Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world lebensweld) ja süsteem
John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas
ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond
clear. When the first newspapers appeared, they were just a part of small businesses, whose goal was to make money by selling the reports of recent events. People bought the papers to stay up to date or read something interesting about a distant occurrence. However the businesses soon changed into not only covering the recent news, but also politics and viewpoints of different people. The newspaper publishers had changed from selling news to being dealers of public opinion. (Habermas, 1991). The readers had no doubt to question the content of newspapers and it quickly became obvious that they were a powerful weapon to shape a public opinion, even when the content was not true. One of the most famous cases of exploiting the media and called to be one the biggest lies in history was during the World War II, when Adolf Hitler controlled all the press and launched massive campaigns to promote anger against the Jews. His theory was that if you tell a lie
Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus Adam Smith- iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa õldise heaolu kasvule. Nähtamatu käsi suunab majandust efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Freidrich A. Von Hayek- vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsenraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research Tavaline inimene, rohujuure tasand Ankeetküsitlus, valimistulemused Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust
väärtusi nagu oli Filosoofia puhul. Tuleb osata teisi veenda heade väärtuste osas. Ei tohi pöörduda oma seltskonnaga, vaid ka teisi veenda, et tasub nendest väärtustest kinni hoida. lk 288. „Post-Filosoofiline kultuur…“ lk 289. Teadus oli see, kus filosoofiat määratleti Tõe kaudu – see vajas õigustust nii nagu jumal vajas õigustust. Teadus asus kui jumala kohale. Nüüd pole ka enam mitte seda. Seminar 13. J. Habermas. Filosoofia kui kohahoidja ja interteet. artikkel “Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet” probleemipüstitus Kanti-järgse filosoofia-kriitika vormid filosoofia kui kohahoidja filosoofia kui interpreet 1981. aastal kirjutatud artikkel. Ajendiks seda kirjutada on olnud Rorty üks teos. Polemiseerib tolleaegste vaadetega. Rorty „Demograafia“. Haberman teeb ka tagasivaate filosoofia
soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. Müstikast vabanenuna ja paljundatavana (kergemini kättesaadavana) on kunst võimeline tootma rohkem kriitilisi indiviide, kes suudavad hinnata ja analüüsida oma kultuuri ja ka nende ümber kiiresti muutuvat, industrialiseerivat ja urbaniseeruvat ühiskonda. eesmärk edendada radikaalset kultuuri- ja meediapoliitikat, luua alternatiivseid kontrakultuure. Jürgen Habermas ja ,,Avalikkuse struktuurimuutus" 6 poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: 1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus;
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. "Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida." K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas rõhutab seejuures: kui soovime olla kindlad, et ühiskondliku kokkuleppe mudel töötab, siis tuleb süstemaatiliselt kaitsta üksikisiku autonoomiat ja võrdõiguslikkust tema osalemisel ühiskonnas ning turu toimingutes (Habermas 1996, 44-45). Seega kuulub poliitilise otsustusprotsessi läbipaistvus ja
20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline
Vabatahtliku sektori rolli mõistmiseks on vaja tähelepanu pöörata väliskeskkonnale, mis Anthony Giddensi järgi nii võimaldab kui ka kitsendab vabatahtlikku algatust. Skandinaaviamaades on vabatahtliku sektori ajalugu seotud nüüdisaegse heaoluriigi kujunemisega. On ilmne, et arvestada tuleb faktiga, et (demokraatliku) heaoluriigi kujunemine eeldab tugevat kodanikuühiskonda, nagu ka elujõuline kodanikuühiskond vajab valitsuse tuge ja kaitset (Habermas, 1992; Lefort, 1988). Referaadi aluseks on Taanis elluviidud peamiste sotsiaalpoliitika reformide analüüs ning intervjuud 13 sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutseva vabatahtliku organisatsiooniga, mis jagunevad eneseabiühendusteks, heategevuslikeks ja oma liikmete huve esindavateks organisatsioonideks. Taani sotsiaalhoolekandes saab riigi ja vabatahtliku sektori suhteid kirjeldada nelja mudeli abil (Gidron, 1992). Esiteks
teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus
Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis. Habermas, Jürgen - saksa filosoof ja sotsioloog. Tegeleb ühiskonna seesmise tasakaalutuse problemaatikaga Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele, kus üksikud tootjad kontrollivad informatsiooni, mis jõuab paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Selle tulemusena tekib üldine usaldus süsteemi vastu. Süsteem on ka see, mis pakub inimestele lähieesmärgid inimene peab olema
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa
poolt ekslik otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. T. S Eliot. Mathew Arnold. Bell,Clive Art www.csulb.edu/~jvancamp/361r13.html Habermas, Jürgen1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika 42 Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72 85 Eliot, T.S 1997 Valitud esseesid Benjamin, Walter The Work of Art in the Age of Mechanical Reproduction http://pixels.filmtv.ucla
esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika.
Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I. Counterfeit Money (1992) (With Geoffrey Bennington) Jacques Derrida (1993) Memoirs of the Blind: The Self-Portrait and Other Ruins (1993) The Gift of Death (1995) Archive Fever: A Freudian Impression (1996) The Work of Mourning (2001) (By Giovanna Borradori) Philosophy in a Time of Terror: Dialogues with Jürgen Habermas and Jacques Derrida (2002) The Problem of Genesis in Husserl's Philosophy (2003) The Gift of Death, Second Edition & Literature in Secret(2008) The Beast and the Sovereign, Volume I (2009) The Beast and the Sovereign, Volume II (2011) Signature Derrida (2012) The Death Penalty, Volume I (2013) 10 6. Seosed tänapäevaga Kõige enam seostub minu jaoks tänapäevaga jälje teooria. Igapäevaselt kasutatakse interneti
· Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole
andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka
tegevusi määratleme. Nt. keegi tahab rääkida sellest, kuidas ühiskonnas valitseb mingi tulude jagamise põhimõtetes mingi üldine ebaõiglus ja talle öeldakse, et ei, et see on liiga abstraktne ja emotsionaalne väide, et kui te leiate mingi koha, kus ühe isiku X sissetulekud on liiga väikesed võrreldes teise isiku Y-kuga, kellel on samasugune kvalifikatsioon ja tööpanus, et siis me saame rääkida ebaõiglusest, aga muul juhul mitte. 54. Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. Jürgen Habermas (sünd. 1929). ,, 1981. aastal ilmunud ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" I- II. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt oma kultuurivaates olnud pigem kas pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab siia sisenema ka optimistlik noot ja positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole. a. Modernsus kui lõpetamata projekt
Marksistide arvates oli see inimkonnale suurem oht kui klasside mahasurumine. Modernismi põhiprobleem seisneb siiski selle praktikas. Teadusliku mõistuspärasuse domineerimine surus välja teisi, avatusele ja intuitsioonile põhinevaid mõtlemisviise. Mõistuspärasuse puhul on probleemiks eraldada fakte ja väärtusi. Modernismi peetakse purustavaks sõjamasinaks, mis hävitab kõik enda ees oleva. Modernistidel ja postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi. Jurgen Habermas argumenteerib, et ei tohiks loobuda modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni
31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41
ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele
emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad
ärritavad struktuurilised küsimused. See läbi asetab ta ennast järjest rikkamate hulka rühkiva ühiskonnas peavoolust välja poole ja marginaliseerub, muutub ohtlikuks. Ideed kaotavad kõlapinna, suudetakse suruda nad äärepeale, kus kõnetusjõud on järjest nõrgem. Ta kirjutised tabasid valusat kohta. Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm. Ühes omas varases artiklis rääkis ta modernsusest kui lõpetamata projektist. Väitis, et valgustusaja ideaalne ei või sugugi mitte kõrvale heita
Madalmaades. Kultuur Peamine artikkel: Saksa kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse tegevuse teooria" Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja.
sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja.
