• See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon
"Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be, that no life lives forever, that dead men rise up never, that even the weariest river winds somewhere safe to sea... http://arhiiv.err.ee/vaata/viker http://arhiiv.err.ee/vaata/vaike Arvamus DK luulest ,,Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste
Aserid ütlesid, et lähevad koju sellel lausel on sümboolne tähendus, sest mina saan aru, et aserid on välismaalased ning see-pärast nad ütlesid nii. Kui luuletus oli kirjutatud, arvati, et Venr väed lahkuvad riigist. Nii see ka lõpuks juhtus. Hea sõnastus ongi selle kõige lõpetuseks. Teosed Luule · 1986 Mustvalge · 1988 Pihlakate meri · 1993 Luuletused 1987-1991 · 1995 Swinburne · 1997 Kaalud · 1999 Jazz · 2001 Kornukoopia · 2004 Meeter ja Demeeter · 2006 Talv · 2009 Neli korda neli Esseed · 1996 Katkestuse kultuur · 2000 Millimallikas · 2006 Loomise mõnu ja kiri Tõlked · 1993 Georges Bataille "Madame Edwarda" ja "Silma lugu" · 1995 Jacques Derrida "Positsioonid" · 1995 Paul Valéry "Härra Teste" · 1997 Jean Cocteau "Oopium"
· Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Sellest hoolimata viskas ta veel enam pea selga ning hakkas riietuma ja käituma, nii et temast räägitaks ükskõik kas head või halba. Niimoodi tasandas ta teed oma kallile luulekogule, mis saavutas edu, 1881.aastal. · Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geeniust. · Ainukesed sõbrad, kes seda uskusid olid Meredith, Whistler ja Swinburne. · Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s loenguid erinevatel teemadel. · Ta kirjutas seal ka oma Oxfordi kaaslase Renell Roddi luulekogule ,,Rose-leaf and Apple-leaf" eessõna, aga kuna selles oli liigagi hästi rõhutatud esteetilisi põhivaateid, jäi sõber temale võõraks.
Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete, näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16 Katkend Sappho epitalaamionist: Hei, tõstke kõrgele lagi, oo, Hümenaios! Kõrgele, puusepad, üles! oo, Hümenaios! Peigmeest ootame, kes on kui Ares, Pikem veel kõige pikematest meestest. Sappho loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 1. Anacreon (670-485 a eKr) kreeka lüüriline poeet Teosest, Ioonias. Elas Samosel ja Ateenas, kus tema patrooniks oli Hipparchus. Tema luule, graatsiline ja elegantne, ülistab rõõmu veinist ja armastusest
No real theory behind it, deals more with feelings and tastes. Beauty in the perversity of form and matter; deformed language and paradoxes. Literature reflects the perversity of the world around, while the language used is highly polished. Authors: Algernon Swinburne, Walter Pater, Oscar Wilde. Took influence from France. Stressed the artificial and hedonistic (seeking pleasure as the primary goal). Art as an alternative for life and life as a work of art (idea from Pater – influenced Wilde). Writers
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi". See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103
Religioonis on aspekte, mille üle saab ratsionaalselt ja filosoofiliselt arutleda. Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse ikka edasi, kuid need ei pruugi veenda usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja neil teemadel filosofeerimine on kaks eri asja. Usk ja mõistus – on levinud kujutelm, et need välistavad teineteist, see on pinnapealne vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub.
kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas
konservatiivsele lainele (Eliot, Arnold). Loosungid:1) Schlegel: Ainult see on kunstnik, kel oma religioon, oma o riginaalne lõpmatusekontseptsioon 2) fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus 3)filosoofia poetiseerimine ja poeesia filosofeerimine 4) Novalis: Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam 5) reaalsuse ja ideaalsuse piirid ühte elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame Nimed: Hoffmann, Hugo, Swinburne, Rulke, Mallarme, Verlaine, Maeterlink, Gide, Poe, Brjussov SCHOPENHAUER: Maailm kui tahe ja kujutlus Lähtub Kantist, kellele maailm iseeneses tunnetamatu. Schopenhauerile see kujutlus, mida juhib tahe. Varem põhiküsimus, kuidas maailma tunnetada või universaalset teadmist saada. Schle asi iseeneses tahe, mis on tume ja allutamatu, kõik muu meie kujutlus. Uus põhiküsimus kuidas hallata tahet. Maailmas pole tõde, see vaid tahtest määratud fiktsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
