Olen ma ratsionalist või empirist? Filosoofiakoolkondades tekkis 17. ja 18.saj kasks teadmisteooriat käsitlevat suunda: ratsionalism ja empirism. Vastavalt nimetati ka ennast kas ratsionalistiks või empiristiks. Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
Mis alust on arvata, et pealtnägijad eksivad (Popper)? Asjadekäik on nii kiire, et hiljem on raske meelde tuletada täpset sündmustejada. Mille poolest on toimuva kohta otsuste tegemine arukas tegevus? Kui me toetume ainult sümboleile, mida mäletame, pole meie jutul kandejõudu ning sellest pole abi. Kui meil on selgelt meeles, mismoodi miski toimus, on meie teadmistest ka abi. 6) Milline on lähtekoha ja tõesuse seos empiristi jaoks? Empirist ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel Kuidas on võimalik lähtekoha ja tõesuse küsimustel selget vahet teha (Popper)? Väidetavate faktide kriitilise uurimise kaudu. Miks on faktide kriitilise uurimise tagajärjeks tõe teada saamine? Siis on viga kõrvaldatud ning tõde välja selgitatud. 7) Miks tuleb küsida: kuidas suudaksime leida ja kõrvaldada vea? Me peame
Opernikus - astronoom Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism tunnetamine baseerub kogemusel Teadmised baseeruvad kogemustel ,, inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi ,, j. lock, ta oli liberalismi isa LIBERAAL- vabameelsem inimene ,, maailma vaade mis rõhutab iga inimese võrdsust ja vabadust ,, J. Lock ( juba sünnilt) Võimude lahusus ( J. Lock ) Seadusandliku (parlament) ja täidesaatvast (valitsus) võimust. Francis Bacon inglane, teine empirist 1561-1626 elas, esindab eksperimentaal meetodit filosoofias, on kahte tüüpi katseid : a.) viljarikasteks eksperimentideks, mis on suunatud konkreetsele tulemusele, peavad kandma konkreetset villija, rakendusliku iseloomuga eksperiment b.) valguse rikas eksperiment mis on suunatud teadmistele, valgustab inimest. Fundamentaalse iseloomuga, annab baasteadmisi. Iiodla, iidoli õpetus- eeskuju. ( Bacon ) iidoliks on mõtlemiseviga, takistav tegur või
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaa...
Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, Anaximenes õhk seostub eluga Xenophanes Eleaadid koolkond. Montesquieu empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. ,,Seaduste vaim" Entsüklopedistid. valgustaja T.Hobbes empirist. ühiskondliku lepingu teooria. B.Spinoza (juut) e ratsionalist. . Benedictus Kant (saksa) "Mis on valgustus?" ,,Igavese rahu poole" valgustus. kategooriline imperatiiv . "asi ise eneses". Voltaire (prants) valgustaja. Entsüklopedistid Rousseau entsüklopedistid. Valgustaja
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume'i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna ,,Home" sotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwick...
nuhtluseks kaasaegset struktuuri teooriat. Struktuurse keemia tagasilükkamised, eriti August Kekule'i benseeni struktuuri teooria, asümmeetrilise süsinikaatomi teooria J. H. Van't Hoffilt ja reform keemilise nomenklatuurile Adolf von Baeyeri poolt, tulemuseks vaid sõimavad artiklid Praktilise Keemia ajakirjas. Mõned hinnapakkumistele tõlgitutes artiklites on näha sügavat konflikti tema tõekspidamiste ja strutuurse keemia vahel: ``...Baeyer on suurepärane katsetaja, kuid ta on ainult empirist, kellel puudub mõistus ja võimeid ning tema tõlgendused oma eksperimentides ilmutavad vastuolusi tõelise keemiaga...´´ Ebaõiglane keeleline vägivald rikkus Kolbe'i maine. Ta suri südameatakki Leipzigis. 3 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Adolph_Wilhelm_Hermann_Kolbe 2. http://chem.ch.huji.ac.il/history/kolbe.html 3. http://www.cartage.org.lb/en/themes/Biographies/MainBiographies/k/Kolbe/1.html
George Berkeley oli iiri teoloog ja filosoof. Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710.
aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist. George Berkeley leidis küll, et materiaalset maailma ei ole olemas, ent väitis, et on olemas jumal, kes tekitab inimese hinges ideesid. Kuid jällegi ei saa inimene ju kogemuse põhjal otsustada, mis või kes põhjustab selle kogemuse. David Hume oli järjekindel empirist, kuid selle tulemuseks oli skeptitsism. Ta leidis, et inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi.
filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema kuulsast vaatluslausete teooriast. Filosoofil oli palju silmapaistvamaid õpilasi, kellest paljud veel senini elavad. Seega võib öelda, et tema ideed elavad ja arenevad edasi ka tulevikus. Biograafia Willard Orman Quine oli Ameerika filosoof, keda on sageli peetud 20. Sajandi teise poole üheks kõige olulisemaks filosoofiks. Ta sündis 25. juunil 1908 Ameerika Ühendriikides,
et seni on meie arusaamad kriitikale vastu seisnud. 9. Selline järeldus kipub julgustama enesekindlat vagadust ning jõu kasutamist nende vastu, kes keelduvad nägemast jumalikku tõde. 4. Oluliste mõistete definitsioonid tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited- ja argumendid Vastuväide: „Selles mõttes meie, empiristid, kinnitamegi, et vaatlus olgu teadmiste ülim allikas.” Argument:“ Mööngem,” jätkab empirist, “et raamatud on suurelt jaolt teistest raamatutest kokku kirjutatud. Mööngem, et ajaloolase töö põhineb ürikuil. Ent lõppude lõpuks selgub paratamatult, et need teised raamatud ning ürikud põhinevad kellegi vaatlusel. Muidu räägitaks neist kui luulest, väljamõeldisest või valest, mitte aga kui tõendustest.“ 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Minul tekkis pärast selle teksti analüüsimist küsimus, et mida siis
John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond
Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1. Empedokles maailmas on neli alget. Hipokrates inimese organismis on neli alget veri, lima, tume sapp ja hele sapp. Inimese keha tekkis üksikute elundite kauba, mis pidid omavahel sobima.
Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi ei jõua iial kõigi vaatlusteni, mis on teinud tunnistajad, keda empirist arvab olemas olevat. Kui teadmiste allikaks peetakse puhast vaatlust, siis lähtutakse tunnistajate vaatlustest. Pealtvaatajate tunnistused eksivad, sest nende nähtu moondub tõlgendusest sõltuvalt. Popper'i arust on vaatluse teostamiseks vaja omada palju teadmisi. Igasugune teadmine seisneb faktide tõlgendamises ja kontrollimises, mis tähendab et inimesed tõlgendavad fakte ning kontrollivad nende õigsust, mitte ei otsi taga nende lähteallikaid.
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom
Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv
Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker. Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T.Hobbes- materialistlik empirist. Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed
Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette kujutada, et seda asja pole olemas. Me ei valitse oma keelt. Berkeley lähtub Locke filosoofiast ja ta on empirist. Empirist - kogemusest pärinev teadmisekäsitlus. Berkeley eesmärgiks oli purustada ateistide kohutavad süsteemid filosoofiliselt ja seega eesmärk pühendab abinõu. Empirism on Berkeleyle vahend, millega ta põhjendab usku Jumalasse. Inimtunnetuse objekt on idee. Kui me püüame tuua näiteks kivi tonksamise jalaga, siis Berkeley väitel see ainult kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist:
Pragmatism tema arvates just sellepoolest erinebki teistest filosoofiatest, et teda ei huvita mitte ,,filosoofide probleemid" vaid ,,inimlikud probleemid". 4.2 William James William James (11. jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J
Arutab vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle Seksuaalsuse ajalugu Planeeris kuueosalist teost, valmis sai 3 Uurib kuidas seksuaalsus muutus teaduse, meditsiooni, religiooni ja eetika üheks tähtsaimaks teemaks Väidab et keha ja seks on muutunud võimu üheks instrumendiks, mille abil valitseda ja domineerida. David Hume Sündis 1711, suri 1776 Oli soti filosoof, ajaloolane ja esseist 1751-1757 tegutses Edinburgji Advokaatide raamatukogu hoidjana filosoofia: kahekordne empirist peab filosoofiat empiiriliseks teaduseks Empirist tavapärasemas tähendused Filosoofia on teaduste isand Üldprintsiip, mille järgi ideed sõltuvad muljetest ei ole veatud Põhjuslikkus: Miks me arvame et igas sündmusel peab olema põhjus? Miks me arvame, et igal konkreetsel põhjusel on just see tagajärgm mida me usume tal olevat? Materiaalsed asjad: Kas kehad on olemas või mitte? Mis põhjused ajendavad meid uskuma kehade olemasolu? Inimese mina ehk ise:
Alberto kutsub Sofiet jälle Hildeks. Sofie näitas oma emale videot Albertost Ateenas. Kaks nädalat ei kuule ta mehelt midagi. 14 juunil saabub Hermes ja nad lähevad vanalinna poole. Hermes jääb pargis seisma ja Sofie istub pingile. Hermes tahaks justkui haugatada, kuid hakkab hoopis rääkima. Ta soovib Hildele õnne sünnipäevaks. Alberto räägib empirismist, filosoofiast, et teadmised pärinevad kogemusest ja, et kaasasündinud ideid ei eksisteeri. Esimene empirist oli John Locke Inglismaalt. Ta arvas, et enne kogemusi on meie mõistus tabula rasa ehk puhas leht. Ta jagas ideed lihtideedeks ja liitideedeks. Asjadel on primaarsed (suurus, kuju liikumine) ja sekundaarsed omadused (värv, lõhn, maitse, heli). Sekundaarsed omadused näitavad reaalsuse mõju meie meeltelt, mitte asjade omadusi. Ta arvas, et on olemas universaalne õige ja vale, mis on igas ühes samasugune. Jumal on Locke arvates meie mõistuses ja seega eksisteerib.
