Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada. väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut Spengler kultuuri. Loogiline positivism: Carnap arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada jt uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates
tunnuste kasutamisel. Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
many other European movements, such as Hegelian idealism, Marxism, hermeneutics and, especially, post-structuralism and deconstruction. Academic Culture Clash Analytic philosophers accuse continental philosophers of sloppy, or even meaningless, thinking Continental philosophers accuse analytic philosophers of petty narrowness and detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy
arusaamal. Sellest tulevevalt on positivismist välja kasvanud erinevad filosoofilised arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille rajajaks oli filosoofidest koosnev grupp, kes tegutsesid 1920ndatel aastatel Viinis ( Hiljem sai see grupp tuntuks nime all ,,Viini ring".). Gruppi kuulusid Viini ülikooli professor Moritz Schlick, Friedrich Waismann, Herbert Feigl, Otto Neurath ja Rudolf Carnap. Nad viisid läbi seminare ja lähedalt uurisid Wittgensteini töid. Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999, 346): ,,Filosoofia ei loo väiteid, mis on õige või mis on vale; see lihtsalt selgitab väite tähendust, näidates, et mõned on teaduslikud, teised matemaatilised ja kolmandad (siia kuuluvad ka enamik niiöelda filosoofilisi väiteid) üldse absurdsed1" . 4.2
Formalism:Hilbert “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust –A Intuitsionism: Brouwer & Heyting.Ei aktsepteeri näiteks: A v -A - -A <=> A (((A => B) => A) => A) Formaalne süsteem:Tarski ja Carnap Süntaks- lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille aluselsõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Tuletamisreeglite süsteem Semantika- on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid.
Koolis oli Gödel eeskujulik õpilane. Eriti paistis ta silma matemaatikaga, keeltega ja religiooniga. 12-aastaselt sai temast Tsehhoslovakkia kodanik, sellepärast, et 24. oktoobril 1918 Austria-Ungari lagunes. Pärast Brno linnas gümnaasiumumi lõpetamist läks Kurt Gödel, 18-aastasena, Viini Ülikooli. Seal otsustas ta õppida füüsikat, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. Ülikoolis kohtus ta meestega nagu Rudolph Carnap ja Hans Hahn, kellelt ta loogikat õppis. Gödel lõpetas ülikooli matemaatika erialal aastal 1929 ja 1931. aastal avalikustas ta oma mittetäiuslikkuse teoreemid. 1932 võttis Gödel endale Austria kodakondsuse, sellest jäi ta aga paratamatult ilma, sest Adolf Hitler otsustas 1940. aastal Austria ja Saksamaa ühendada. Temast sai Saksa Reichi kodanik. Gödel tembeldati ,,tugevalt juudistunud matemaatikuks" ja seega oli ta sunnitud Adolf Hitleri Saksamaalt põgenema
põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49. funktsionalism kritiseerisid identsusteooriat; tuleks mõelda vaimuseisundist kui funktsionaalsest seisundist. (Putnam) (dualistlik) 50. interaktsionism keha ja vaim on kaks substantsi, mis mõjutavad teineteist (Descartes) (dualistlik) 51. okasionalism kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt
väärtusi vaid allaheitlikust ja alistumist. Võimetus võimuks, sest allutakse jumalatele, ja võimu tahe. Ptk 17. Tõelisuse vihkamine ja soov kätte maksta. Selleks et kreatiivsust teostada, siis peab olema võim, et ennast teostada. Jõud tuleb eluprotsessist ja metafüüsika on võõrandunud elupinnasest ja seepärast vastastikune. Metafüüsika kui ämblik – punutakse võrku iseenda seest. Ollakse elust kaugel. Ptk 18. Tõelisuse vihkamine on nihilism. Seminar 10. Rudolf Carnap. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüüsiga. artikkel “Metafüüsika ületamine …” küsimusepüstitus sõna tähendus lause mõte metafüüsika ületamine metafüüsika seletamine lõppjäreldus 20. sajand. Loogilised empiristid, reviolutsionäärid. Positivismi esindajad – 19. sajandil. Metafüüsika hülgamine positivismi näol
Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. ESTEETIKA -- Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste
lähenetakse läbi keele. F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1) fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2) füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3) pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4) tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F
tunnused Loomulik keel (LK) Võib käsitleda masina/algoritmina, mis tekstivälise reaalsuse paneb vastavusse mingile tekstile selles keeles Nt eesti k võime väljendada 1kõik mida, va asjad mida me ei oska neid asju mida me ei oska väljendada, ei ole olemas Malelaud- saab mängida erinevaid mänge: male, vene kabe, inglise kabe, tsapajev jne Semantika Tähenduse probleem Filosoofias, loogikas, keeleteaduses, kunstis Semantika loogikas ja filosoofias: Gotlob Frege (1848-1925) Rudolf Carnap (1891-1970) Willard Van Orman Quine (1908-2000) Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (1929-2015) C.K.Ogden, I.A Richards "The meaning of meaning : a study of the influence of language upon thought and of the science of symbolism" raamat keskpärane, kuid sellest saanud hitt, trükitakse siiamaani Rudolf Carnap väljapaistev filosoof, loogik, tegeles teadusfilosoofiaga ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid)
