KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja
lugupidamatuse ning riigijumalate salgamise? V: ateenlased 18.Kes esitab oma raamatus Sokratese kaitsekõne? V: Platon 19.Milline karistus määrati Sokratesele Ateena kohtunikke poolt? V: ta pidi jooma mürgikarikast Sokratese filosoofia peamine väärtus 20.Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr) Küünikute koolkond 1.Millised filosoofid viisid oma vajadused miiniumini ning elasid kultuuripõlguritena "nagu koerad"? V: küünikud 2.Mida tähendab kreeka keeles sõna "kyon"? V: koer 3. Mida tähendab küüniline? V: kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu, jõhkralt avameelne 4.Kes oli Diogenese õpetaja Antisthenese õpetaja? V: Sokrates Diogenese filosoofia tuum 5.Millised olid Diogenese filosoofia põhiseisukohad?
süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul
Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud
32. gaia - ..maajumalanna,teda austati kui eluallikat ja elukandjat , kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - ..kuulus kujur,kes armus enda loodud elevandiluust tütarlapsekujusse, aphrodite elustas selle kuju ja nii sai võimalikuks abielugi. 39. graffiti- seintele ja kaljudele, anumatele ja savipotikutele kriibitud kirjad või uuristatud
· Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu.
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja
poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad
ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne
(dateeringud 35 000...20 000 aastat tagasi), mis annavad tunnistust aja mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele.
Näiteks avasid paljud ettevõtjad majanduskasvu ajal oma poodide uksed. Esialgu tundus kõik väga lihtne ning paljulubav, kuid peale esimeste töötajate palkamist, ei leitud endas jõudu, et neid enda alluvuses ning kontrolli all hoida. Seetõttu pididki paljud neist oma poed taas kinni panema ning vana eluviisi juurde tagasi pöörduma. Kõik inimesed ei olegi maailmas selleks, et valitseda. On selge, et see ei oleks ka võimalik, sest valitsejal peab olema neid, kelle üle valitseda. Diogenes Laertios on öelnud: „Valitse siis, kui oled enne õppinud olema valitsetav.“ Selle lausega on pea võimatu mitte nõustuda, sest kellegile teisele allumine annab alati juurde uusi kogemusi ning aitab näha neid külgi ja vigasid, mida valitsejad ise ei pruugi tähelegi panna. See tendets kehtib ka Eestis. Presidendiks ei saa kunagi inimene, kes pole varem töötanud madalamatel kohtadel ning saanud sealt kaasa vajalikku kogemustepagasit.
millise hariduse säilinud Haridus on tore saavad Iga riigi aluseks uudishimu. üliõpilased. (Albert asi, kuid aeg- on noorsoo Einstein) ajalt võiks (president harimine. meenutada, et T.H.Ilves) (Diogenes) Haridus on see, ühtki asja, mida mis jääb järele, tasub teada, ei kui õpitu on saa õpetada. unustatud. (B. (Oscar Wilde)
Sageli kujutas võitlusteemasid, surijaid ja haavatuid. Skulptuurgrupp ,,Milon ja lõvi". /Milon Krotonist oli reaalset elanud kangelane antiikajal. Kord tappis oma kätega ühe lõvi, hiljem tappis lõvi tema enda.../ Louis XIV-le ta ei meeldinud: töödes kriitika mõistmatu ja suurelise valitseja aadressil. On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil
algupära ei salanud ja tolleaegsele tõbraslikust õhkkonnast läbiimbunud ,,viisakale" seltskonnale kinda näkku julges visata. Peterson armastab eesti rahvast, tema keelt, minevikku. Ta kogub rahvalaule, püüab ka oma luuletusi rahvalaulu järele aimata jne. Tema rahvuslikku ilmavaadet tunnistab ka aforism ,,Tubakas". Mis puutub Petersoni ilmavaate algupärasse, siis peab ütlema, et ta kreeka filosoofidega tegemist on teinud. Kõige suuremat mõju on tema peale Diogenes avaldanud. Ka tunneb ta Platot ja Demokritost, kes õpetab, et tõeline õnn seisab hinge rahus. Inimese moraalne väärtus on ühenduses tema intellekti täiusega. Seepärast ei otsigi Demokritos õnne välisest headusest, vaid mõistusest. Kristina Treier 11.a
kiviraiduri saapaid. Kuigi pole täiesti kindel, keda see figuur kujutab, arvatakse, et tegu on astronoomi ja matemaatiku Demoktitosega. Üksmeelel ollakse selle suhtes, et see on maalitud Michelangelo järgi. Raffaeli varasematel visanditel seda figuuri ei ole ja selle lisamist peetakse austusavalduseks vanemale meistrile, pärast seda kui ta oli näinud tema Sixtuse kabeli laemaali esimest faasi. Trepil lösutav sinisesse riietatud härrasmees on Diogenes, tuntud ka küünilise filosoofia rajajana mõningatele tema tõekspidamistele viitab ka enesega sügavat rahulolu väljendav ja kohati isegi jultunud kehahoiak. Ta oli üks väheseid, kel õnnestus Aleksander Suurt avalikult pilgata ning eluga pääseda. Paremale poole liikudes tuleb järgmiseks Eukleides, kes kummardudes tahvli kohale, seletab sirkli abil pht matemaatilist teooriat. Siin on teda kujutatud Bramantena, kes oli Püha Peetri kiriku arhitekt.
Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia. Platon oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Ta pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei
noorem skepsis. Samuti on välja toodud need isikud, kes mängisid mingil perioodil märkimisväärset rolli ja tänu kellele skeptitsism edasi arenes. Üsna suurt tähelepanu olen pööranud just Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna rajajale, kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist rohkem huvituma. Pyrrhonist on nii mõndagi huvitavat kirjutanud ka Diogenes Laertios, kes oli Vana-Kreeka filosoofide biograaf ehk eluloode kirjutaja. Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja
Kuhn e) Loodusest - Anaximandros 6. Kuidas määratleda filosoofiat? Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimsel olemas. filosoofiat võib võtta kui ka teatud maailmavaadet. võib seostada moraalsete hoiakutega. 8. Kes oli järgmine isik? a)Empedokles- kreeka filosoof, tema õpetuste järgi koosneb kogu 4juurest: vesi, maa, õhk ja tuli b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus. filosoofia eesmärk on saada teoreetiliselt aru maailmast. filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid (
Vastus: inimene on seda enam vaba, mida vähem on tal vajadusi. Ühiskond paneb peale liiga palju vajadusi, sunnib tarbima -> sellega ta meid orjastab. Inimene peab püüdlema lihtsuse suunas. Küünikud püüdsid oma eluviisi viia kokku õpetusega -> elasid lihtsalt, vältisid luksusi. Tagajärg: Vana-Kreeka tänavatel kõndisid ringi räbalates inimesed. Elustiil oli antisanitaarne. Kombeid hakati nimetama koeralikeks. Künoloogia - koerateadus Diogenes Sinopest - tuntuim küünikutest Elas tünnis Diogenese latern - ütles, et ta otsib inimesi (kuigi rahvast oli ta ümber palju) laternaga. Tahtis, et inimene oleks isiksus mitte rahvas. Aforismid: Suhelge kõrgete ametnikega, kui tulega - ära seisa neile liiga lähedal, säilita distants. Tänulikkus vananeb kõige kiiremini.
Sa pead suutma lihtsalt temast läbi vaadata . Naeratus on sõpruse keel . Sõprus on armastus ilma tiibadeta. (G. Byron) Võrdsus on sõpruse hing. (Aristoteles) Mõtte ühtsus loob sõpruse. (Demokritos) Sõprusel on üks hing ja kaks keha. (Aristoteles) Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust. (F. Bacon) Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust. (A. Herzen) Sõprus pole vilets tuluke, mis kustub lahkudes. (F. Schiller) Sõprus valitseb ainult heade inimeste vahel. (Diogenes) Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam- nagu kõige vanem vein. (Cicero) Minu deviisiks on lühikesed kirjad ja pikad sõprused. (Voltaire) Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab. (H. de Balzac) Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski)
Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi 5) Filosoofia - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele vajalikest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse; peamine arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike
tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka. Zenon Eleast sai kuulsaks apooriatega argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda. Herakleitos- Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Ise väljendab seda aforsmidega. ,,Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" ,,Eksisteerime ja ei eksisteeri" ,, Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Diogenes Sinopest- oli küünik. Küünikuteks hakati nimetama neid filosoofe, kes viisid oma vajadused miinimumini ning meenutasid koeri. Sageli kordas ta ,, Tarvis on omada mõistust, või- kui seda ei ole- siis silmust ümber kaela" Sokrates- ,, inimene on kõikide asjade mõõt" relativism- igaüks otsutab ise mis ontõde. Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust.
Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.). Platon ja Aristoteles on olnud väga napid 6 tsiteerijad, kuigi esitavad oma teostes varasema filosoofiatraditsiooni põhjalikke analüüse. Aristoteles oligi esimene, kes pakkus süstemaatilise ülevaate varasemast filosoofia ajaloost
01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast.
Demokritos- 460-370 eKr. Kreekas, Leokippose õpilane. Reisis teadmiste saamiseks väga palju. Läks õpetajast kaugemale aatomite selgitamisel. Tuli koosneb väikestest, ümmargustest ja siledatest aatomitest. Hinge aatomid on hajutatud üle kogu keha. Tajumine toimub sel teel, et esimest lahkuvad osakesed ja tungivad meie meeleorganitesse. Universum on lõpmatu, seal on palju erinevaid maailmu. Maailmad tekivad ja kaovad. Maa on lame. Küünikud Antisthenes 435-370 eKr Diogenes 404-323 eKr Nende suhtumine: 1. Nad väljendasid põlgust ühiskonna seaduste, kommete ja väärtuste suhtes, kuid see ei tähendanud, et nad oleksid igasugust moraali eitanud. Nad eitasid seda moraali, mille varjus tehakse alatusi. 2. Maailma pole võimalik muuta, järelikult tuleb muuta oma suhtumist sellesse, siis saavutab inimene sisemise vabaduse 3. Et inimene muutuks küünikuks peavad olema täidetud tingimused:
ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" . Menandros komöödiameister - ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus". Aischylos (525 eKr Eleusis 456 eKr Gela) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõda. Nooruses oli ta osa võtnud Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes oma näidendis. Aischylos oli esimene, kes tõi teatrilavale kaks
olla võimalikult kallim. · Parem on mehiselt surra kui häbis elada. · Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast. · Hea nõuandja on parem kui igasugune varandus. PLATON ( eKr427-eKr347 ) ELULUGU Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose Kratylose juures. Platoni loominguline pärand on suur. Säilinud on 35 tema toest ja ka kirju. Vastavalt oma inimesekäsitlusele räägib ta inimhinge voorustest. Igale hingele vastab kindel väärtus. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. TSITAATE
Ta laiendas oma ,,tagasipöördumist loodusesse" seisukohta väga kaugele: tema kujutluses ei oleks pidanud eksisteerima ei mingit valitsust, ei mingit eraomandit, abielu ega etableerunud religiooni. Tema järgijad läksid isegi niikaugele, et mõistsid hukka orjandusliku korra! Ta põlgas ja halvustas luksust ning igasugust meeltele mõeldud kunstlikke naudinguid. Antisthenese suhtelise kuulsuse ületas tema järgija nimega Diogenes (ca 412-323 e. Kr.), kes oli halva kuulsusega ning pettuse tõttu vanglasse sattunud rahavahetaja poeg. Diogenes otsustas oma isa ületada, püüdes moonutada maailma ,,kehtivust" või vahetusväärtust - just nagu isa oli püüdnud teha rahaga. Konventsionaalsed sildid nagu kuningas, au, tarkus või õnn olid tema arvates sotsiaalsed maksevahendid või ,,rahaühikud", mis olid tema arvates tühised ja sisutud. Eraelus põlgas Diogenes
spordisündmusi kirjeldataks toimunutena kuningas Arturi õukonnast. Tulevastel põlvkondadel, kes püüaksid saada ettekujutust mõnest 2010. aasta rahvusvahelisest jalgpallimatsist, võiks sel juhul tekkida tõsine kahtlus, kas mõne väravavahi-kangelastegude kahekümne esimesest sajandist pärineval kirjeldusel on mingit väärtust. Lisaks eespool mainitud võistluskirjeldustele kirjutasid kreeka autorid aeg-ajalt raamatuid atleetika tehnilisest aspektidest. Diogenes Laertios on kirjutanud, et isegi Aristoteles ei pannud paljuks Olümpia ja Pytho mängude võitjate nimekirjade koostamist, ja ühes säilinud raidkirjas avaldavad Delfi võimud talle ametlikku tänu Pytho mängude võitjate nimekirja eest. Need nimekirjad pole säilinud, kuid analoogiline Olümpia mängude võitjate nimekiri, mille teisel sajandil m.a.j. koostas Julius Africanus, on säilinud siiani. Tõendusmaterjalina väärib märkimist Pausaniase ühe kaasaegse lühike teos, Lukianose
Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti
kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
- Igor (Fjodorovits) Stravinski, 1882-1971 nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka. (Ajakirjas New York Review of Books, 1957) - George Bernard Shaw, 1856-1950 rääkida nii kõvasti, kui ei kuule, mida öeldakse? ("Aforismide raudvara", 2007) - Diogenes Sinopest, eKr412-eKr323 on kaks kõrva ja ainult üks keel -- et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime. - William Shakespeare, 1564-1616 Kõrv ava kõigile, suu vähestele. Kokkuvõte Kuulamine on kõige lihtsam nõustamisoskus. Meenuta alati vanasõna "Rääkimine on hõbe..." Üheksakümmend viis protsenti teabest antakse edasi kehakeele ehk aktiivse kuulamise abil. Mida vähem sõnu, seda parem! Kehaasend, liigutused, silmside, miimika räägivad rohkem
kaotuste ja hamletliku surmahirmu tundmisest. Neis tunnetustes on kogu elu: teda võib võtta koormana, teda võib vihata kuid mitte põlata." ,,Kehaline karistus on minu vanematele vastik" Gromovi mõtted mis üritavad Ragini mõtteid mis väljendavad elule alistumise filosoofiat ümber lükata: ,,Minge ja jutustage seda juttu Kreekamaal, kus on soe ja lõhnab pomerantsi järele, kuid siinsele kliimale pole see kohane." ,,Diogenes ei vajanud kabinetti ega sooja ruumi; seal on niikuinii kuum. Lama muudkui vaadis, söö apelsine ja oliive. Aga oleks ta Venemaal elanud, poleks ta mitte ainult detsembris vaid isegi maikuus tuppa kippunud." ,,Tähendab, ma olen idioot, sest ma kannatan, pole rahul ega imesta millegi üle?" ,,Et põlata kannatust, olla alati rahul ja mitte midagi imestada, selleks peab laskuma just sellise seisundini." ,,Minu isa vitsutas mind karmilt
tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga
Muutumine, kui enda potentsiaali rakendamine, annab sihi. HIINA: humanistlik Conficius. Hsün Tžu -naturalist, püüdis leida korrapärasusi. Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee. Skeptitism-künism-epikuurlus-stoikud Pyrrho - skeptitism I pragmaatilisus, usaldamatus. mitte millessegi uskumine Antisthenes - künism - tagasi loodusesse. iseseisvus, sõltumatu, loomulik elu. ühiskonnast eemaldumine Diogenes - Maailma kodanik, primitiivsus Epikuros - epikurism - vaba tahe - aatomite konfiguratsioon. tasakaal Philo - keha mullast, hing jumalast. Hinge puhastamine, meditatsioon. Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu,
Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis olmes, ravieesmärkidel või religioosetes rituaalides. Teaduse, tehnika ja meditsiini arengu käigus on looduslikest algainetest isoleeritud puhtad toimeained, nende eeskujul on sünteesitud uusi analoogilise toimega aineid. Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus nende negatiivsete omaduste kohta: Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik, võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid - veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi
usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine ülevaade koolis arendavatest teadustest ja teaduste arendamisega kõrgemal tasemel tegelesid matemaatikud. Õppetöö koolis oli suuline, õpetused salajased. Hiljem küll avaldati mõned teosed, kuid Pythagorase enda kirjutiste kohta puuduvad andmed. Diogenes Laertiose sõnul kirjutas Pythagoras kolm teost: ,,Kasvatusest", ,,Riigist" ja ,,Loodusest". Pole sugugi kindel, kas Pythagoras ise üldse midagi kirja pani. Kanti ju kõikide koolkonna esindajate saavutused Pythagorase arvele. Pythagorase huvi matemaatika vastu omandas müstilise mõõtme ja lõpnes arvu kui kõige oleva aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust
Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost peetakse tema õpilaseks. Pythagoras olevat noore mehena külastanud Thalest ning see andnud talle nõu õppida Egiptuses. Herodotose teatel oli Thales 585 eKr kuningas Alyattes II ajal Meediaga sõdiva Lüüdia leeris ning ennustas päikesevarjutust , mis tegi sõjale lõpu. Thales kui riigimees Thalest ei peetud eeskätt filosoofiks. 582 eKr, arhont Damasiase ajal (582/581 eKr), olevat ta Diogenes Laërtiose (I, 22) järgi kuulutatud seitsmest targast esimeseks, tegelikult arvatavasti Delfi oraakli poolt, päikesevarjutuse ennustamise eest. Seitsme targa hulka üldse arvati ta nähtavasti oma poliitilise tegevuse pärast. See on seda tõenäolisem, et Thalesel oli nähtavasti pistmist Apolloni kultusega. Diogenese väide põhineb nähtavasti Delfi kolmjalalool (Diog. Laërt. I, 2733), sest Damasiase arhondiaeg langeb kokku püütiamängude taastamisega
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet
raha, aga õpetaja ranguse ja nõutava askeetluse ( kr. k. askesis harjutus) ehk lihasuretuse tõttu pidasid vastu vähesed. Koha järgi, kus kool asus Kynosargos (valvas või valge koer) ja A. propageeritava looduslähedase eluviisi järgi- koerataoline elamine (kynikos) saigi koolkond oma nime. A. riietus demonstratiivselt lihtsalt: palja keha peal närune ürp, käes reisikepp, juuksed ja habe pulstunud ja hoolitsemata välimus. Tuntuim koolkonna esindaja on Diogenes (404- 323 e.Kr), kelle isa oli linnas tuntud ja lugupeetud mees. D. Ise elas suures savist tünnis. Kord olevat ta tünni ees päikesepaistes peesitanud ja Makedoonia Aleksander tulnud ta juurde ja öelnud `` Palu minult, mida iganes soovid ja ma täidan selle. `` D. ütles: `` ole hea mees, tule päikese eest ära `` D. olevat ka päeval põleva laternaga ringi käinud ja inimest otsinud. Küünikud põlgasid oma kaasaegset ühiskonda, tema seadusi, kombeid, väärtusi ja stereotüüpe
akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine ülevaade koolis arendavatest teadustest ja teaduste arendamisega kõrgemal tasemel tegelesid matemaatikud. See näitaks Pythagorase juures peale religioossete tõekspidamiste ka ratsionaalset lähenemist, mis on ühe inimese juures küllalt harvaesinev kombinatsioon. Õppetöö koolis oli suuline, õpetused salajased. Hiljem küll avaldati mõned teosed, kuid Pythagorase enda kirjutiste kohta puuduvad andmed. Diogenes Laertiose sõnul kirjutas Pythagoras kolm teost: ``Kasvatusest``, ``Riigist`` ja ``Loodusest``. Talle omistatakse ka rohkem teoseid, kuid selge on see, et pole sugugi kindel, kas Pythagoras ise üldse midagi kirja pani. Kanti ju kõikide koolkonna esindajate saavutused Pythagorase arvele. Levinud on legend Hippasusest, keda karistati kas geomeetria saladuste avaldamise või matemaatilise avastuse enda omaks kuulutamise eest. Tema saatuseks oli kas uppumissurm või koolist väljaheitmine ja
Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu, tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. · Archimedes füüsik ja leiutaja. 3.sa eKr. Sitsiiliast pärit. Leiutas kruvi (tollal veetõstukina), konstrueeris sõjatehnikat
saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget. Reljeef Aleksander ja Diogenes ● 18.saj on prantsuse plastika ajaloos hiilgav õitseaeg. Kui 17.saj plastikat võiks nimetada oma laadilt barokk- klassitsistlikuks, siis on 18.saj plastika rokokoo-klassitsistlik. Monumendiplastika on kahjuks enamuses hävinud Suures Prantsuse revolutsioonis. ● Robert Le Lorrain (1666-1747) Robert Le Lorrain. Reljeef Hotel de Rohani (praegune Riigi Trükikoda) talli portaali kohal Pariisis. Kujutab päikesehobuste jootmist. ● Guillaume Coustou vanem (1677- 1746)