.......................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi George Berkeley´d (1685-1735), kes oli tuntud kui äärmuslik empirist ja kelle põhiseisukohtadeks oli, et materiaalse maailma olemasolu ei ole võimalik tõestada väljaspool empiirilist taju. Käsitletud on lähemalt Berkeley eluteed ja tema hariduskäiku. Lühidalt on edasi antud Berkeley eksperimentaalfilosoofiast tulenevad järeldused ja võtted. Kokkuvõtvalt on tutvustatud Berkeley erinevate teoste põhi-ideid ja esitatud katkendeid tema tuntuimatest kirjutitstest koos selgitustega. Selgitatud on lähemalt mõningaid Berkeley uurimistmeetodeid ja katseid.
le, ei saa iialgi tõestada, et see on paratamatult ja universaalselt 1 Alfred J. Ayer tõene. Parimal juhul on see tõenäoline hüpotees. Ja näeme, et see ei kehti mitte ainult üldiste propositsioonide, vaid kõigi faktili- se sisuga propositsioonide kohta. Ükski neist ei saa kunagi olla loogiliselt kindel. Seda järeldust, mida edaspidi üksikasjalisemalt käsitleme, peab tunnustama iga järjekindel empirist. Sageli ar- vatakse, et see mässib ta täielikku skeptitsismi; kuid nõnda see ei ole. Sest sellest, et propositsiooni kehtivust ei saa loogiliselt tagada, ei tulene mitte kuidagi, et meist on irratsionaalne seda uskuda. Vastupidi, irratsionaalne on hoopis otsida tagatist, kui se- da ei saagi olla; kindluse nõudmine, kui saavutada on võimalik ainuüksi tõenäosust. Hume'i tööle viidates rääkisime sellest juba varem. Ja selle küsimuse teeme selgemaks, kui hakkame käsitlema
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane). *Empirism- teadmised pärinevad kogemustest *Sündides on lapse mõistus „tabula rasa“ *Liht-ja liitideed. Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline. *Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist, jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop. Teos „Nägemise uus teooria“ *Kõige aluseks on meelte abil saadud kogemus. *Inimene ei suuda tunnetada mateeriat, seetõttu võib arvata, et mateeriat pole olemas. Nt ma katsun lauda, tunnetan selle kõvadust, siledust, aga ma ei tunneta otseselt selle mateeriat, on ainult idee Pilet 9 1. Keskaja filosoofia. Aquino Thomas 2. lmmanuel Kanti elu ja tema filosoofia 1724-1804
(II) Oletame, et mu partner tunnistab üles. Sel juhul, kui mina ka tunnistan üles, saan ma 5 aastat Kui ma ei tunnista üles, saan ma 7 aastat Järelikult, ka sel juhul on mul kasulik üles tunnistada. Järelikult on mul igal juhul kasulik üles tunnistada. Mõlemad arutlevad nii ja saavad 5 a, kuid võinuks saada 3. GEORG BERKELEY (1685-1753), iirlane, oli piiskopiks. Tähtsaim teos: Traktaat inimteadmise printsiipidest (1710). Järjekindlam empirist kui Locke. Maailma kohta teame vaid seda, mida tajume meeltega. Locke on teinud meelevaldse oletuse, kui ta väidab midagi tegelikult olemasoleva kohta. Füüsika maailma reaalsus on kahtlane. Me ei suuda aistida mateeriat ehk ainet. Nt kui ma löön käega vastu lauda ja saan haiget, see ei tõesta laua olemasolu, sest ma tundsin valu, kuid mitte laua ainet. Muidugi tuleb vahet teha kujutluste ja impressioonide (aistingute) vahel.
