Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte. Ajalooline õiglus aga nõuab süvenemist ressursside saamisloosse või mis alusel need üldse jaotati. Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat:
kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Lotovõit oleks ebaõiglane Ei võta arvesse individuaalseid staatusi, kuidas keegi oma olukorda jõudis. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Nn ajalooliste õiguste teooria: Mingi hüve (omandi) jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga, st omandatud ilma, et oleks kellelegi kuulunud (töö & võimete rakendamisega), saadud üleandmise kaudu (vahetused,
valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c) Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 7. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone: Misiganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks. (Eesmärkide põhised printsiibid on õiglased vaid siis, kui jaotus on võrdne/ kui on 1% rikkaid vms
vabadust ja sisaldavad eneses konkreetseid eesmärke. avalik huvi kui enamuse tahe ei ole tegelikult üksikisikute tahte summa, vaid kõigest ülemvõim vähemuse üle. Ülimaks väärtuseks saab olla vaid abstraktne kord – selline väärtuste ja reeglite süsteem vastab igaühe vabadusele. Ühelgi kehtestatud reeglil ei tohi olla konkreetseid eesmärke, sest kõigi inimeste eesmärgid on erinevad. Robert Nozick 1938 - 1974 – “Anarhia, riik ja utoopia” Üksikisiku vabadus on ülim sotsiaalne väärtus – Iga inimene peab säilitama teatud kindla sfääri, millesse tungimist nii teiste inimeste kui riigi poolt käsitletakse kuriteona. Sellisesse kaitstud sfääri kuulub vääramatu õigus omandile – selle hankimisele ja vabale lepingute sõlmimisele, õigus osta ja müüa tööjõudu.
.. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid. Need ,,üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. .. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe. Äkki valijad riskivad? .. Erinevusprintsiip (suurim kasu neile kes on vaeses olukorras) diskrimineerib andekaid ja edukaid inimesi. Miks peaks nad sellega nõustuma? (Nozick) 5. Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mallikesksed: Õiglus sõltub mingist konkreetsest tunnusest. Nt tööpanusest, töötatud ajast, kõlbelisusest, IQst. Probleem: lotovõit oleks ebaõiglane. Mallikesksed õiguskontseptsioonid eeldavad hüvede ümberjaotamine ja sellega rikuvad inimeste õigusi. Nad teostavad süstemaatilist vägivalda, et säilitada oma printsiipi. Eesmärgikesksed: Õiglus sõltub eesmärgist või struktuurist. Õiglane kui 1% rikkaid jms
… mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. -Printsiibid. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)? Äkki valijad suurema kasu pärast riskivad! Julge hundi rind on rasvane. Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele. 5. Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele.
Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69
See tähendab seda, et teene-printsiipe täielikul rakendamisel need tegevuse mis ei ole sotsiaalselt kasulikud peavad olema kindlaks määratud ning kaitstud. pp.11-13 ,,Desert-Based Principles" 29. Kirjeldage ,,olematu" heaoluriiki ja selle ümberjagamisega seotud küsimus (Libertarian Principles) ,,Olematu" heaoluriigis lähtutakse ressurssidekesksetest printsiipidest (Libertarian Principles) ning üks peamisi tegelasi selles lähenemises on Robert Nozick. Nozick arendas kolmeosalist Õiguspärasuse teooriat ,,Entitlement theory" . Selle teooria kolm põhiosa : õiglane omandamine 12 (justice in acquisiton), õiglane üleandmine (justice in transfer) ning ebaõiglane omandamine. Selles teoorias Nozick tugines omandiõigustele ning hiljem tema lähenemisest inspireerinud libertaanid väitsid et riigi roll seisneb ainult selles, et kaitsta neid omandiõigusi.
1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi. 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kehvikutele? 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna. Julge hundi rind on rasvane. 8. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, ,,panevad raha kasvama", mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks päästa vaid vabaduse piiramisega (vaba toimimise keelamine) või tulude uuesti ümber jagamisel mõne aja pärast. 9. Iseloomu stage Nozicku libertaarset õigluskont s ept siooni ja ühte va stuväidet s ellele!
