a on lineaarliikme kordaja, Selle funktsiooni graafikuks on sirgjoon tõusuga a ja tema väärtus b on vabaliige, kohal x=0 on b. Järgnevatel joonistel on toodud kaks näidet. ax on lineaarliige, x, y on muutujad, x on sõltumatu muutuja, y on sõltuv (xst). Või seos x = cy + d, kus c ja d on konstandid. Kui muutujate muutumispiirkonnaks on reaalarvude hulk ning ka konstandid on reaalarvulised, siis iga lineaarse seose graafik Cartesiuse ristkoordinaadistikus on sirge ning iga sirge on mõne lineaarse seose graafik. Võrdeline seos on lineaarse seose erijuhtum, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti (0 punkti), lineaarse seose korral aga ei pruugi seda teha. Peale selle ei saa võrdelise seose graafik olla paralleelne kummagi koordinaatteljega.
VEKTORARVUTUS 1. Vektori komponendid Erinevalt skalaarist on vektoril peale suuruse määratud ka suund. Vektori suurust nimetatakse tema absoluutväärtuseks. On olemas vaid üks vektor, millel pole suunda nullvektor. Vektorid on võrdsed, kui on võrdsed nende absoluutväärtused ja suunad. Olenemata suunast on ühikvektori absoluutväärtus 1. Siin ja edaspidi kasutame vektori tähistamiseks noolekest tähise peal. Nii kujutab a vektorit, aga a sellesama vektori absoluutväärtust. z k j y i x Cartesiuse koordinaadistik ja teljesuunalised ühikvektorid. Geomeetriliselt saab vektorit kujutada noolena, mis näitab vektori suunda ja mille pikkus vastab vektori absoluutväärtusele. Vektori komponentideks nimetatakse tema projektsioone koordinaattelgedel, mis on läbi korr...
Kõige sagedamini kasutatav koordinaat-teljestik on sirgete ristiolevate telgedega niinimetatud ristkoordinaadid ehk Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist (telgede lõikepunktist) ongi keha riskoordinaadid. Joonis 1. Cartesiuse ehk Descartes'i ristkoordinaadistik Liikumise määramise viisi, mis seisneb punkti koordinaatide kui aja funktsioonide esitamises, nimetatakse liikumise määramise koordinaatviisiks ja ta nõuab konkreetse koordinaadistiku valikut. x = x(t); y = y(t); z = z(t) Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Teepikkust tähistatakse valemites tähega l (longitudo - ladina k pikkus). Nihe
See nullist erinev miinor tuleks kombinatsioonina, siis öeldakse, et omadus väljendub determinantide ridade ja veergude samaväärsust. Seega maatriksi ülemisse vasakpoolsesse ta on arendatud nende vektorite kõik teoreemid ja omadused, kehtivad, nurka. Selleks vajatakse järgmisi järgi. Tehted: Kahemõõtmelises mis kehtivad determinantide ridade nn elementaar-teisendusi Need on: ruumi Cartesiuse kohta kehtivad ka tema veergude kohta. l"maatriksi rea (veeru) korrtumine ristkoordinaadistikus kasuatasime 2.omadus. nullist erineva teguriga a x- ja y-telje Kuid determinandis kaks rida omavahel 2'ühele reale (veerule) k –kordse suunalisi vektoreid i =1, 0_ ja j =0, ümber paigutad, siis muutub teise rea (veeru) liitmine; determinandi märk
Kompleksarvud · Kui vaatleme ruutvõrrandit x2+1=0 siis selline ruutvõrrand ei ole lahendatav. Kui aga eeldame, et arvu i olemasolu, mille korral i2 =-1 x2=1 x=+- 1. · olgu hulk C kõigi selliste (2*2) ruutmaatriksite hulk, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ja kõrvaldiagonaali elemendid on teineteise vastandarvud. · Def1: Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja kui selle hulga mistahes kahe elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub uuesti selle sama hulga elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes kinnine. · Tuginedes maatriksarvutustele võime väita, et hulgas C kehtivad järgmised omadused: · Hulk C osutub algebralise süsteemi mõttes kommutatiivseks korpuseks. · hulk C osutub ka vektor ruumiks (baasi temas moodustavad 1 ja i). · seega i on kaldsümmeetriline maatriks · Def2: Hulka C, mille elementideks on kõik sellised (2*2) järku ruut...
põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd, Inerts on kehade võime püsida paigalseisus või dün põhiv: Cartesiuse koordinaadistikus: Inertsi raadius antakse tabelites, avalduv kuid keha pot en vähenemise arvelt saame tööd ühtlases sirgjoonelises liikumises kuni mingi mx=Fix izIz/M=m*r²/m=r teha. A=-dV jõud seda olekut ei muuda. Mõõduks mass, my=Fiy Punktmassi liikumishulga momendiks punkti Mehaanilise en jäävuse s: Kin en ja pot en
hingelisest seisundist. SÜSTEEMI PARAMEETRID RUUM - süsteemi elemendi asukoha või tema omaduste asukohaliste muutuste kirjeldamiseks kasutatakse ruumikoordinaate. KOORDINAADID. Asukoha määramiseks piisab kolmest arvust (tinglikult pikkus, laius ja kõrgus). Nende kolme arvu saamiseks tuleb konstrueerida KOORDINAATSÜSTEEM - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. Lihtsaim ja sagedamini kasutatav on RISTKOORDINAADISTIK (ka René Descartes (1596-1650 Descartes'i või Cartesiuse koordinaadid): kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor.) Matemaatilise mudeli koostisosad Muutujade. otsustusparameetrid e. juhitavad parameetrid Konstandid, ka kalibreeritavad parameetrid Sisendparameetrid e. andmed Faasimuutujad e. seisundiparameetrid Väljundparameetrid Müra e. juhuslikud parameetrid Mudeli koostamine on mõistlik jagada järgmisteks osadeks (1): Probleemi püstitamine, mudeli eesmärgid.
Hulkade H1,....,Hn, otsekorrutiseks e Cartesiuse korrutiseks H1x...xHn nim kõigi järjendite (h1...hn), kus hkHk (k=1,...,n), hulka. Järjendit nim ka korteeziks. Kui Hk=H (k=1,...,n), siis n teguri, millest igaüks on H, otsekorrutise H x...x H jaoks kasutatakse ka tähistust Hn Aritmeetiliseks punktruumiks Rn nimetatakse otsekorrutist Rn, kus R tähistab reaalarvude hulka. Aritmeetiliseks vektorruumiks Rn nimetatakse hulka Rn, mille elementidel on defineeritud liitmine ja arvuga korrutamine järgmiselt: (x1,...,xn)+(y1,...,yn)=(def) (x1+y1,...,xn+yn), (x1,...,xn)=(def) (x1,...,xn), kus (x1,...,xn), y1,...,yn) Rn ja R Ruumi Rn punktide p(x1,...,xn) ja Q(y1,...,yn) vaheliseks kauguseks nim arvu d(P,Q)= ( x1 - y1) 2 + ... + ( xn - yn) 2 . Vektorruumi Rn vektorite x=(x1,...,xn) ja y=(y1,..,yn) skalaarkorrutiseks nim arvu x*y=x1y1+...+xnyn Vektorruumi Rn nullvektorist erinevate vektorite x=(x1,...,xn) ja y=(y1,...,yn) vahelise nurga koosinuse...
geomeetrilisele kujundile: tetraeeder, kuup, oktaeeder, dodekaeeder ja ikosaeeder. Kepleri teine seadus: Kui planeet on Päikesele lähemal, on tema kiirus suurem, kui kaugemal, siis väiksem. Sest planeedi mass ei muutu, aga tema kiiruse ja ringjoone raadiuse korrutis ei tohi muutuda. Epitsüklid-puhas geomeetria ja planeetide liikumise taga peab olema füüsikaline põhjus. Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles Aristarchose idee, et Maa on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber. Päike nii tähtis, et pidi asuma keskel. Ringjoon kõige ideaalsem joon. „De revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade liikumist heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi
elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri
punkti koordinaatidega. r Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper) Koordinaadid. Termin kolmemõõtmeline väljendab vektori kirjapanekuks vajalike sõltumatute muutujate - koordinaatide - hulka. Igapäevakogemus kinnitab. et keha asukoha määramiseks piisab kolmest arvust (tinglikult pikkus, laius ja kõrgus). Nende kolme arvu saamiseks tuleb konstrueerida koordinaatsüsteem - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. Lihtsaim ja sagedamini kasutatav on ristkoordinaadistik (ka Descartes'i või Cartesiuse koordinaadid): kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn. baasivektoreid tähistatakse tähtedega , ja ning nad koos moodustavad ortonormaalse reeperi ("orto" tähendab siin ristseisu e. ortogonaalsust, "normaalne" aga seda, et vektorite pikkus on normeeritud väärtusega üks pikkusühik). Vektor ja tema esitus koordinaatidega- 1) Vektoriks nimetatakse suurust x , millel on suund, siht, pikkus ning mis on nende andemetega
Newton II -> Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ning toimub jõu mõjumise suunas Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Põrget nim tsentraalseks kui massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kui põrkel ei teki kehadel jääkdeformatsioone nim seda absoluutselt elastne põrge 7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ? Cartesuise kordinaadistik on idealiseeritud taustsysteem, kus on kolm ristuvat sirget. Kordinaadistiku telgedel ei või olla meelevalnde suund, kuna vastasel korral poleks võimalik määrata punkti kaugust telgede ristimiskohast ,mis ongi siis kordinaadistiku ideeks 8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ? Jõud on võrdne vastandmärgiga võetud potentsiaalse energia gradientiga
