Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi
Retrospektiivsus *mis oli enne, näis õigem ja tõesem. *Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks *Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Õpetlikkus ja kasvatuslikkus * teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. * Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
usulistes raamides, kristlik teoloogia (patristika, eriti püha Augustinuse õpetus), bütsantsi teoloogia ja antiikfilosoofia (algul Platon, hiljem Aristoteles). Hilisskolastika (13.-14. saj) keskused olid Pariisi ja Oxfordi ülikoolid, seda mõjutasid araabia filosoofia, keskaegne juudi filosoofia). Patristika kirikuisade õpetus, kristluse filosoofiline põhjendamine ja süstematiseerimine. Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi
Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
maailmas asuvad nad. 3) Platon kasutas ideid hierarhiliselt, kõrgemad ja madalamad (iluidee kõrgemal kui inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8
3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s
langusest tunduvalt varem. Haarab 2-3.saj.-14. saj., sest hilisantiigi mõtlejate õpetuses olid juba valdavaks teoloogilised ideed. Filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus koos teiste teadustega teoloogilise maailmaseletuse vahendiks. Rooma riigis oli usk oluline – tohutus imp. oli in. muudetud tähtsusetuks osakeseks – otsis üha enam pääsemist üleloomulikust maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e. kirikuisade õpetus – kujutab endast kristluse filosoofilist põhejndamist ja süstematiseerimist (Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Keskaja filosoofia * Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad;
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks.
Elu on ettevalmistav etapp, selles elus pole suuremat mõtet ega tähendust. Kuna tähtsaim oli vaimne tasakaal ja jumaliku antuse hoidmine ning elu oli ainult vaheetapp, siis ei usutud mingisugusesse progressi ega võetud ette ka erilisi uuendusi kergelt. Vaimset tasakaalu aitasid hoida ka raske elu vahel rohke pidutsemine ja kurtuaasne armastus. 20 AUGUSTINUSe õpetustest leiame PATRISTIKA - kristuse õpetus põhjendatakse varasemate filosoofide mõttearendustega. Teoloogia ja filosoofia ühendamine. Luuakse spekulatiivseid illusioone, mis teeniksid impeeriumi võimu. Kristlust üritatakse domineerivale kultuurile arusaadavaks teha. AQUINO THOMAS (1225 - 1274) toob sisse SKOLASTIKA - jumala tõestused. Aristotelesest alguse saanud formaal loogiline meetod tõestada empiirilise vaatlusega asjade olemust. Vaieldi realismi ja nominalismi üle
89. Keda nimetati philhellen'iks? Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad roomlased asusid investeerima Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad keisrid nagu Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati philhelleneiks. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? uusplatonism (Plotinos, Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni (ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia tipus leidus koht ka ainujumalale. Samuti laenasid Platonilt varaste kristlike tekstide autorid, kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming). 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
(iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele
· Polariseeritud mõtteviis 30 · Kõige olulisem on aga Kristuse enda ja tema · Igasugune uuenduslikkus oli märk upsakusest, õpilaste loominguline panus. Eriti ap.Paulus. tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka · Perioodid tõest. · Patristika · RETROSPEKTIIVSUS · Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike · Igasugune muutus viib paratamatult langusele. põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised.
Nad kasvasid välja varasematest kloostri, - katedraali- ja õukonnakoolidest. Peamiselt õpetati ülikoolides teoloogiat, kunste, õigusteadust ja meditsiini ja alguse sai kõrgskolastika. Enne kui ülikoolidest iseseisvad institutsioonid said, olid need tugevalt kiriku mõju all ning see tekita ka palju pingeid. Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus "skolastika" pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks "koolifilosoofia" või "koolitarkus", igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Skolastiline ajastu algas umbes aastal 800 ning kestis renessanssi ja reformatsiooni alguseni
pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp). Inkarnatsiooni mõte - sõna saab lihaks. Kreeka mõtlejad püüavad jõuda kõige algusesse ( ). Kristlust huvitab ajas ja ruumis toimuv inimese ja Jumala vaheline, rõhk olevikul ja tulevikul. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Jumal polnud probleemiks. Tõeliselt filosoofiline probleem. I põlvkond - apostlid, II põlvkond - patristika (patrostid - kirikuisad), nende alaliik apologeedid - usukaitsjad). Kujuneb apologeetiline-patristiline kirjandus. Pauluse arvamus tarkusest negatiivne. Inimesed polevat oma tarkusega millegi targaga hakkama saanud. See mõttelaad areneb edasi. Kirikuisa Tertorianus: "Kuna see on absurdne, ma usun seda" (Kristuse ristilöömise kohta). Sihtgrupp lihtne inimene (kristluse ja filosoofia vastasseis). See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga
koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