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont: Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja kä...
o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus) o Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid o Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad o Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel o Eudamonistlik utilitarism o Uskus, et inimlik egoism ei ole väiklane ja et individuaalselt hedonismilt viib loomulik tee universaalsele hedonismile · Georg Kerner: o Pole kuigi palju elutarkust vaja, et taibata: mida rohkem inimene peab omaenda õnnest ja naudingust, seda vähem ta tihti hoolib teiste omast. · Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal
keha). Descartes maailmavaade dualistlik: 1) olemas vaimne maailm (hingega seotud = mõtlemine = res cogitans mõtlev asi) 2) materiaalne maailm (kehaga seotud = ulatus = res extensa ulatuv asi) Platoniga ei olnud nõus, et hingel erinevad hierarhiad (madal, kõrge). Descartes hing ja keha mõjutavad üksteist. HING (ma mõtlen) KEHA (järgib seda mõtet). 19. John Locke "esmastest ja teisestest kvaliteetidest", tabula rasa. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise filosoof. Oli empirist teadmised pärinevad kogemusest. Kritiseeris ratsionalismi: inimese hing on algselt sündides puhas leht tabula rasa (ilma ideedeta kõik mida mõistus tajub). Ideed pärinevad kogemusest: 1) aistinguna välismaailma esemeid tajudes 2) reflektsioon hinge jälgimine iseenda poolt (kogeb meeleolusid, rõõmu..). Kehade omadused: 1) primaarsed ld primarius, kõvadus, ulatus, kuju, liikumine säilitab kõigi muutuste puhul
välistades vigu. Popperi on keelatud, et ühekordne olukord ei kehti (muidu kogu aeg kehtib), ehk erandeid ei saa olla mingis teoreetilises vaatekohas. Mida üldisem, suurema ulatusega teooria, seda parem. Pluss –ei pea minema algallikani minema. Kaudne kinnitamine – kui ei ole ümber lükatud, siis kaudselt on kinnitatud. TEADMISED AUTORITEEDITA Naiivempirism – vaatlus on meie maaimamõistmise ürgseim allikas. Iga teadmise tõestamine millagagi. Peab viitama teadmiste allikale. Empirist usub, et hoolimata sellest, et paljud teadmised on pärit raamatutest või kaasinimeste väidetest, on ikkagi võimalik minna tagasi nende esmase allikani, milleks on vaatlus. Küsimuste ahelas jõuame vahetu tunnistajani – vaatluseni. Allikani ei jõuta kunagi – pidev viitamine, iga järgneb küsimus tekitab veelgi enam lahtisi otsi, kahtlusi. Allika otsimise asemel tuleks kontrollida, kuivõrd see on vastavuses tõega. Allikad on olulised ajalooteaduses – info uuritava
kontseptuaalne- tegemist mõistetega, nt põhjuslikkuse mõiste, psühholoogiline. Mis tähendab, et A on B põhjuseks? Põhjuslikkuse mõiste: kui A, siis paratamatult B (ilma kogemusele toetumata). Mis on probleem Hume’i kaudu? Ontoloogiline dimensioon: nähtused, põhjuslikkuse probleem? Kant rakendas aprioorset nähtuste puhul. Hume püstitab küsimuse, kas metafüüsikal on õigus rakendada aprioorset lähenemist nähtustele jne – õigustatuse küsimus. Hume oli empirist – kogemusele toetuv. Miks rakendada põhjuslikkust kogemusele? Hume arvas, et ei. Toimimisviis toetub teatud harjumusele. Harjumus on psühholoogiline tasand – kujutlusvõime, harjumus. Hume – aprioorseid teadmisi pole olemas, siis metafüüsika jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus
mehhaaniliselt. Inimene on võimeline vastama sõnade ja mõtetega, mida loomad ei ole võimelised tegema see tähendab, et hinge olemasolu on mõtlemine ja kõnelemine. Tema arvates asus inimese hing käbinäärmes. Tema suurim teene on see, et jõuda teaduse juurde, hakkab ta rõhutama vaatlust ja katset. Inimese kohta ta arvab aga, et inimest saab tunnetada vaid inimene ise. Ratsionalist kes arvab, et kõik on kaasasündinud. Empirist kes arvab, et kõik tuleb keskkonna poolt. * John Locke 1632 - 1703 a. Inglise Empiirilise koolkonna juht. Ta oli üks esimesi, kes väitis, et inimese psüühika areneb. Hing muutub järjest keerukamaks, mida rohkem kogemusi me saame. Tänu sellele on tekkinud mitmed uued psühholoogia harud (nt arengupsühholoogia). Esimene teene oli arengu sisse toomine, teine teene oli see, et ta tõi sisse sellise mõiste nagu reflektsioon (inimese võime ise oma mõtteid suunata või võime
