avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda.
eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus, teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?)
Praktiline filosoofia Mis on teadus? Milles seisneb teaduslik Praktilise filosoofia peamised sektorid: meetod? Kuidas erineb teadus pseudoteadusest 1) poliitikafilosoofia (selgeltnägemisest jms)? Kas ja kuidas erineb teadus filosoofiast, 2) eetika/moraalifilosoofia kunstist? 3) esteetika/kunstifilosoofia Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? 4) haridusfilosoofia NB! Sageli eristatakse ka "aksioloogiat" väärtustega tegelevat Kas ja kuidas sõltub vaatlus teooriast? Kas teadus on/peab olema osa. Ent institutsionaalselt pole see välja kujunenud (väärtuste väärtusvaba
visuaalses kunstis. 3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. 1. F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. 2. F-esteetika kui esteetilise filosoofia – reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis. Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud? Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine
Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja väärtusomadustele ,,hea" ja ,,ilus"), esteetilise väärtuse, esteetilise maitseotsustuse ja esteetiliste nähtustega (ilu, inetu, ülev, traagiline). 6. Milliste probleemidega tegeleb filosoofiline esteetika kui kunstifilosoofia? Esteetika kui kunstifilosoofia esteetika kjui kunstidiskursuse (kunstikriitikad, kunstiteaduse jne) käsitleja: Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika
natsionaalsotsialistlikku esteetikasse ka esoteerilise dimensiooni. Keskeks reziimi denoteerivaks sümbolik kujunes siinjuures haakrist, millega märgistati pea kogu senine rahvuslik ning riiklik sümboolika. ,,Mandunud," ,,väärastunud," ,,juutlik" olid tuntud terminid, nagu ka ,,kultuurbolsevism", mille kasutust kunsti kohta soodustas nii mitmede modernistide vasakpoolne ilmavaade, kui ka tõsiasi, et avangardism oli tollal Nõukogude Venes veel valitsev kunstifilosoofia. Sakslaste natsionaalsotsialistlik arhitektuur ei leidnud enamasti teostust ning jäi seega tihti kõigest kavanditele. Kuulsaim arhiteks oli Albert Speer (1905-1981). Arhitektuur oli väga suurejooneline ja paraadlik, tihti mõjus see massiivse ja süngena. Otsiti eeskujusid Vana- Idamaade, näiteks Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist kuna need monumentaalsed ehitised olid vastupidanud juba tuhandeid aastaid. Ka natsid kavandasid "tuhandeaastast riiki"
Ta seletab, kust kunst on tulnud ja miks, mitte ei näita teed, kuhu kunst peaks minema. Milliseid põhimõtteid peaks suunama kunstikriitikut praegusel ajastul? See küsimus huvitab ka Dantot ennast, kuna tema teine roll on olla kunstikriitik. 4 Üldiselt on Danto kunstikriitika ülesanne mõista kunsti protsessi, mitte hinnata esteetilisi tulemusi. Mõned filosoofid süüdistavad teda selles, et ta segab kokku oma kunstifilosoofia ja kunstikriitika stiili ning seeläbi alandab esteetilisi väärtusi kunsti kaalutlemisel. Teised aga kiidavad teda väljatöötamisel kunstiteoorias, kus kriitika on tihedalt seotud. Danto üritab pigem seletada, kui tüürida kunsti suunda. Kunstikriitika, nagu Danto oma praktikas seda mõistab, toob esile kriitika mõne objekti sisulise külje poole pealt ning kuidas see objekt ennast oma kunstilise olekuga presenteerib. 5 Kokkuvõte
MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust pole võimalik leida
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde 19./20. sajandi vahetus 20. sajand Modernism, avangardism... Postmodernism Kaanon Ja mis sai edasi? Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia all; Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna)
põhjendab, miks me midagi ilusaks peame ja mida jällegi inetuks, milleks meile ilumeel hea on. 3. Filosoofilist esteetikat on võimalik kästileda kui ilufilosoofiat, esteetilist filosoofiat ja kunstifilosoofiat. Ilufilosoofia on neist kõige üldisem ja mõneti algeline. Püütakse defineerida ilu olemust, kuigi teadagi on ilu vaataja silmades ning midagi universaalselt ilusat on võimatu leida. Esteetiline filosoofia tegeleb esteetilise kogemuse, hoiaku, objekti defineerimisega. Kunstifilosoofia uurimisteemaks on peamiselt kunstikriitika analüüsimine. Ei analüüsita konkreetset kunsti, vaid küsitakse kõige üldisemaid küsimusi, mis on üleüldse kunst ja mis alustel seda hinnata tuleks. 4. Kui kunstikriitika tõlgendab ja hindab konkreetseid teoseid ning kunstiajalugu uurib, kuidas on erinevatel ajastutel mõnda olulist teemat kujutatud, siis kunstifilosoofia uurib, mis on üldse kujutamine ja millised tingmimused peavad olema täidetud, et teost peetaks kunstiks. 5
mitte mõistus, vaid lausa puhas mõistus, samastab jumalat loodusega. Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse kriitika" sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, ,,Praktilise mõistuse kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. Kantile meeldivad kodanikuvabadused. Vaadedelt vabariiklane . Kõrgema kategooria kultuuri hindaja. ,,Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla". Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine. eeskujuks valgustatud monarh, kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht kõik meie teadmised kujunevad kogemuse kaudu, kusjuures kogemus on kokkupuude välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud,...
