903- 1969- tema põhi teos „Valgustuse dialektika“- see on valgustuse analüüs 20.saj perspektiivis. See raamat räägib valgustuse probleemist. Valgustusest on saanud omamoodi ahistav struktuur. Kant- Söenda teada (sapere aude). Me oleme õnnelikud siis kui käitume mõistuse päraselt. Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne inimene. 11.02
huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega. Hans Mersmann ja Heinrich Strobel pidasid Schönbergi koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku (Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku (Igor Stravinski) muusikat, kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogiliseja ajaloofilosoofilise progressina ning nimetab 1949. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970
Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning
Klasside vahelised suhted NT: Isanda ja orja suhted orjanduslikus korras. Ori oleks pidanud olema surnud. Ükskõik kes olid varem, nüüd olid surnud. · Marxi järgi oli ühiskondlikute protsesside käimalükkajateks tootliku jõu ja tootmissuhete vahel olevad pinged. Tuli muuta midagi. Popkultuuriteooriad Loeng 5 · Standardiseeritud (standardisatsioon) Theodor W. ADORNO (1903- 1969) o Taust: FRANKFURDI KOOLKOND Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer
enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone. Tema ja ka teised uusvasakpoolsed usuvad, et teadus on alati kas konservatiivne või siis kritiseeriv, kuid mitte neutraalne. Marcuse suutis võita vasakpoolsetes ringkondades populaarsust tänu oma mõtetele. Marcuse uskus, et kehtiv ühiskond on irratsionaalne ja represseeriv. Sotsiaalse revolutsiooni
Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat
Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma. Meil on kõigil iga asja peale oma eelarvamus. Autor tõi väga hea näite Adorno põhjal. Ehk siis teatud tüüpi inimestel on kasvatuse tagajärjel suurem kalduvus olla eelarvamuslik grupiväliste isikute suhtes. Näiteks teisest rahvusest inimesed. Meie eestlased oleme olnud raudse eesriide taga päris pika aja ja alles vene võimu välja minekul hakkasid eestlased rohkem reisima ja ise nägema millised on võõramaalased. Kes aga pole välismaalastega ise kokku puutunud ei oska ka ise öelda milline on üks või teine rahvus ning
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson
Tema eriliseks huvisfääriks oli muusika. valgustusajastu kriitikaga on tegemist suurel määral. ? Küsimus on isiksuse autonoomias, isiksuse rollis. Maailm on üles ehitatud loodusliku jumaliku korra järgi, inimesed võtsid paratamatult endale ühiskonnas need positsioonid mis neile olid määratud. Valgustus on kujunenud tema arvates dissipliini korral. See on protsess mida Horkheimer nimetab valgustuse enesehävitamiseks. Autonoomia on midagi, mis saavutatakse millegi allasurumise kaudu. Adorno - ta nägi kultuuritööstuses kõike hõlmavat printsiipi... 19.09.2013 Adorno põhilisi ideid käsitlus kunsti autonoomiast Autonoomia võimeline iseennast määratlema Kunstiteos on ühiskonnaga seotud, kuid kunstiteos ei taasloo sotsiaalset reaalsust, norme. Kunstiteos samas avab teatud vaateviisi, mis toimub maailmas jms. Uuris Kafkat. Kunstiteaduse autonoomsuse me leiame kahel tasandil. Kunstiteos on alati mittetäielik, pole
Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet. Selline autoritaarne loomus austab autoriteeti, niivõrd kui see on võimukas. Sellistele inimestele on parim juht Hitler, kes on maagline aitaja, kes lubab toaalset õnne, kellel on maksimaalne autoriteet. Adorno: oli muusikaentusiast ja helilooja. Austas uuesndulikku muusikat. Horkheimeriga kahepeale kirjutatud raamat „Valgustuse dialektika“ – 20. sajandil usk mõistusesse muutus vahendiks destruktiivsete ja irratsionaalsete jõudude käes. Ka Ameerika inimene pole vaba, on ka manipuleeritav, aga mitte diktaatori poolt, aga hoopis kultuuritööstuse poolt. Adorno võtab kasutusele kultuuritööstuse mõiste – selline
Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42
20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile
teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus
) e. Kui inimene ei suuda ennast kehtestada ilma vägivallata, siis on tal võim juba käest libisenud. 11 48. Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? 49. Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? 1923. asutatud Sotsiaalteadus instituudi tegevusega seotud. Adorno ja Horkheimeri ,,Valgustuse dialektika" põhjal. a. Mõistus on muutunud irratsionaalseks. Mõistus on ise hakanud õigustama irratsionaalseid ettevõtmisi. Mõtlemine on muudetud tööriistaks- mõtlemine ei ole enam jõuda mingisuguste abstraktsete tõdemusteni või mõistmiseni, vaid mõistuse ülesanne on tehniliselt lahendada konkreetseid ülesandeid ja mitte oma olukorra üle järele mõelda. b
valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang.
muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil. Iga vajadus suunatakse rohkema töö ja rohkema tarbimise suunas. 9. Millised on nõuded kultuurilie elitistlikust vaatenurgast ja mis mõju avaldab sellest vaatenurgast tarbimine kultuurile (seda vaatenurka pooldavad muuhulgas Adorno ja Horkheimer)? Kõrgkultuuri pooldajad leiavad, et: 1. kõrge kultuuri väärtused peaksid juhtima igapäevategevust. Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb
analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist)
universaalne inimlik loomus. 2. Inimene on oma olemuselt hea, sündinud puhtana, tsivilisatsioon on selle hävitanud. Muusikaliselt tähendab primitiivsuse loogika seda, et kultuur on väljaarenemata. Euroopa muusikatraditsioonis ei rõhuta rütmile, sest see mõjub kehale. Meloodia vaimule. Euroopa kultuurimudel seab väärtuslikuks kunstis selle, mis aitab inimesel kiire ja vahetu kehalise naudingu edasi lükata. Õpime oma naudinguid edasi lükkama, rütm ei varja seda. Adorno kirjutab rütmikuulekast tüübist. Rõhutas, et ei räägi rütmist muusikalises kontekstis, vaid toorest füüsilisest mõjust argipäevas. Lihtne ja rütmiline muusika on midagi madalat. Oleme kaotanud teatud loomulikud suhted kehaga. Räägitakse bluusimuusikutest, kelle muusikast valged tegid lahjema versiooni. Samal ajal esines vastupidine. Muusikud pidid läbi tegema testi oma mustanahalisuse tõestamiseks ja muutuma metsikumaks kui nad tegelikult olid
Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine. Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele
behavioral sciences. Washington, DC: American Psychological Association. www.apastyle.org [18.10.2009]. Angeli, E., Wagner, J. et al. [2010]. APA Formatting and Style Guide. Owl Purdue Online Writing Lab. West Lafayette: The Writing Lab & The OWL at Purdue and Purdue University. http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/ [13.10.2010]. Bent, I. D. & Pople, A. [2008]. Analysis. Grove Music Online. www.oxfordmusiconline.com [17.06.2008]. Rosen, C. (2002). Should we adore Adorno? New York Review of Books. October 24. http://www.nybooks.com/articles/15769 [09.02.2009]. Stoia, N. (2010). Mode, Harmony, and Dissonance Treatment in American Folk and Popular Music, c. 19201945. Music Theory Online, Volume 16, Number 3, August. http://mto.societymusictheory.org/issues/mto.10.16.3/mto.10.16.3.stoia.html [13.10.2010]. Näiteid kirjanduse vormilisest esitusest [alati tähestikulises järjekorras] Baroni, M. (2003). The macroform in post-tonal music
kogemuspõhine religioon) ja teine dogma inimesed (kes teavad religiooni kohta aga usulised kogemused puuduvad). 6. Algsündmuse roll rituaali väljakujunemisel. Algsündmus on põhjus, mida haktakse ritualiseerima. See võib olla inimese süül. Inimesed keda see algsündmus puudutab, loovad rituaali. Taaskogemine,mõtestamine. Mõtte otsimine oma elus.Rakendamine. Algsündmus on seotud jumalaga (usuline rituaal) 7. Theodor Adorno neutraliseeritud religioossus ja isiklikult kogetud usk. Autoritaarsed inimesed- neil on kõrgendatud autoriteedi tundlikkus (nt võimu inimesed, püüab meeldida, poeb, aga nende suhtes kelle üle temal on võim, survestab ja on vägivaldne) sellise inimese jaoks on hierarhia väga tähtis. Ütleb, et neid iseloomustab rigiidsus, paindumatus Teine tunnus: etnostrentsism (rahvuslik enesekesksus) tunnus, et ollakse väga lojaalsed
3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur) Mõisteid: 1. sekundaarne deviantsus- EI LEIA 2
18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20
· Diskrimineerimine õigustamatu (unjustified) negatiivne käitumine grupi või selle liikme suhtes · Rassilised · Seksism Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine Institutsionaalne praktika (ka siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud grupi esindajale surutakse peale alluv positsioon. ·Eelarvamuste varjatud vormid Teooriad: ·Sotsiobioloogilised (Dawkins, Wilson) ·Võimukas isiksus (Adorno) ·Kultuurilised teooriad ·Patuoina teooria ·Realistliku konflikti teooria (Sherif) Eelarvamuste muutmine ·Võrdne staatus ·Isiklik tutvus ·Kontakt mittesterotüüpsetega ·Gruppidevahelise kontakti toetamine ·Ühised jõupingutused
kultuuriliselt sarnastesse ja tõrjuda "normaalsest" erinevaid. "Etnotsentrism on nähtus, mis põhineb sügavalt juurdunud ja rigiidses oma ja võõra grupi eristamises; ta sisaldab stereotüüpset negatiivseid kujutelmi ja vaenulikke hoiakuid võõraste gruppide suhtes; stereotüüpseid positiivseid kujutelmi ja kuulekaid hoiakuid oma grupi suhtes, ning hierarhilist, autoritaarset suhtumist gruppide interaktsiooni, kus oma grupid on õigustatult dominantne, võõras grupp aga subordinantne" (Adorno et al., 1950, 150.) Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Näiteks: puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik, 1995), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel. Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime.
Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17.
gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda. Eristumine distinction (Bourdieul) kuidas eristutakse teistest? Refereeringud (Rosengren 1997), (Freysinger &Kelly 2004) eluviisist. Eluviisi määratlemine: *klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud. * kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) kultuur eluviisi määtatlejana * strutkuralistlikud teooriad (sh Bourdieu) eluviisid peegeldavad ja reprodutseerivad sotsiaalset positsiooni. Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent, võib seda 9 muutma, kuid kipub seda taastootma
kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida
mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks
kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur • Chikago subkultuur sai alguse 20
ühiskonnas); kultuuriuuringud (identiteet, subkultuurid, popkultuur, emotsioonisotsioloogia, kultuuritüübid); tarbimisuuringud (preferentsid, popkultuuri tarbimine); kultuurikommunikatsioni uuringud (tekstid, semantilised süsteemid ja süsteemidevahelised tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest ühendusest, kuna suhted lähedaste, sõprade, naabrite ja töökaaslastega on meil valdavalt
täielikult manipuleerida. 42. Mis on „kultuuritööstus“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 265] Kunstiteos, kultuuri artefaktid vormistatakse kaubaks ja allutatakse turusuhetele. Kultuuritööstus on tehniline ja ratsionalistlik ning selle toime ei rakendu ainult meelelahutuse peal, vaid ka nö tõsise kunsti. Sel moel konstrueeritud tarbimisobjektidel pole aga esteetilist kaalu (Th. Adorno). 17 43. Mis mõttes on populaarkultuuritekstid kollektiivne looming? [Populaarkultuuri uuringud, lk 269, 270] Massimeedia toimimist uurides on jõutud järeldusele, et tegemist on teatava organiseeritud tootmisprotsessiga, mis toimub kollektiivselt (nagu televisioon, film, ka raamat kui seal osalevad institutsioonid, nt looja ja turusuhete konteksti sidujad)
automaatselt igaüht, kel samu geene pole. 18 Kuna bioloogilised lähenemised inimeste mõistmisele on reduktsionistlikud - taandades kõik ühele lihtsale põhjusele - ignoreerivad või vähendavad nad inimkogemuse teiste aspektide tähtsust (Hayes). Sarnasus (analoogia) ei ole samasus (homoloogia) - üks asi meenutab teist, ei tähenda see, et need tegelikud on samad. F-skaala (Adorno) - isiksuse test, mis peab mõõtma võimukust ja autoritaarsust. - Patuoinaks tegemine - protsess, mille puhul rasketes majandusoludes või muudes frutratsiooni allikates süüdistatakse ebameeldivat, ent «alamat» sotsiaalset gruppi, suurendades nii eelarvamusi ja gruppidevahelist vaenu. - Võistlussituatsioon (Sherif) - kui ühiskonnas on ühel grupil privileegid ja teisel need puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal
Esimene pärib, kas me saaksime materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga
revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust · Haritlased peavad selle töölistest tekitama · Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi Frankfurdi koolkond (kriitiline teooria) · Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Tehodor Adorno, Erich Fromm jt · Kapitalismi kriitika · 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed
vallandatuna oma ajalisest või ruumilisest seosest teistega. Mälestussammastes on mõned neist positsioonidest saanud nii tühjaks ja banaalseks, et neid vaevalt enam märgatakse. Seda mõjuvamad on nad meie igapäevases elus (1:518). 1.7 Võimukas isiksus Võimukad ehk autoritaarsed liidrid on liidrid, kes erinevalt demokraatlikest liidritest toimivad võimukalt, andes käske ja suunates toiminguid ilma oma alluvate vaadete vastu huvi tundmata (3:158). Adorno lõi isiksuse testi, mida tuntakse F- skaala nime all ja mis peab mõõtma võimukust ehk autoritaarsust. Mitmed uurimused näitasid, et selles testis kõrge tulemuse saanud olid tugevalt eelarvamuslike hoiakutega. Selle töö arendus Rokeachi poolt 1960. aastal näitas, et jäigalt autoritaarsed polnud ainult parempoolsete vaadetega inimesed; poliitilise vasakäärmuse esindajad võivad olla sama jäikade hoiakutega, nagu tõendati Venemaal Stalini ajal (3:121).
annaabi.ee 
