1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastam...
ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad. Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on pimedus, meie aga keskmistame ruumis lendavatest footonitest mõnede energia, mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine? Hans-Georg Gadamer kirjutas artiklis 'Võimetus kõneluseks', et kõnelus kui info vahetamise vorm subjektide vahel, seab alati vastavusse kõnelejate maailmapildid, nägemused. Mina loen sellest välja, et maailmapilt tähendab ka inimese emotsioonide, hirmude, ambitsioonide kogumit, mis minu poolt otsitavat objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte
See toimub nende ,,riivamise" ehk ,,ergastamise" kaudu. Selleks, et seda teostada peaksime kokku puutuma teistsuguste arvamustega ja alles siis teadvustab inimene, et see, mida ta oli pidanud ainuvõimalikuks arusaamaks, on tegelikult vaid üks arusaamisevõimalus paljudest. Alles selles võrdluses saab eelarvamusest arvamus, mida nüüd on inimesel võimalik vajadusel korrigeerida. Sellist vahekorda eelmõistmise ja mõistmise vahel nimetab Gadamer hermeneutiliseks ringiks. Ühelt poolt eelmõistmine kujundab mõistmist, teiselt poolt avaldab mõistmine pidevat tagasimõju ka eelmõistmisele ning selle tulemusel inimese eelmõistmine muutub. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise
Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest. Sisemise kogemuse juurde tulles annab kogemuslik ja analüüsiv lähenemine koos teadusliku filoloogilise tõlgitsemisega tekstide interpreteerimisele vaimuteadustele vajaliku tõestuse tunnetuse üleüldisest võimalikkusest ja ka selle piiridest. Hans-Georg Gadamer, Mõistmise ringist. Gadameri arvates ei ole hermeneutika ülesanne mitte jagatud tähenduse mõistmine ega ka tõlgendaja ja autori võimalik lähedus nagu interpreteerimist nägi Dilthey. Asi on ratsionaalsem ja väljendub püüdes mõista teise inimese arvamust, pannes end tema positsioonile. Tõlgendamisel, püüdes mõista teist inimest, eeldame, et inimene, kelle teksti loeme ja tõlgendame, on ratsionaalne ja tahab oma seisukohtade kaitseks esitada selles tekstis häid argumente
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema dia...
Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas Important Living Philosophers Alain Badiou Slavoj Zizek
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
kindel olla kui autoriteetne see tegelikult on. Kuna muidu ohustaks see tõe objektiivset käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle väljapakutud väidet ei saaks kritiseerida. 9. Kui inimene ei küüni tõeni, siis minu meelest ei saa ta väita et sta seda ei tee, sest selle väitmine tähendab siiski, et ta teab või küünib selleni. Võimatus kõneluseks Gadamer väidab, et inimestevaheline mõistmine ja mõtetevahetamine on suhtlusest kaduma hakanud. Kõne kasutatakse vaid mõtetu mulina tekitamiseks, või arutamaks asju, millesse nad ise hingega sisse ei ela, kuna need ei puuduta otseselt neine endi asju. Selles pole aga süüdi vaid puudulik suhtlusoskus või soovi puudus inimesega läheduse tekitamiseks. Tihtipeale on asjas süüdi ka kuulamisvõime või tahte puudumine. 1
subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981) Ajalooline hermeneutika Isik ja sootsium (haridus, terve mõistus, otsustusvõime, maitse, esteetiline kogemus) Kunstikäsitlus lähtub kogemusest. Kunst kui mäng. Kunst ja traditsioon. ,,Seal korteris ma tõesti unistasin, et ükskord ma põgenen Pariisi, jalutan bulvaritel, istun kohvikutes, naeratan inimestele ja nemad naeratavad mulle ja keegi ei saa mind sealt kätte, ei vanaema ega õpetajad ega mu oma elu
teaduslikult uurida, siis meie tänapäeval proovime uurida nt prolegomenat (valgustusaeg) – peame asetame ennast autori horisonti – valgustusaeg, tervikuga seoseid luua (mis toimeseos on sinna kätketud); panna suhtesse teose toimeseos suhtesse maailmapildis olevaga. Maailmapildi teaduste ese konstitueerib nii!Väljume iseenda horisondist ja lähme teose horisonti. Maailmapilt, väärtushinnangud, eesmärgid, hüvede loomine – ajastule omased omadused. Seminar 4. Hans-Georg Gadamer. Mõjutusajaloo printsiip. 1960. aastal ilmunud. On toimunud muutus Dilthey suhtes. Jätkuvalt on filosoofia legitiimsuse ja identiteedi kriisiga. Jätkuvalt pole ette antud see, mis filosoofia on; miks on see hea. Situatsioon on muutunud nüüdseks. „Tõde ja meetod“ – üheltpoolt tõde ja teiselpoolt meetod. Meetod tähistab ka teadust – teaduse teaduslikkus on kätketud meetodi. Et teaduslikkus kaduma ei läheks, siis tuleb avardada teadust. Tõde saame tunnetada teadusega,
kasutamine ei ole piiratud, on täidetud. Inimene on ise süüdi, kui ei kasuta oma aru, aga ta ei ole süüdi, kui tal aru poole. Kanti arvates valgustuse soodustamine on eriti tähtis religiooniajastuses. Minu meelest see on nii, sest religiooni mõistmiseks inimene peab kasutama oma aru ja ka süda. Kodutöö 2. Võimetus kõneluseks GADAMER · Inimene peab oskama rääkida ja kuulema, probleem on selles kas ta tahab ja kas ta oskab mõlemad asjad tegema. Keel on olemas ainult kõneluses, sest keel on suur osa meie elus ja see uueneb ainult siis, kui inimesed kõnelevad teine teisega, vaatamata sellele, et keel on ka kirja pannud sümbolitega. Seltskondlik suhtlemine ei ole kõnelus, sest kõneluses peavad osaleda kõik inimesed.