ratsanikud", "Siil", "Hunt", "Väike Illimar" · Pisizanrid. Tähtsal kohal Tuglase loomingus on marginaalid, mida ta on kirjutanud kogu loomingulise tegevuse jooksul. Ta marginaalide ainestik on avar; leidub mõtteavaldusi looduse, kunstiküsimuste ja jooksvate päevasündmuste kohta. Eelkõige marginaalidesse on ta koondanud oma elutarkuse, oma suhte muutuva ajaga, oma esteetilised tõekspidamised ja kunstifilosoofia. Tuglase miniatuurid teise pisizanrina on enamasti romantilise põhitooniga, neis kajastub kirjaniku lüürilis-pateetiline loodusetunne. · Reisikirjeldused on samuti palju reisinud kirjamehe loomingus tähtsal kohal. Tema reisiraamatud "Teekond Hispaania" ja "Teekond Põhja-Aafrika" annavad tervikliku ja rikkaliku pildi külastatud maade kultuurist ja omapärast. Neile lisandub humoristlik "Ühe Norra reisi kroonika" .
Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja Kaanon miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Ja mis sai edasi? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju peatükki. jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? all; Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; miks on nad olulised? Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, Mis on klassika? produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus
Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane uurimustöö leiab vastukaja tänaseni. Ema oli äge iiri rahvuslane ja silmapaistev kirjanik, tõlkija. Esimesed teadmised kunstist sai ta emalt. Oscar Wilde õppis Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas õpinguid Oxfordis, kust sai 1878. aastal humanitaarteaduste bakalaureuse. Oxfordis kujunes välja ka ta kunstifilosoofia, mille kandvaks põhimõtteks oli ,,kunst kunsti pärast" (puhta kunsti pooldajate juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879
” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma
"rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj Naturalism: Hippolyte Adolph Taine (1828-1893) Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust" Evolutsionism: Ferdinand Brunetière (1849-1906) Darvinismi mõju Teosed: "Naturalistlik romaan", "Zanrite evolutsioon", "Lüürilise poeesia evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm
võiks olla üldise seaduspärasuse aluseks b) käsitle inimest alati eesmärgina iseenses, mitte kunagi vahendina. Põhimõtteliselt - käitu nii, nagu sa tahad et sinuga käitutakse. See moraal tuleb meie enda ratsionaalsest mõistusest, mitte kusagilt väljaspoolt või jumalast. 28 19). ... raamat Eco, Umberto 2007. Ilu ajalugu. (KÜSIMUS: Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju.) 18. sajandil hakkavad muutuma tähtsaks sellised terminid nagu - geniaalsus, maitse, kujutlusvõime ja tunne. See suunab tähelepanu ilusaid asju loova inimese andekusele. Kunsti tähendust ei otsita enam loodust endast vaid subjektist, kes seda loob. Ilu määratletakse selle järgi, kuidas me seda tajume. Väitlus ilu üle nihkub tema loomise ja tundmise reeglite juurest tema tekitatud tagajärgede juurde. Kunsti üheks põhiteemaks saab ülevustunde edastamine.