(Kui kõik on erasfääris, siis avalikku vastutust ei ole. Eliit teeb nii nagu tahab) Imperialismi teooria- kapitalismiga kaasneb toorained; uued turud; kapitali eksport- kapitalismiga KAASNEB LAIENEMINE! (Lenin)(miks USA sekkub Iraagis, aga mitte Rwandas) *** marksism käsitleb klassi mõistet, mitte riigi! Eliit, töölisklass jne. Lääne- või uusmarksism- * Frankfurdi koolkond- ületada positivismist piiranguid; objek teadmine ei ole leitav väljaspool sots konteksti; Jürgen Habermas- kommunikatsioon ja mõistus (kuidas keelekasutus võiks olla võimu allikas) *Gramsci- tahtis selgitada, et kuidas ülestõusud ei toimunud; positivismist kriitik, marxism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv; kultuurne hegemoonia, nõusolek, mitte sundimine ( kuidas oleme nõustunud ideoloogiaga, mis ei ole meile hea) KRIITILINE TEOORIA Mõista maailma, et muuta maailma Areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest
- Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia: - demokraatia loomult elitaarne (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa
Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile
Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule. Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast. Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon
normatiivselt mõjuvat ja mõjusat struktuuri, on võimalik ja otstarbekas ühendada normatiivne ja kausaalne õiguse uurimine. Õiguse teooria puhul on tegemist õiguskorra kui terviku uurimisega tegeleva ja seega iga üksikisiku õigusi käsitleva sotsiaalse fenomeniga. Brusiini õiguse teooria on kontseptuaalselt paljus seotud sotsioloogiliste algetega. Ratsionaalne praktiline diskurssJürgen Habermas esitab väite, et tõeline vastastikuse mõistmise saavutamine on võimalik üksnes sunnivabas kommunikatsioonis. Vastastikuse mõistmise vältimatu tingimus on vaba vestlus, sest vaid sellises vestluses võib vastastikune mõistmine tekkida argumentide jõul, ilma väliste mõjutavate teguriteta. Sunnivaba kommunikatsiooni toimumiseks peab eksisteerima nö ideaalne kõnesituatsioon – selles osalejad peavad vähemal vaikimisi tunnustama teatud kommunikatsioonireegleid
School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest:
Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 19 Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). Saksamaalt on pärit läbi aegade kuulsaid heliloojaid, kirjanikke, filosoofe, teadlasi ja leiutajaid. · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal.
kirjutamine ja lugemine muutuvad oskusteks , mis on vajalikud tervele elanikkonnale. Selle tagajärjed jõuvad 19 sajandi lõpukümnendi poliitikasse. Kuna inimesi, kes loevad , on üha rohkem ja rohkem , hakatakse ka neile kirjandust trükkima. Levivad uued ideed vabaduse üle. Samuti üksikindiviidi tähtsuse järkjärguline suurenemine, vabaduse mõiste ei ole enam niivõrd seotud kogukonnaga /ühgrupiga, kuiüksikindiviidi endaga. Jürgen Habermas on seda protsessi kirjeldanud, kus avalikkuse mõiste muutub fundamentaalselt . 19 sajandil lugemisgrupid, 20.sajandil massiavalikksu . Lugemisgrupid olid 19 sajandil levinud kooskäimise vorm . Jõukama keskklassi esinejad kogunevad , et arutada omavahel , mida keegi kuskil lugenud on . Loetu põhjal arutatakse edasi , kuidas mõjutada pol . Avalikus n elitaarne ja jõukas , kuid moodustab üh ainult pisikese fragmendi
kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon] Kultuuriline pööre - Humanitaarteadustes, sh kunstiteaduses kasutusele võetud mõiste (asendamaks reaalteaduste mõistet „paradigma“) Konsensus (consensus) - 1980ndate alguse debatt: J.-F. Lyotard versus J. Habermas Peamine vaidlusteema: KONSENSUS Lyotard: ühiskonnas polegi iial olnud konsensust, seega modernistliku konsensuse kadumine on tervitatav Habermas: ilma konsuseta ei saa ükski ühiskond normaalselt funktsioneerida [filosoofiline meeleheide] Avangard - tuleb militaarterminoloogiast: eelsalk (pr k avant-garde) Avangardism kunstis, muusikas jm – riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, sageli rünnak kodanluse vastu.
· 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid) Jürgen Habermas (1929 - ) · Frankfurdi koolkonna järeltulija · Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata Feminism keskne teema naised ja naise koht ühiskonnas · Feminismi vormid o Liberaalne feminism o Marksistlik feminism o Radikaalne feminism · Feminismi põlkonnad o 1. Põlkond o 2. Põlvkond o 3. Põlvkond Liberaalne feminism
Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks. Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist potentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne, marksistlik, radikaalne feminism. Mõnikord tuuakse välja feminismi põlvkonnad: 1.põlvkond, 2.põlvkond, 3.põlvkond.
. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi manipuleeritakse, näiteks tv - pakub töölisele meelelahutust, lubades infot vms. ,,Pseudo-individualism" Pakkudes lahendusi oma õnnetusele täpselt sellesama süsteemi sees, mis selle põhjustas - tarbekaupade süsteem. Frankfurti vahend: pidev kriitika ehk tuleb kritiseerida süsteemi selle jägi, mida ta lubab. Kui ta lubab
*Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus *kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle *kultuur teatav vastuhakk *KRIITILINE KULTUURI TEOORIA *vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu *kultuur v õimusuhete säilitamine *soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang
* ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine, on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida. Avaliku arutelu olulisus - Habermas Suhestumine teiste teadustega - interdistsiplinaarsus 3. STRUKTUUR JA FUNKTSIOON - Idee, et ühiskond on tervik, midagi sui generis. Lisaks inimestele on veel midagi, mis püsib, kui inimesed vahetuvad. Ühiskond: 1. teatud ala (riik) aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm 2. teatud elanikud (eestlased, venelased, vanurid, väikeste laste emad) 3. materiaalne keskkond (linnaelanikud, maaelanikud, laevadel elavad inimesed, kodutud) 4
termineis on eksitav katse muuta epohhi normaalne diskursus kehtivaks igavesti. "Sattumuslikkus, iroonia, solidaarsus" 1989 (Contingency, irony, and solidarity" Igal inimesel on varuks hulk sõnu, millega õigustada oma tegusid, uskumusi ja eluviisi -- piirsõnavara. Historitsistid: -- valdav eneseloome e. privaatse autonoomia soov (näit. Heidegger ja Foucault). -- domineerib soov õiglasema ja vaba kogukonna järele (Dewey ja Habermas) Ironist on teadlik oma kesksete uskumuste ja soovide sattumuslikkusest -- kes on piisavalt historistlik ja nominalistlik, et hüljata mõte, nagu osutaksid uskumused ja soovid millelegi väljaspool aega ja juhust. Ironist - inimene, kes vastab kolmele tingimusele: 1) tal on radikaalseid ja pidevaid kahtlusi piirsõnavara suhtes, mida ta parasjagu kasutab, sest talle on avaldanud muljet ka teised sõnavarad, mida teised inimesed või loetud raamatud on pidanud piirsõnavaraks
ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides
· Loomuõigus kutsub õigust ennast üles järgima ,,õiget" õigust (Platon, Kant, Hegel). Kumbki käsitlus pole probleemivaba objektiivset õigust ei saa jätta tähelepanuta, samas pole olemas absoluutset moraali ja absoluutset õiglust, mis vastaks inimese loomusele ja tuleneks inimese loomusest, mistõttu poleks vaja ideaalse põhinormi üle diskuteerida. Kaasajal eksisteerib mitmeid JAT-e: nt ratsionaalse juriidilise diskursi teooria (Alexy), praktilise diskursi teooria (Habermas), argumentatsiooni teooria kui ühiskonna teooria (Rodingen), nn ,,uus retoorika" (Perelman), ,,õiguse transformatsioonide teooria" (Peczenik) jt. 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid Juriidilise argumentatsiooni piirid kontinentaal-euroopas: 1) juriidiline argumentatsioon on vahetult seotud otsustusprotsessiga, mistõttu on see alati seotud sotsiaalse konfliktiga. Juriidiline argumentatsioon ei või väljuda siduvate reeglite nõuetest.
Their emphasis on the "critical" component of theory was derived significantly from their attempt to overcome the limits of positivism, crude materialism, and phenomenology by returning to Kant's critical philosophy and its successors in German idealism, principally Hegel's philosophy, with its emphasis on negation and contradiction as inherent properties of reality. Major theorists include: Max Horkheimer; Theodor W. Adorno; Walter Benjamin; Herbert Marcuse; Erich Fromm, Jürgen Habermas Herbert Marcuse (July 19, 1898 July 29, 1979) was a German-Jewish philosopher, political theorist and sociologist, and a member of the Frankfurt School. His best known works are Eros and Civilization, One-Dimensional Man and The Aesthetic Dimension. Kuna ühiskond on Marcuse arvates (ja teiste arvates) inimeste loodud, tuleb sellesse kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik
a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer H. Marcuse J. Habermas marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle kultuur teatav vastuhakk KRIITILINE KULTUURI TEOORIA · vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu
andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka
annaabi.ee 