Millise tegevuse takistamisel on tegu vabaduse piiramisega? V Kas vabadust saab mõõta? Kas saab väita, et üks inimene/ühiskond on vabam kui teine? - Ei saa, sest me ei tea üksikisikute valikute arvu ja nende realiseerimise võimalusi - Jah, saab, kui mõtleme konkreetsete üksikvabaduste rahuldatusest. Mõned piirangud on siiski tõsisemad kui teised. VI Vabaduse väärtus/staatus Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste seas (nt tõde, õiglus)? Nozick: Vabadus on tähtsam kui õiglus. Berlin: Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. Vabaduse väärtus võib olla olukorriti erinev: Egiptuse põllumees vajab rõivaid ja ravimeid enne ja rohkem kui isiklikku vabadust. 11. loeng ÕIGLUS I Sissejuhatus Aristotelesest alates eristatakse kaht õigluse liiki: Jaotav e distributiivne e sotsiaalne e majanduslik õiglus. Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada
printsiipi: 1. Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus poliitilistele ja kodanikuvabadustele: sõna- ja väljendusvabadus (mõtlemisvabadus, trükivabadus); religiooni- ja südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida ametikohtadele. 2. Erinevusprintsiip Sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad toovad suurimat kasu neile, kes on kõige halvemasolukorras. 2. LIBERTAR(IAN)ISM Robert Nozick. Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud! Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunde, heaolu, õnne) saavutamiseks. Riik kui öövaht: kaitsku omandit varguse, vägivalla, tüssamise eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused. Libertarianismi kriitika 1. Välistab mõned ühiskonna süsteemid: kui riigimakse tohib koguda üksnes politsei-, kaitse- ja kohtusüsteemi ülashoidmiseks
inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid Need "üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Miks peaks andekad-edukad sellega nõustuma? (Nozick 1974) 179. Hüpoteetiline algolukord? Kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea ... - ... oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) - ... andeid, võimeid - ... mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on ... Millised õigluse printsiibid valitaks? - ... tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori
hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma
kasutatakse vaesematele ja kehvematele jagamiseks. ( Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid prinsiipe. Äkki on inimesed suurema kasu pärast valmis riskima! Rawlsi prinsiibid diskrimineerivad andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma)? 48.Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestest, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma? Kõik on väärad, välja arvatud tema ajalooline õigluse kontspsioon. Mis tahes õiglane olukord
Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma (Levinson 1993). 3. Filosoofiline teooria
küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid ja egalitaarid kalduvad vastama jaatavalt: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? 1.Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes(tõde, õiglus).Kas vabadus kaalub nad üles.Libertaar R.Nozick:vabadus on tähtsam kui õiglus:teatavate õiglusprintsiipide ülalhoidmine (nt kõigile võrdselt mingid hüve) nõuab sekkkumist indiviidie vabadusse.I.Berlin- Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seiskukoht ( arvamus)võib olla tõene.(vabaduse ja tõe seos). Väära seisukoha (arvamuse)keelamisega takistatakse mõistmast tõde.Tõde muutub dogmaks 9
funktsioon. piiratud ja psüühiline labiilsus suur. sega end oma kodanike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigile julgeolek. Julgeoleku all mõistab Nozick kaitset kõigutama. Ta võib näiteks luua illusiooni ettevõtte ebaedust, Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste vägivalla, varguse ja pettuse eest. Seega riik peab kaitsma mistõttu tekib paanika, ettevõtte aktsiate müük kasvab, nende eriline seisund?Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema tapamajade vastu? Miks?Leitakse, et loomade pidamisel
valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 11. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis
tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on korralik heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls - vahenditega garanteeritud vabadus. Anname minimaalset vahendit, et oleks vabadus elada väärikalt. Ülimuslik on võrdse vabaduse printsiip Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati, millele indiviidid oleksid allutatud. Vabadus ja võrdsus on ühitamatud. Pt.4. KAPITALISM... 1
tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on heaoluriik, kus väga suur osa rahvast on üpris võrdsel tasemel, aga neil on maksud ka väga kõrged, millega tagatakse neile see "heaolu". 18. Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawls - vahenditega garanteeritud vabadus. Anname minimaalset vahendit, et oleks vabadus elada väärikalt. Ülimuslik on võrdse vabaduse printsiip Nozick ülim on üksikisiku vabadus, mida ei kaalu üles ei võrdsus ega heaolu. Vabadust ja võrdsust on võimatu ühendada, sest võrdsuse tagamiseks peaks ühiskond ressursse ümber jaotama, aga see oleks indiviidi vabadusse sekkumine. Tema arvas, et Rawlsi poolt pakutud õiglase jaotuse mudeli elluviimine eeldaks võimsat riigiaparaati, millele indiviidid oleksid allutatud. Vabadus ja võrdsus on ühitamatud. Pt.4. KAPITALISM... 1
Majandusliku liberalismi teoreetikud jagatakse kaheks vastavalt sellele millist tüüpi argumentatsiooni nad kasutavad. Loomulikele õigustele apelleerivad liberaalid eesotsas R.Nozickuga ründavad riigi sekkumist majandusse esmajoones moraalselt pinnalt, empiirilised (F.Hayek, M.Friedman) koguheaolu aspektist. Nozicku meelest läheb riigi tegutsemine üldise heaolu nimel vastuollu Kanti maksiimiga: ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kasutatakse inimesi selles vahendina. Nozick on deklareerinud, et maksustamine on vargus (juhul kui korjab inimestelt legitiimselt so toga või pärandusena saadud raha) ning orjus, kuna paneb inimesed osa nende ajast tööle valitsuse heaks. Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja tema omandit, valvab lepingutest kinnipidamist ning vajadusel "korrigeerib ümberjaotuse läbi mineviku vigu"
annaabi.ee 