esitades neid kasutajasõbraliku süsteemina. Tänu oma subjektiivsele idealismile oli 6 empiriokritsisism osaliselt vastuolus positivismi põhimõtetega, mistõttu ei leidnud suurt toetajaskoda. 3.Neopositivism Neopostitivsim - üks peamisi Lääne filosoofiaid (sageli nimetatakse loogiliseks positivismik), eriti aktiivselt leidis toetajaskonda 20. saj 30 - 60-ndatel(Carnap, M. Schlick, O. Nayrat, Reichenbach jt). Neopositivismi põhiideed olid sõnastatud 20. saj 20. aastaltel Viini kogukonna poolt. Selle koolkonna likkmed tegid panuse mõningate keeruliste ja kiireloomuliste filosoofiliste ja metodoloogiliste küsimuste lahendamisega nagu sümboolsete märkide roll teadustes, matemaatiliste teadmiste võimalikkus ning teoreetilise ja empiirilise teduse etc suhtest.
1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt Designaat – moodus, kuidas märk maailma nimetab. R. Carnap 1920-ndatel kirjutas „Maailma loogilise struktuuri” ; veel üks teos: „Tähendus ja kohustuslikkus” – toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga
millest ta deduktiivselt järeldub Õige vastus! Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") on eukleidiline geomeetria Vali üks: b. lihtsam mitteeukleidilistest Õige vastus Juku arvutas, palju on 345 korda 20 ning sai vastuseks 6989. Pinginaaber vaatab vastust ning mõtleb: "See nüüd küll tõsi pole!" Millisest tõeteooriast lähtub pinginaaber? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kant ile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") Vali üks: b. on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu Õige vastus Väide, et geomeetria on tõene a priori, on Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") Vali üks: b. tõene, kui jutt on matemaatilisest ehk puhtast geomeetriast Õige vastus! Millise väitega nõustuks Karl Popper ("Oletused ja ümberlükkamised")?
mis viitab süntaktikale. Seoses semantikaga filosoofia kontekstis: analüütiline filosoofia (räägib sellest, kuidas me räägime maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme:
mis viitab süntaktikale. Seoses semantikaga filosoofia kontekstis: analüütiline filosoofia (räägib sellest, kuidas me räägime maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme:
Mill: negatiivne vabadus. Rousseau: jäik determinism, vabadust ei saa olla. Inimesed on loomu poolest head. 21. Monism: tunnistavad keha või vaimu. Subjektiivne idealism (Berkeley): kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada,et kogu maailm on vaimne. Kahe aspekti teooriad (Spinoza)vaim ja keha on sama asja 2 aspekti. Kimbu-teooriad (Hume, Mach) keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud,Ekstreemne materialism: biheiviorism(Watson), füsikalism (Carnap) mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, neid saab seletada, teaduslikult,Identsusteooria(Smart,Armstrong)vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule.,Funktsionalism (Putnam).,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab
alused rajati alles 20. saj esimesel poolel, alustades Charles Peirce'i töödest. Uue teaduse tegeliku ulatuse tõi esile teine Ameerika teadlane C.W.Morris. Morrise järgi on semiootika ülesandeks välja töötada teaduslike teooriate ühine keel. Kolmeks osaks jagamine: pragmaatika, semantika ja süntaks. Ivici järgi võib kutsutakse semiootiliste probleemidega tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud)
tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik
annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha:
Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970). Loogilist positivismi on nimetatud veel ka verifikatsionismiks selle filosoofia peamise printsiibi järgi. Verifikatsioon tähendab tõesuse kindlaks tegemist. Alguses loodeti lause tähendust siduda selle verifitseerimise protsessiga
selle sirgega ei lõiku. *. Kui kumbki kahest asjast on võrdne kolmandaga, siis on ka need kaks omavahel võrdsed. [Nendest tõdedest lähtudes tõestab Eukleides näiteks, et leidub ainult viit sorti korrapäraseid hulktahukaid väide, mis pole sugugi silmanähtav. Selle teoreemi tuletatavus eeltoodud aksioomidest on seda hämmastavam, et osa aksioome (3-5) on väga üldise iseloomuga, mitte eriomase geomeetrilise sisuga.] [Carnap: Paralleelide postulaadi ümber palju vaieldud, kuni XIX saj.-ni vaid sel teemal, kas ta on aksioomina vajalik. Paljud matemaatikud uskusid, et ta võib saada teistest aksioomidest tuletatud teoreemiks. Tegelikult olid kõik need katsed loogiliselt vigased ja põhinesid kantiaanlikul intuitsioonil, mille järgi geomeetria aksioomid selged ja lihtsad pidid olema õiged. (Kanti aprioorne süntees. Carnap eitab sünteetilisi formaalseid ehk sünteetilisi aprioorseid väiteid.)]
Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762). 1 2
21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt
21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt
Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine 17 Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus, teadusfilosoofia (enne Kuhni, nt Popper,Carnap)– nähtamatuks tegijad. Kui paradigma nähtused välja ei paista, ei tähenda see veel seda, et neid ei oleks olnud. 2. Selgitada, kuidas toimub teadlaste ümberorienteerumine ühelt paradigmalt teisele Tähelepanuväärse mõistatuse lahendamine, olemasoleva paradigma testimine.. paradigmade debatt. Noorte soosing. Ei toimu samm-haaval, vaid äkitselt. 3. Kuidas Kuhn mõistab progressi. Mis on teaduses sellist, mis paneb progressi otsima
Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus
18nda sajandu Ungari keeleteadlased tõestasid, et Ungari ja Soome keel kuuluvad ühte keele rühma, mis vastab tõele, kuid nad lähtusid selles täiesti uskumatutest asjadest, mis ei tundu üldse loogilised. Semantika loogikas ja filosoofias · Gotlob Frege (1849-1925) jaotas tähenduse valdkonna kaheks 1) sisemiseks tähenduseks (eeltingimuseks) ja 2) väimiseks tähenduseks (ekstentsionaalne). · Rudolf Carnap (1891-1970) Ta on pärit Viini loogilisest ringist. Ta emigreerus Ameerikasse. Ta muutis radikaalselt Ameerika filosoofiat paradigmaatiline suund oli üsna konservatiivne, ta tuli ja muutis ta loogiliseks positivismiks. Ta lähtub Frege eristusest, kuid ütleb, et need asjad ei ole tasakaalsu. Meil on kolme tüüpi sisteeme 1) süsteemid ilma tähenduseta; 2) süsteemid millel on mingi sisemine tähendus; 3) süsteemid, millel on väline tähendus.
MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus. Pole kindel, kas tavakeeles on üldse võimalik väljenduda nii täpselt kui nemad soovisid. Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, Austin, Ryle) – neid huvitas, kuidas inimesed reaalsetes situatsioonides keelt kasutavad ja uskusid, et tuleks jälgida keelekasutust. Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned:
rünnakute” eest kaitsta. Analüütiline filosoofia: Varast AF iseloomustas metafüüsikavaen ja Frege eeskujul huvi keele loogilise ja grammatilise vormi ühendamise vastu. Loodeti eraldada sisukad väited ebaväidetest. Viini ringi (loogiline positivism) kriteeriumiks sai väidete verifitseeritavus. Schlick lootis Wittgensteinile toetudes, et keele puhastudes filosoofilised (metafüüsilised) probleemid kaovad. Carnap taotles uue range metakeele loomist. Tänapäevast AF ühendab püüdlus mõelda rangelt ja argumenteeritult. Ühtset probleemide ringi ja seisukohti nagu tihtipeale kontinentaalses filosoofias, ei ole. Arutluse all võivad olla klassikalised filosoofilised probleemid ( keha ja vaimu, välismaailma olemasolu probleem, vaba tahte ja determinismi vahekorrad) aga ka poliitilised, eetilised jne küsimused. AF algse dominandi keelefilosoofia
Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A - -A <=> A (((A => B) => A) => A) Formaalne süsteem Tarski ja Carnap Süntaks Tuletamisreeglite süsteem Semantika Kurt Gödel (1906-1978) 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada Tõestuse idee: Tõestuse alusidee on tuntud valetaja paradoks: kas väide ``ma praegu valetan'' on tõene või mitte? Lihtne arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi.