· Loodusteadus tegeleb kontrollitavate, umbisikuliste asjadega. See, et vesi läheb keema 100 kraadi juures on ühekordne sündmus ja seda ei saa kontrollida. Vaimuaktides on tegemist unikaalsete sündmustega, mida võime seletada. Ntks kogu ajalugu on unikaalsete sündmuste jada. Ajalugu on lähedane loomulikule, inimesed,kes selles osalevad on ajaloo loojad, mitte mingisugused ohvrid. Ajalugu on kunst ja see on lugu. et aru saada ajaloost, tuleb aru saada tekstist. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) (kõige pikem iga on neil, kes kasvatavad uusi taimi nad tahavad näha oma pikaajalise töö vilju, kõige vähem ei ela mitte kaskadöör, vaid luuletaja. Luuletaja kirjutab oma südame paberile, annab KÕIK endast välja.) luuletaja on see, kes paneb end teksti, hermeneutik elab teiste elust, imeb tekstist kõik välja - on kasulik aru saada teistest. · gadamer alustas enne teist maailmasõda, aga kuulsaks sai pärast teist maailmasõda
just häälikusüsteemi toimimisele kõne ja keele sisu seisukohast. Frankfurdi koolkond - neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli,Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. Püüti ühendada empiirilisi ja teoreetilisi ühiskonnauuringuid (pakuti välja interdistsiplinaarne käsitlusviis). hermeneutiline ring Gadamer, Hans loodud mõiste, teksti tõlgendamine tervikuna arvestades ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti, meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued
G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu.
G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu.
religiooni kui mitteproblemaatilisi kultuuriväärtusi, vaatamatta sellele, et neid kultuuriväärtusi tunnustati astusid Euroopa rahvad ikkagi sõtta. Üha enam tõusis vajadus kujundada välja moderne kultuur, eelkõige aga teaduse kui selle kõige mõjukama osa adekvaatsem mõistmine. Gadameri on kõige enam on mõjutanud tema õpetaja M.Heidegger.Heideggeri ajalisusekäsitlusest lähtudes ja mäistmise ajaloolisust esile tõstes arendab Gadamer oma peateoses välja õpetuse, mida ta nim. hermeneutiliseks filosoofiaks. Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda käsitledes omistab ta inimolemisele selle lõplikust ja ajaloolisust.Inimene (aga ka tõde ja mõistmine) ei ole kunagi puhas leht vaid sõltuv eriarvamusest, tradutsioonist, autoriteedist, moest. Gadameri järgi mõista saab situatsioonis, millese me oleme heidetud ja see on seotud traditsiooniga mille sisse me oleme kasvanud.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde.......................................................................................................
sajandi kirjandusvooludest ) 32. Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses. Hermeneutika oli esialgu religioossete tekstide tõlgendamise õpetus. 1. Tõlgendus ja mõistmine 2. Tekst, keel ( nende rõhutamine, autor kui persoon taandub ) 3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt).