tekitab esteetilise emotsiooni. Juhuslikkus kunstiloomingus esineb kas töö ajendi, teostamise või eesmärgi juures. Esimesel juhul võtab see juhuslikkus sündmuse kuju (vähemal määral võib juhuslikkus esineda ka teistes loomingu osades). Kunstiteose loomisprotsess seisneb püüus suhelda. Lääne kujutava kunsti puhul suheldakse modelliga, traditsioonilise kunsti puhul materjaliga, tarbekunsti puhul tarbijaga. Tegelikult muidugi suheldakse siiski kõigi kolmega, aga ühega eriti. Kunstifilosoofia põhiprobleemiks on uurida, kas kunstnik tunnistab materjali ja töövahendeid dialoogipartneritena või mitte. Kunstnik taotleb sõltumatust juhuslikkusest. Kunstniku, kes püüab läbi detailide tungida kujutatavasse süsteemi, tegevat võimalus 'vargaks'. Traditsiooniline kunst on professionaalse / akadeemilise kunsti vastand. See viimane interioriseerib teostuse (valitseb seda) ja eesmärgi (kunsti tehakse kunsti pärast), aga eksterioriseerib ajendi (mis on sel
Nende vahelise seose moodustab inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. Kanti jaoks on maailm kahene: ilmnevad (asjad meie jaoks) ja tõelisuse tasand(asjad iseeneses, seda me ei saagi teada). Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Ta väidab, et kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult selline ongi. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei suuda maailma teisiti tajuda. 20. Kanti kunstifilosoofia ?puudused ja mõju. Kunst ja ilu on nautimiseks ilma sihita. See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev lõpmatus, totaalsus, dünaamiline ülev kõikvõimsate loodusjõududega seonduv
Kanti jaoks on maailm kahene: ilmnevad (asjad meie jaoks) ja tõelisuse tasand(asjad iseeneses, seda me ei saagi teada). Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Ta väidab, et kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult selline ongi. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei suuda maailma teisiti tajuda. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. Kunst ja ilu on nautimiseks ilma sihita. See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev – lõpmatus,
Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes .
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed? 3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust?
Kant mõtiskles selle üle, et kas teistel planeetidel on elu ja leidis et ilmselt on, aga kui ei ole ka, siis saab tulevikus kindlasti olema. 2) Kriitline periood ilmus kolm kõige olulisemat teost, kus kõikides sisaldub sõna ,,kriitika". Need teosed on : ,,Puhta mõistuse kriitika" sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, ,,Praktilise mõistuse kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. ,,Puhta mõistuse kriitika" märksõnaks ,,asi ise eneses" e. väljaspool teadust eksisteeriv sõltumatu asi. Asjade maailm. Asjad on mõistusega tunnetatavad, ei ole meeltega tunnetatavad. (Nagu Platoni ,,idee".) Kanti peeti uusaja idealistiks, sest ,,asi" sarnaneb Platoni ,,idee"-ga. ,,Praktilise mõistuse kriitika" Kant rõhutab seda, et moraal peab olema sõltumatu e. autonoomne inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau
õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks? (kunstnik, teos ise vastuvõtja?)4.Kunstiteose hindamine-Milles seisneb hinnangute põhjendite staatus? Ons tunnuseid , mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2
kes soovib meid veenda, et praegune ühiskond on ebaõiglane. Kogu selle paraadil esitatud inimesed on arvesse võetud, sh ka lapsed, pensionarid, lastega emad ja võetud kondekstist välja-perekonnast- kui võtta aluseks perekond/ majapidamine, siis ilmselgelt ei ole sellist ülekohust, mis alguses nagu välja joonistus. Peresid kasutades kõrvaldame paljud kõige madalamad sissetulekud. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed? Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? Kas kunstnik, teos, vastuvõtja? Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada
tundeid vaos hoida. · Vastastikune respekt ja hoolivus, teineteise loomingu kriitilis-konstruktiivne hindamine. · On öeldud et kahe erineva natuuri kokkupuutest on sündinud selline sünergia, mille sarnast teist väga ei teata, nad täiendasid teineteist. On väidetud, et olid väga erinevad karakterid, lausa vastandlikud, kuid see lõigi nende vahel ilmselt sellise efekti. · Neil olid ühised huvid: antiigi esteetika, kunstifilosoofia, eriti poeetika küsimused · Ühised kunstiprojektid: kirjanduse ja filosoofia ajakirjad ,,Die Horen" (aastaajad ld k) ja ,,Der Musenalmanach" · Ühistööna sündinud ,,Xeniad" (1797 Musenalmanach viimases numbris) epigrammilaadsed salmikesed, teatud ajal lõid igal päeval ühe xenia, mis käsitles asjakohaseid probleeme. · Goethe teosed, mille valmimisprotsessis on Schilleril oluline roll (,,Wilhelm Meistri" tetraloogia 1795-96)
Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia Esteetika kunstifilosoofia Poliitika ühiskonnafilosoofia IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii: "Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus." Theseuse laev Ateenas hakkas kõdunema ning tal vahetati kõik detailid välja. On see nüüd seesama laev? Võimalikud on kaks vastust: (I) remonditud laev sarnaneb esialgsega, kuid ei ole enam seesama laev; (II) see on sama laev, ta on ainult oma tunnuseid muutnud.
Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger
annaabi.ee 