Ajapikku selgus, et usaldusväärne verifitseerimine pole üldjuhul võimalik ei loodusteadustes ega sageli ka mitte matemaatikas (Gödeli resultaadid mittetäielikkusest), ning loogiline positivism kaotas oma aktuaalse (aga mitte ajaloolise) tähenduse. Loogiliste positivistide kolm põhihuvi olid loogika, keel ja taju. Russell alustas loogikaga, jätkas tajuprobleemidega ja lõpetas semantikauurijana; Carnap alustas tajust, jätkas semantikaga ja lõpetas loogikuna. Kesksel kohal neist kolmest probleemiringist seisis keel ja keelefilosoofia. Protsessi sajandivahetuse logitsistlikust optimismist neljakümnendate aastate n.ö. küpsema suhtumiseni illustreerib hästi Ludwig Wittgensteini vaadete areng. Wittgensteini vaated ja looming jaotuvad selgelt kaheks erinevaks perioodiks, kus põhiküsimused jäävad samaks, kuid neile lähenemise teed, metoodika ja lootused muutuvad kardinaalselt.
psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein). Loogiline positivism: suund keele parandamisele, ideaalkeelele(Carnap, Hempel). Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne. Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele
Husserl Bedeutung/Sinn Objekt (Gegenstand) Peirce Tõlgend (interpretant) objekt Morris Designaat, hiljem denotaat signifikaat (ei sõltu ühe või teise interpretaatori ind.omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees Sapir-Whorfi hüpotees E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija.
sentence has a composite sense made up of the individual senses of its parts, and is meaningful in virtue of having that composite sense, whether or not its subject even has a referent at all. (Thus did Frege attack the Problem of Apparent Reference to Nonexistents.) As sketched so far, Frege's view sounds like a version of the Proposition Theory. And so it is; it is prey to the various objections raised against that theory in chapter 5. But Rudolf Carnap (1947/1956), Richard Montague (1960, 1970), and Jaakko Hintikka (1961) developed intensional logic, giving a possible-worlds interpretation and explication of Fregean senses. Here, roughly, is the idea. A singular term or a predicate is said to have both an extension (in the sense introduced in the previous chapter) and a Fregean sense or "intension." The trick is to construe a term's intension as a function from possible worlds to extensions
Loogik ja matemaatik: 1862-1943. Filosoofilistelt vaadetelt formalist. “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A. Intuitsionism: Brouwer & Heyting Ei aktsepteeri näiteks: A v -A, - -A <=> A, (((A => B) => A) => A). Formaalne süsteem - Tarski ja Carnap: Süntaks, Tuletamisreeglite süsteem, Semantika. Täielikkus ja mittetäielikkus Kurt Gödel (1906-1978) 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada Tõestuse idee: Tõestuse alusidee on tuntud valetaja paradoks: kas väide ``ma praegu valetan'' on tõene või mitte? Lihtne arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi. Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis
Formaalse aksioloogia ülesehitamine pole sellisel viisil õnnestunud. USKUMUSTE JA TEADMISTEGA SEOTUD MODAALSED LOOGIKAD Uskumise ja teadmisega tegeleb terve klass modaalseid loogikaid, mis pole alati üksteisega kooskõlas. Episteemiline loogika (epistemic logic, kr sõnast TMpist»mh 'teadmine') tegeleb peamiselt teadmist väljendavate modaalsete lausete loogikaga. Episteemilise loogika rajamises osalesid aastatel 19481975 mitmed väga tuntud loogikud: R. Carnap, A. Prior, N. Rescher, G. H. von Wright, J. Hintikka. Väljend formaalne epistemoloogia on mõneti laiem: selle tähendusvälja sisse jäävad ka uskumuste loogikad. Episteemilises loogikas on käsitletud selliseid süsteeme, kus peamiseks operaatoriks ( ) on ,,on tõestatav", kusjuures kehtivad aksioomid: · teadmine on alati tõene; · kui väide on tõestatav, siis on ta tõene; · loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad;
1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 65 1
tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2
annaabi.ee 
