kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast harjutav ülesanne: 1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro ex insula, ab domo,de lingua 2. 2.in Amerikam 8.in terram 3.ex Estonia 9.ab schola 4.ab schola 10.ante praemium 5.sub foro 11.apud bellum 6.cum puero 12. de anno Ego Salve! Mihi nomen est Margareeta.
Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the
Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaadavam peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja
Vanamuusikafestivalid Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali"
sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus · Schola kool · Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale,
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. MARIA STAAK (laul) Pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot
Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud. Juba festivali algusaastatest on loodud tiheded sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsis, samuti teiste oluliste keskustega ja ansamblitega nii Euroopas kui Aasias. Sellel aastal toimus Tartu Vanamuusika Festival 6.-9. oktoobril. Festivali kunstiline juht ja asutaja on Raho Langsepp ning selle peakorraldaja on kontserdiagentuur Festivitas Artium. Raho Langsepp on sündinud 1968. aastal Tartus. Ta on aastaid uurinud seoseid bambusflöödi kasutamisel Ida kultuurides ja Euroopa keskaja muusikas, mis on viinud väga huvitavate avastusteni.
Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures
V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea." Anselm (1033-1109) 1
Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu
Eesti Jahimees 3: 1014 · Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel. Bakalaureusetöö zooloogias, TÜ ZHI, 31 · Vulla, E., Korsten.M, Valdmann, H. 2003. Jahimehe saak millised hundidkarudilvesid langesid jahimehe saagiks. Eesti Jahimees 8/9: 5254 · Vulla, E. 2006
(lugemine) Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule ambrosius ladinakeelne hümn (lääne kirikus, katoliku usk) liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus paavst Gregorius Suur alustas liturgia ühtlustamise protsessi, mis saavutas täiuse alles 11.'ks sajandiks sündis uus katoliku koriku laul gregoriuse koraal ühehäälne saateta kirikulaul gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud G.S. Taasavas Schola Cantorumi ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele eelmissa avalau introitus(räägib, mis päevas tuleb, sündmused) + loetakse õpetlikke tekste ja apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus peamissa rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL............................................................................................................................5 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL..........................................................................................................7 5 USKUMUSED KESKAJAL......................................................................................
Marsile pühendatud päevadega, surnutekultusega seotud päevade ja muude halba ennustavate päevadega Esimese lapse sündides oli nooruke naine oskamatu ning vajas toetust ja juhatust. Seepärast mängisid laste kasvatamisel olulist rolli vanaisad ja eriti vanaemad. KOOL Esimene märge koolist on aastast 449 eKr. Kus muuseas märgitakse just tütarlaste kooliskäimist oma hoidja saatel. Rooma kooli nimi oli ludus mitte schola. Kooli võis avada igaüks, kes selleks soovi avaldas. Võis rentida lihtsalt kuskil tänavalõpul töökoja, nagu tegi iga teine käsitööline. Tänavalõppu eeldati sellepärast, et õppimise protsess oli lärmakas: pähe 4 õppides korrati valjusti kooris, ning, et ümberkaudsed elanikud ei olnud säärasest naabrusest kunagi vaimustatud. Riik ei tundnud kooliasjanduse vastu huvi, ei keelanud ega käskinud,
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus)
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber 12 cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 32. Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid.
y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane)
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