kõrvaldatakse, nii et alles jääb vaid üks. Ühendatavad relatsioonid peavad olema ühilduvad (ingl. k. union compatible). See tähendab, et ühendatavates 7 relatsioonides peab olema ühepalju atribuute, kusjuures erinevate relatsioonide vastavatel/ühendatavatel atribuutidel peab olema sama domeen. Ühilduvate relatsioonide saamiseks võib kasutada projektsiooni operatsiooni. Otsekorrutis ehk Cartesiuse ristkorrutis - Hulkade X ja Y otsekorrutiseks nimetatakse hulka X x Y, mis koosneb kõikvõimalikest paaridest (x; y), kus xX ja yY. Relatsioonialgebras on vaadeldavateks hulkadeks relatsioonid, mis koosnevad hulgast kirjetest. Otsekorrutis annab tulemuseks relatsiooni, kus iga relatsiooni R kirje on ühendatud iga relatsiooni S kirjega. Sageli võib korrutise tulemuseks olla väga suur andmehulk. Kui relatsioonil R on I kirjet ja
väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab
väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab
Funktsiooni määramispiirkond X koosneb lõpmatuist vahemikest ( -, 0 ) ja ( 0, ) . Seega x punkt x=0 ei kuulu piirkonda X, on aga selle kuhjumispunkt. Näitame, et sin x lim =1 x 0 x Funktsiooni sin x väärtuste saamiseks kasutame trigonomeetrilist ringi, s.o. ringi raadiusega 1. Valime selle ringi tasandil Cartesiuse ristkoordinaadistiku, votes ringi keskpunkti 0 koordinaatide alguseks. Olgu A ringjoone lõikepunkt u-telje, s.o. esimese koordinaattelje positiivse osaga. Mistahes punkt P ringjoonel on määratud, kui on teada nurk, mille moodustab radius OP u-telje positiivse osaga. Seda nurka mõõdetakse kõrgemas matemaatikas tavaliselt nn. Absoluutmõõdus, s.t. kaare AP pikkusega lugedes selle pikkuse positiivseks või negatiivseks selle järgi, kas punkt P on
igas suunas ühteviisi. · Archimedese seadus. o Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku üleslükkejõud piisav raskusjõu ületamiseks ja keha vajub vees sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud.
.. ühikutes. Mis on selle füüs sisu? D iseloomustab difundeeruva aine pilve pindala kasvukiirust. Molekulaarorbitaale jagatakse siduvateks ja mittesiduvateks. Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad tekivad ja mille poolest erinevad. 59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi. Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 60. Kirjeldage rist- ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist ongi keha ristkoordinaadid. Kasutatakse nt USAs linnadeplaneerimisel.Tsentraalsümmeetriliste (kerakujuliste nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
omadusi, mida antud töö näitab. Kõik see on täiesti kooskõlas ajas rändamise üldise teooriaga. 6 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati ,,ühevoolavusega". Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg ,,liigub" erinevates taust- süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver
Kuid seda, et kui kaugele või millises suunas toimub ajas rännak sõltub juba selle aegruumi 6 kõverusest ja selle muutumisest. 7 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati ,,ühevoolavusega". Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg ,,liigub" erinevates taust- süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver
omadusi, mida antud töö näitab. Kõik see on täiesti kooskõlas ajas rändamise üldise teooriaga. 6 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati „ühevoolavusega“. Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg „liigub“ erinevates taust- süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver
Seega teljestik erineb mõnevõrra Kujutavas Geomeetrias kasutatust ja vastab Descartese (1596-1650) poolt koordinaatide ruumilisele paigutusele (Descartes (ladinapäraselt Cartesius) arendas edasi Pärsia teadlase Abû-al-Bĭrûn (XI saj. algus) võtteid punkti asukoha määramiseks. Gaspard Monge (1746-1818) sai oma ÜLESANNE I Pinnatükk 180 koordinaadistiku selliselt, et pööras Cartesiuse teljestikku ümber Y- ja Z-telgede (küsimus enesekkontrolliks: kuidas see pööramine toimus?). Koordinaatide arvuliste väärtuste kuvamise moodust reguleerib põhimuutuja COORDS: COORDS = 0 – koordinaadid kuvatakse alles pärast punkti sisestamist arvutisse (“tagantjärele tarkus”); COORDS = 1 – koordinaadid kuvatakse vastavalt kursori asukohale antud hetkel (“vaikimisi” seadistus); COORDS = 2 – esimese punkti koordinaadid kuvatakse vastavalt kursori
S = 2ab (1 - cos 2t)dt = 2ab dt - ab cos 2td(2t) = 0 0 0 2 2 = 2abt - ab sin 2t = ab. 0 0 5.10 Polaarkoordinaadistik. Pindala arvutamine polaar- koordinaatides Peale Cartesiuse ristkoordinaadistiku on kasutusel veel teisi tausts¨ usteeme, mille suhtes punkti asukoht tasandil on u ¨ ¨heselt m¨a¨aratud. Uheks selliseks tausts¨usteemiks on polaarkoordinaadistik, mis koosneb u ¨hest fikseeritud punk- tist tasandil, nn poolusest ja sellest punktist l¨ahtuvast teljest, nn polaarteljest. polaartelg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