Politooloogias rõhutatakse teda võimuse lahususe põhimõtte välja toojana (seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema erldatud). Prantsuse liberalismi isaks peetakse J. Montesquieu (1689 1755). Tema toob juurde kolmada sõltumatu võimu kohtuvõim. Mitteametlik. Neljas võim on meedia. Majandusinimesed on rõhutanud viiendat võimu sõltumatu keskpank (Nt USAs keskpank allub aind oma keskpanga seadusele). Kolmas empirist on T. Hobbes. Oluline on poliitikas. Tuli välja uusaja riigi tekkimise teooriaga ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping (social contract). See ühiskondliku lepingu teooria tõrjus välja keskaegse riigi tekkimise teooria (arvati et riik on loodud Jumala poolt nagu ka kõik muu). Inimesed ise, vabatahtlikult, sõlmisid sellise ühiskondliku lepingu, et inimühiskonnas ei toimuks samasugust võitlust nagu loomariigis (,,Kõikide sõda kõikide vastu"
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
monarhia möödapääsmatuks] Ka riiki piirava mõistusliku loomuseaduse tõlgendusõigus oli riigil, isegi kui see mõne teoreetilise tõlgendusega vastuollu läks (pragmatism ja utilitarism?). Õiguse sisu üle otsustas võimu autoriteet. Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga. [11]John Locke (1632-1704) Empirist: inimene on sündides [12]tabula rasa. Mõistuses ei ole midagi, mida enne pole olnud meeltes. Vt. Kaks traktaati referaat (Loengukonspekt OI 2005 LOCKE ref.doc). [13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem
Tal oli suhteliselt kehv tervis ning ta õppis jesuiitide koolis. *) Kui raamatu taga on märge SJ, siis see näitab, et tegemist on jesuiidiga ehk tegemist on väga kaaluka ja targa lähenemisega. -) Pärast õpinguid liitus ta Temple' ringiga, kes olid seotud ka vabamüürlastega. Üks hetk kirjutas ta raamatu, mis oli riigi vaenulik ja ta pandi vangi. Hiljem elas ta pikalt pagenduses ning olles Inglismaal, luges ka Locke, kellest sai väga suurt mõjutust. -) Filosoofiliselt oli ta empirist, kes uskus, et ei maksa spekuleerida, vaid toetada tuleks kogemusele. Ta uskus, et kogu metafüüsika on üleüldiselt selgusetu (eriti ründab ta religioosset metafüüsikat). -) Ta uskus, et kui jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab, et ta on olemas. * Rousseau (1712-1778) - kõige originaalsem mõtleja. -) Kui üldiselt ei olnud prantsuse valgustajad väga originaalsed, siis oma mõtted said nad Locke'lt ja * Prantsuse valgustusele olid iseloomulikud:
"On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised. · Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi. · Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu. · Lihtsakoeline tegude "hüveteguri" mõõtmine. John Stuart Mill (1806-1873) · Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. · Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid. · Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn") · Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Utilitarismi revolutsioonilisus Benthami ja Milli kasulikkuse printsiibi toomine moraali oli sama radikaalne kui Marxi ja Darwini tegevus 19. sajandil. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale või jumalikele käskudele. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont 1
Üks siin tekkiv küsimus on: mida sellised muutumised räägivad ühiskonna, kultuuritööstuse, teiste kult. institutsioonide & ideoloogia vahelistest suhetest? # näeme, et erinevate kultuurivormide vahelist hierarhiat vaadeldakse siin lihtsalt kui empiirias eksisteerivat nähtust, ühiskonna institutsionaalse korralduse omadust, mitte ei püüta teadusele anda ülesannet põhjendada, miks üks kultuurinähtus on väärtuslikum kui teine. # [vrd. David Hume - inglise empirist (1711-1776): Uurimus (Enquiry) inimmõistusest (1748 . vrd. Locke " An Essay Concerning Human Understanding" 1670 . vaidleb vastu L. arusaamale, et lisaks aistingutele ja nende jälgetele on meeles olemas veel mingi substants . vähemalt ei ole sellest vïmalik teada saada.): ,,Moraal ja esteetika õieti ei kuulu mõistuse, vaid maitse ja tundeelu valdkonda. Ilu, olgu siis vaimne või looduslik, on rohkem tunnetatav kui arusaadav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
