Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35
selle kaudu seda mitmekesisust endale ülevaatlikuks ja arusaadavaks teha. Zenon (u. 490-430 e. Kr.) on selline mõtleja, kes on läinud kindlalt filosoofilise mõtlemise ajalukku, ehkki tema panuseks oli mitte uue õpetuse, vaid üksnes täiendava argumentatsiooni loomine Parmenidese õpetuse toetuseks. See argumentatsioon oli aga sedavõrd tähelepanuväärne, et Zenoni mõteldu juurde on sajandite vältel ikka ja jälle tagasi tuldud. Oma argumentatsioonikäikude kohta kasutab ta nimetust apooriad, mis tähendab kreeka keeles umbteid. Nimelt on tema argumentatsioon üles ehitatud selliselt, et arutluse alguses eeldatakse vastupidist sellele, mida tõestada tahetakse. Seejärel näidatakse, et niisugune eeldus viib vastuoludesse või absurdsetele järeldustele. Järgnev mõttekäik toetub põhimõttele, et eeldused, mis viivad vastuollu, peavad olema ekslikud eeldused. Järelikult peab tõene olema aluseks võetud eeldusele vastupidine eeldus
Mitteolemine on olemas- lause räägib vastu. Kui mõtlemises tekib loogiline vastuolu, siis selline mõtlemine ei saa olla tõene Järeldus: 1)liikumist ei eksisteeri 2) ei saa olla tekkimist ega hävimist 3) olemine peab olema ühtne Parmenidese arusaam maailmast 1. Arvamuse järgi - ettekujutus 2. Mõtlemise järgi - tõene maailm *Zenon Tuntud apooria järgi(Apooria- mõtlemise raskus, väljapääsmatu olukord mõtlemises.) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord.
Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J.Locke- Inglane, empiirik H. Poincare- Ratsionalist. Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof. J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria. D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof. A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist. Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud. K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele Tegelikkus Näilisus · Elea koolkonna tähtsus. Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada, kas mõistust või meeli? · Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2
Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele tegelikkus näilisus Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemi. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Tekib küsimus, kummad meid petavad-kas meeled või mõistus. Zenoni apooriad: Apooria- lahendamatu olukord, ummik. Apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit
andmetele TEGELIKKUS NÄILISUS Elea koolkonna tähtsus seisneb selles,e t nad püstitasid näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid, et usaldada tuleks mõistust. 4. Zenoni apooriad. Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA. APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega. Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii
2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide.
Loogika teke: 1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki ja canadas. sumto = isum loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) RETURN - apooriad/paradoksid;Sofistid - Sokrates (470-399 1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END . e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide näited:1. eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2
m.a.) : 6)Miks on arvutitel vaja cahce mälu? Mis 0 kasutas pikki loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 1977 – Luuakse Oracle Bob Miner ja Ed Oates (+ n (sumto ( n 1))) )). sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid;Sofistid - vahe on cache mälu ja DRAM Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - tehnoloogial? 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide
4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine. 6.Sokratese pööre- üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Vastandas ennast sofistidele-olid prof õpetajad, õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks
585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud, õhk, mis on nii aine kui ka samas apeiron (piiritu). Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel. 2 4. Parmenidese filosoofia oleva ainulisusest ja tunnetuse kolmest teest, Zenoni apooriad kui selle teooria illustratsioonid. Parmenides (u. 540-470): Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed: et on (tõe tee), on ja ei ole (doxa), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: ,,arche, ainuline alus on olev" järelduse, et ,,olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv,
Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne., lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele
UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel,
Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest pool jne; liikumine ei saa kunagi alata. Olemisefilosoofia. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja
Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religion. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Olemisefilosoofia. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eeldas aja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele.Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise
Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri".Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega:Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud see on talle lihtsalt omistatud. OLEMISE FILOSOOFIA. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eelda saja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise
ideede olemasolu, siis ei oleks tal enam midagi, millele oma mõtet rakendada ja ta hävitaks vastastikuse kõnelemise võimalikkuse (135c). Isegi sellises kõneluses, kus keegi püüab tõestada seda, et ideesid ei eksisteeri, peab ta oma tõestuse võimalikkuse jaoks eeldama ideede olemasolu. Siit paistab järelduvat, et Parmenidese arendatud kriitika ei pea Platoni arvates tähendama ideedeõpetuse paikapidamatust. Ühes teises hilisteoses “Philebos” viitab ta sellele, et sedalaadi apooriad tulenevad teatud vääratest eeldustest, mitte aga ideedeõpetusest endast. Juhul kui ideedeõpetus saaks sellistest eeldustest vabastatud, oleks ta Parmenidese esitatud vastuväidete vastu ratsionaalselt kaitstav. Kuid mislaadi vääraid eeldusi ta silmas peab ei täpsusta Platon ei“Philebos”`es ega üheski teises meieni jõudnud teoses. Mis puudutab aga “Parmenides”`es arendatud osavõtu-mõistega seotud kriitikat, siis
Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata
numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel
APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu kilpkonnaga, kuna aga kilpkonnale on antud edumaa, ei jõua talle Acilleus järele, isegi kui ta on kiirem. Järeldus: liikumist ei olegi tõepetuse kohaselt olemas. Olemine on paigalseisude summa. Samuti on eelsokraatik PYTHAGORAS, tuntud on temanimeline matemaatiline teoreem. Teda
Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine.
Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest
-) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta: -) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi. -) Lendav nool ei lenda, sest teekonna saab jagada mitmeks erinevaks punktiks ning seega me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas.
Olev on alati olemas olnud ja sellepärast ei saa öelda, et ta on tekkinud eimillestki, samuti ei saa olev muutuda olematuks. Järelikult on olemas ainult üksainus iseenesega identne liikumatu, jagamatu, muutumatu ja igavene olemine. Kui kõik on üks, siis muutumine ja liikumine on vaid näivused. Olemine on, mitteolemist ei ole, seda ei saa tunnetada ega sõnas väljendada. Et seda näha, ei tohi usaldada meeli, vaid tuleb kasutada mõistust. 6 ZENON Eleast (~490-430) eKr Apooriad (kr. ¢por^a) Parmenidese seisukohtade kaitseks. I grupp on suunatud asjade paljususe vastu. II grupp apooriaid on suunatud liikumise vastu. Parmenides väitis, et liikumist ei ole. Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik
annaabi.ee 