Louvre'i muuseum. Praxiteles. Knidose Aphrodite (rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Vatikani muuseum. Phryne [friine] (tõlkes 'kärnkonn' arvatavasti tõmmu näo tõttu) elas IV saj eKr. Ta poseeris skulptor Praxitelesele, kui too lõi ühe antiikmaailma kuulsama taiese nn Knidose Aphrodite. Phryne oli elukutseline hetäär3. Tema kodus Ateenas käisid suure raha eest aega veetmas ajastu kuulsad poliitikud, kirjandus- ja kunstiinimesed. Tolle aja suur filosoof Diogenes 4 saadeti tema majja sõjakäigule hiljaks jäävat väepealikku taga otsima. (Ju siis keegi teine ei julgenud nii auväärse daami uksele koputada.) Ühe öö eest nõudnud daam külastajatelt hiigelsummasid (kuni 10 000 drahmi). Ta kogus nii suure varanduse, et kui Aleksander Suur 336. a eKr Teeba linnamüürid lammutada laskis, soovis Phryne oma rahadega linnamüüri üles ehitada. Vastutasuks
Nende ellusuhtumise aluseks oli väljapääasmatuse tunne, oma sokeeriva käitumisega välejndasid nad põlgust kaasaegse ühiskonna suhtes. Väitsid, et ametliku moraali varjus tehakse alatusi. Maailma muuta ei saa, muuta saab aga oma suhtumist. Tuleb luua oma väärtused ja siis saab sisemise vabaduse. Inimene muutub siis, kui ta pole rahul ühiskonnaga, ei looda, et midagi saab paremaks muuta ja kindlasti peab olema kõrge enesehinnang. Püüdsid elada looduselähedaselt. Nt DIOGENES elas tünnis, ei hoolitsenud enda eest. Neid salliti, sets nad ei kutsunud võitlema ühiskonna vastu. Skeptikud (kahtleja) Vaatleb, uurib ja jätab otsuse tegemata. Nende arvates tõde on olemas, kuid kättesaamatu, sest igale väitele võib esitada võrdväärse vastuväite. Eriti tuleb hoiduda väitmast midagi asjade olemise kohta, küll aga esitada väiteid nähtuste kohta. Tegemist ei ole koolkonnaga vaid mõtteviisiga. Oma suhtumist põhjendasid nad troopidega:
1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu.
Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg. Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu. Küünikud, kellest tuntuim on Diogenes, olid inimesed, kes arvasid, et õnneks pole vaja materiaalset varandust. Nad arvasid ka, et inimene ei peaks kartma haigusi ega surma. Stoikud, otsisid õige ja vale tõelist tähendust. Nad uskusid, et kõikidel inimestel on osa ühtsest mõtteviisist logosest, see tähendab, et inimeses on terve maailm ära peidetud, nii-öelda mikrokosmos. Nende meelest eksisteerib ühtne loomuõigus põhinormid, mis vastavad inimese loomusele ning kehtivad kõigile
Oluline enesetunnetus. ,,Tunne iseennast".Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure.Myops-parm.Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes-elas tünnis. Epoteeriv käitumine,sokeeriv k, autoriteetide puudumine.Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding, in muutub vabaks. Nauding ei tohi olla liiga intensiivne, kuna võivad järgneda kannatused. Naud-d ja kannat-d p.o. tasakaalus. Platon- kõige kuulsam Sokr. õp.Akadeemia. Tänas Jumalat, et elas Sokr. ajal ning Sokr. surm oli suur viga. Esindas homo universalist- universaalset kreeklast. Kuulus Ateena
Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm
lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu. 1046 – 1070 korraldati algul Ida – An´sse ning pärast Lä – An´sse ca 10 luureretke. Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri oruni (Vani järve lähedale). 10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult
annaabi.ee 