Hermeneutika lähteseisukohtadeks on i. teksti uurimine tervikuna (hermeneutiline ring); ii. teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal ning iii. tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. iv. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. b. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja) c
üksikprotsesse vaid nende isiksuslikku ja ajaloolist tervikut. Mineviku uurimisel tuleb ehitada sild minevikku, arvestades, et ka meie oleme ajaloolised omas ajas. Tervikut uurides on võimalik mõista ajaloolisi fakte ning isiksuste motiive. Uurides mõjutusseoseid isikute vahel, võime leida selle, mis on neis ühist. Pole teadvust, mis oleks vaba ajaloolisest kontekstist. Filosoofia loob maailma skeemi, kuid ei suuda seda seletada. Hans-Georg GADAMER (1900-2002) muutis hermeneutika möödunud sajandil üheks põhiliseks filosofeerimise meetodiks. Tema tuntuim raamat on Tõde ja meetod (1960). Ta toetus paljuski Heideggerile. Keel ainuke mõistetav olemine. Mõistmise aluseks on eelmõistmine, mille kujundab traditsioon ning mis omandatakse keele kaudu. Tõde on verifitseerimatu, kuid tunnetatav tervikuna ja muudab tunnetajat. Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon.
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb? Ajalugu on filosoofiline protsess, 1 poolt on see see millest tuleb aru
August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984)
· Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad. · See uurimissuund lasi välja ,,suvalisuse vaimu", sümboleid võib näha kõikjal; samuti saab igaüks erinevalt kõike tõlgendada ja keegi ei saa selle kohta midagi öelda. · Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud ,,unikaalset"? Hermeneutika · Hans-Georg Gadamer - Dialoogi metafoor arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed. Vaatab veel rohkem kultuuri põliselanike vaatevinklist. On toodud ka ,,läbirääkimiste" metafoor; uurimuse andmed kujunevad nö poliitiliselt. · Paul Ricoeur - järjepidev interpretatsiooni teostamine, et kultuuri aina sügavamalt mõista. Kognitiivne antropoloogia Stephen A. Tyler · Põhiliselt intellektuaalne uurimine, mis vaatleb keele, kultuuri ja teadvuse suhteid.
Normaalteadus ei vaja filosoofiat. Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus. Siis on teadlased sunnitud tegelema ka filosoofiaga. Kui tavaliselt usuti, et teadus liigub püsivalt ja katkematult lähemale tõele, siis Kuhn väitis oma paradigmaõpetusega, et teaduse ajaloos eksisteerivad erinevate perioodide vahel radikaalsed erinevused. Erinevad paradigmad on omavahel võrreldamatud. HERMENEUTIKA (KREEKA KEELES -- SELETUS, TÕLGENDUS) HANS-GEORG GADAMER (19002002) Esindab hermeneutikat. Hermeneutika tegeleb erinevate tekstide mõistmise temaatikaga. Kuna olemine on ajaline, siis ei saa olla ühest, absoluutset, kõikide nähtuste puhul kehtivat tõde. Siit pluralistlik mõttelaad: kõigil võib õigus olla. Tekib mitu tõde. Tõde muutub relatiivseks, suhteliseks. EKSISTENTSIALISM JEAN-PAUL SARTRE (19051980) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Väitnud, et kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks
Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
selleni, mida mõistus neile ka ilma nii kurva kogemuseta oleks võinud öelda, nimelt: metslastele omasest seadusetuse seisundist tuleb väljuda ja astuda rahvaste ühendusse, kus iga riik, ka kõige väiksem, võiks loota iseendale julgeolekut ja õigusi mitte omaenese jõule või oma õiguslikule otsustusele tuginedes, vaid toetudes ainuüksi sellele suurele rahvaste ühendusele – ühendatud jõule ja seaduste alusel vastu võetud ühendatud tahte otsustele. Gadamer: (1900-2002) 14) kõneluse kolme vormi iseloomustus (läbirääkimiskõnelus, ravikõnelus ja usalduskõnelus): Juba üksnes sõnaga “läbirääkimiskõnelus” rõhutatakse seda vastastikkust, milles kõneluspartnerid üksteisele lähenevad. Muidugi on siin tegemist sotsiaalse tegevuse vormidega. Läbirääkimistel äripartnerite vahel või ka poliitilistel läbirääkimistel puudub niinimetatud vastastikuse mõttevahetuse iseloom. Siin jõutakse, kui kõnelus
Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see
võimalik vaid tõlgendada. Tõlgendus tuleneb läbi võimalikult suure hulga materjali läbitöötamisel. Alates Geertzist hakati tähelepanu pöörama asjadele, mida iseloomustab juhuslikkus, millest pole loota mingi seaduspärasuse leidmist. Oluline on mõista ka seda, kuidas antropoloogia töötab, kuidas välitööde andmed jõuavad akadeemilises uurimises tulemuseni. Uurime seda, mida me uurida saame. Tuleb mõista andmete kogumise konteksti. Hermeneutika 1) Hans Georg Gadamer dialoogi metafoor. Uurimisprotsess on dialoogiline. Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma.
seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden
antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis. Pidevalt korrigeeritakse üksteise arusaamu, läbi üksteisemõistmise mõistetakse kultuure paremini. Hiljem dialoogi metafoori tuleks korrigeerida, tuleks kasutada läbirääkimiste metafoori. Valikud ning otsused tuleb läbi rääkida. Dialoog on vastastikune. Varem polnud uuritavatel üldse sõnaõigust kaasa
köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus
pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt, hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden
24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud
Need, mis sellega kokku ei lange tuleks kõik kõrvale tõrjuda. Ei ole sellist ühte ja õiget viisi kuidas seda teha. Sellepärast on erinevad fenomenoloogilised stiilid, neid on väga palju - otsib inimkogemuses mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja Eksistentsiaalne käsitleb teemasid, mis on käsitletavad psühholoogias huvi nende vastu levib geograafide ringis, mitte niivõrd psühholoogide hulgas ikkagi.
Ta oli märkimisväärne Saksa filosoof. Ta oleks palju kuulsam, kui ta oleks elanud mõnel teisel ajal. Ta elas filosoofia kuldajastul Saksamaal. Ta oli ka pastor, kes iga pühapäev luges ette evangeeliumit ja siis seletas, mis seal oli öeldud. Ta pidi tunnistama, et ta ei saa aru sellest, millest ta aru ei saa. ,,hõlpsam on minna kaamelil läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki" Matteuse 19,24 . Aru tuleb saada inimesest (sõnade autorist) mitte sõnadest endast. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) Ta oli väljapaistev filosoof, ajaloolane ja hermeneutika klassik. Paul Ricoeur (1913-2005) Ta jaotas arusaamise kahte valdkonda me teame ja saame aru asjadest erinevatel tasanditel; sugusi kõik meie teadmised ja arusaamised pole seotud teadlikkusega, vaid teame neid alateadlikult. Tegeledes hermeneutikaga, peame arvestama metafoorikaga. Mõistmise strateegiad · Referentsiaalne: ütlesele vastab fakt · Signifikatiivne: ütlusele vastab semantiline konstruktsioon.
oktoobril möödus 160 aastat Friedrich Nietzsche (1844-1900) sünnist. Vaevalt on keegi filosoofidest mõjutanud rohkem 20. sajandi vaimset kultuuri kui tema. "Mis ma tähendan, see on kirjutatud tuleviku mõtleja uksele", väidab Nietzsche prohvetlikult. Tõepoolest ei saa võrrelda seda tagasihoidlikku tähelepanu, mida Nietzsche teosed ja väljaütlemised tema eluajal pälvisid postuumse ausäraga. 20. sajandil onpea kõigil lääne kultuuri avaramatel mõtestajatel (nt. Jaspers, Heidegger, Gadamer, Derrida, Adorno jne) Nietzschega tegemist, Nietzschest on läbi imbunud nii kirjandus kui popkultuur. Näiteks Esto-TV kurikuulus "Vali kord" lõppeb otsese viitega Nietzschele, mille kaudu antakse hinnang ühe partei taotlusele tõusta senisest poliitikast kõrgemale. Ometi polnud Nietzsche elu- ja loometee sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi: Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast
Termin on mees, predikaat on "ilus". Erinevus on rõhuasetuses. Postmodernismis on sõnast mees olulisem sõna ilus ehk omadus on olulisem kui asi ise. Tänapäeval asi on üldine aga tähenduse sellele annab predikaat (ehk kultuur ja kontekst) L. Wittgenstein: keelemäng, kellele vabadusvõitleja ja kellele terrorist, sõltub kuidas me predikaadi esitame semantiline paradigma: tähendus, objekt süntaktilise paradigma: seos, struktuur, kontekst Hans-Georg Gadamer - hermeneutika: subjekti mõistmine, tuleb uurida inimest, ainult siis saame uurida, mis on tema teksti või väidete sisu, maailma tunnetamine on võimalik vaid subjekti loomuse kaudu *Platon uskus et üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, ideede maailm, kujutame ette mis on laud ja vaatamse kas see laud vastab sellele üldnimele. Idee on kõigepealt ja siis tekivad asjad Aristoteles leiab et üldnimed sõltumatuna ei eksiteeri, üldnimed tekivad üksikute
o üldisest, ülevaatest hermeneutilise ringi rakendamise vajalikkus stiili täielik mõistmine. Stiil ei kuulu ainult keele valdkonda, vaid on autori mõtlemisviisi peegeldav autori ja tõlgendaja positsioonide võrdsustamine; s.h teadmine ajastust, kirjandusest enne teose ilmumist Kahe meetodi -- divinatsiooni (ennetav intuitiivne terviku mõistmine, etteaimamine) ja võrdluse rakendamine, analüüs ja sisseelamine. Hans G. Gadamer (1900-2002) Peateos on "Tõde ja meetod". Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
