....................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD...........................................................................................................................4 SPIRAALSED GALAKTIKAD....................................................................................................................................5 VARBSPIRAALSED GALAKTIKAD...........
süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. · Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. · Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Jagunemine · Galaktikad jagatakse rühmadesse nende kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad.
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest.
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10)
· Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9 Ümarad kuni elliptilised, alt hallikad, karvased, liitleherootsul esinevad ogad · Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi
tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8 Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Elliptilised galaktikad
· Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri liiki galaktikaist. Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...................................................................................... 6 Omapärase kujuga galaktikad............................................................................. 7 Kääbusgalaktikad................................................................................................ 7 Kokkuvõte.........................................
osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum. · Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid, magnetmonopolid, supersümmeetrilised osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad. · Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju tähtede vahelist ainet. · Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi. · Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust.
1924. aastal avastas ta ühe pulseeriva heledusega tähe Andromeda udukogus. Kuna selliste tähtede heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos, sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult Magellani pilved. Universum oli aga palju suurem, kui eeldati. Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad. Vaatlused viisid lõpuks Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse formuleerimiseni 1929. aastal. Hubble'i seadus tõestas, et universum paisub
· Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole. · Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i
Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas Maa, on Linnutee galaktika osa. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Linnutee galaktikas arvatakse ülimassiivne must auk asuvat objektis Sagittarius A* Galaktika keskmes umbes 26 000 valgusaasta kaugusel Päikesesüsteemist. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitatud nende nähtava kuju järgi. Kõige tavalisemad on elliptilised galaktikad, mis on ellipsikujulised. Spiraalgalaktikad on spiraalharudega ketta kujulised. Korrapäratud galaktikad on ebakorrapärase või ebahariliku kujuga; mõnikord on tegu elliptilise või spiraalgalaktikaga, mida naabergalaktikate gravitatsioon on lõhkunud. Gravitatsioonilised mõjud võivad kaasa tuua ka galaktikate liitumise või tähetekke purskega galaktika moodustumise. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika.
Ketta väljaarenemine võtab aga hulga rohkem aega . Mõned galaktikad on tekkinud kahe täiesti tavalise galaktika kokkupõrke tagajärjel . Hiid galaktikad neelavad tihti alla tema lähedal asuva teise galaktika . Selle tõttu kutsutakse neid kannibaligalaktikateks . Rõngasgalaktikatel puudub keskosa , sest selle on ära võtnud sealt läbi lennanud galaktika . 3. Kuidas liigitada galaktikaid Elliptiline galaktika sarnaneb oma välimuselt kokkusurutud keraga . Elliptilised galaktikad koosnevad miljarditest tähtedest ning neid kutsutakse sfäärilisteks moodustisteks . Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus . Tavaliselt leidub neis vähesel määral tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed . Tuntud Ameerika astronoom Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid "varast tüüpi" galaktikateks, sest ta arvas, et nendest arenesid hiljem spiraalgalaktikad . Korrapäratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt vähem
jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. ELLIPTILISED GALAKTIKAD Elliptiline galaktika klassis E3. • Ümmarguse või pikliku kujuga. • Koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. • Nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. • Elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. • Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustamiseks vajalikku gaasi ja tolmu. SPIRAALSED GALAKTIKAD
Liike 200 (punane, must, mage, karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias. Eestis laialdaselt kuid hõredalt, rohkem pargi, allee- ja õuepuu. Kõrgus 25m. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Varjutaluv ja külmakindel. Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga millel suured hambad
nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi . Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud. Edwin Hubble jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. Elliptilised galaktikad Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Korrapäratud galaktikad Kääbusgalaktikad Teistest tunduvalt erinevad galaktikad Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Keskmine vahemaa galaktikate vahel galaktikaparvedes on
- hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed
paranenud. Arenenud tehnika, mis suudab registreerida inimestele nähtamatuid spektrijooni ning aitab avastada ka selliseid galaktikaid, mida Hubble ei suuda. On suudetud leida ka uusi galaktikaid sellest piirkonnast, mille vaatlemist blokeerib Linnutee. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikate tüübid vastavalt Hubble järjestusele. E tähistab elliptilist , S spiraalset ja SB varbspiraalset galaktikat. Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud. Edwin Hubble jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. [redigeeri]Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8, E0 galaktikad on peaaegu sfäärilised, E7 aga väga lapikud ja väljavenitatud. Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. Sellistes galaktikates on
Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega. Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed
Sordid väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad. Lehed Sügisel lehed punased õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes Õied vili on õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõduga, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris Viljad mai lõpp - juuni
kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased
Galaktikaid jagatakse kuju poolest: *spiraal- ehk ketasgalaktikad, mille domineerivaks komponendiks on galaktika ketas *elliptiline *elliptiliste ja ketasgalaktikate vahepealset *leidub veel täiesti korrapäratuid galaktikaid Spiraalgalaktikad tekivad enamasti rahulikuma arengu käigus, kus ühinemisi on vähem ning juba tekkinud galaktikaga liituvad väiksemad süsteemid ja mille domineerivaks komponendiks on galaktika ketas. Elliptilised galaktikad tekivad seevastu tormilisema arengu käigus, kus juba tekkinud suuremad süsteemid ühinevad omavahel ning selle tulemusena saadakse massiivsed elliptilised galaktikad. Galaktika mudeli tähtsaimaks parameetriks on massi jaotus. Elliptilistes galaktikates loetakse see sarnaseks heledusjaotusega; spiraalgalaktikas määrab massi jaotuse pöörlemiskõver. 7 Kokkuvõte Tähe sünnist kuni galaktika kokkupõrkeni, võib olla väga palju aega. See väike tekkiv täht võib
......................................6 6. Kasutaud Kirjandus.....................................................................................7 Sise- ja välis iseloomustused Puit on ühtlaselt kuldpruun, sageli shokolaadipruunide kuni mustade joontega Suur tiikpuu kasvab looduslikes tingimustes 25-35 meetri körguseks, kuid esineb ka kuni 40 meetri pikkuseid puid. Tema tüve läbimööt ulatub 0,4-1,0 meetrini. Vöra ja oksad algavad maapinnast alles paarikümne meetri körgusel. Elliptilised vöi muna-kujulised lehed on 30-60 cm pikad ja kuni 35 cm laiused. Tiikpuu öitseb ainult vihmaperioodil (juunist kuni septembrini), kuival ajal heidab ta lehed maha. Kasvab troopilistes piirkondades. Maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt rohekaskollane. Peale kuivamist muutub mustade triipudega tumepruuniks. Väga dekoratiivse ehitusega puit, millel on rasvane läige. Puit sisaldab hulgaliselt mitmesugusied õlisid
Üldinformatsioon On gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteemid. Koosnevad tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ning tumedast ainest. Neid on igas suuruses. Suurus varieerub kümnest miljonist tähest kuni saja triljoni täheni. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalgalaktikad: Selliste galaktikate keskmises osas asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega. Korrapäratud galaktikad: Neil pole eristatavat kuju, tihti on nad oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule)
pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline)
muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised. punaseid, kollaseid, oranze varred. või kirjuid 4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õied. Verbascum Varred püstised, Lehed väikesed, Õied suuremapoolsed, phoeniceu enamasti vahelduvad, rohelised. värv varieerub valgest lilla
..7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil. Munajad või elliptilised peensaagja servaga tömbilt terava tipuga lihtlehed. Värvuselt on nad mõlemalt pinnalt puhasrohelised. Roodudel ja nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega.
Tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Haab (Hb) Raagremmelgas (Re) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, Elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus
massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse
Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-45 cm) 2) Poolväänduvaid (kuni 1,5 m) 3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge, kõver, lame, silinderjas. ·)Seemned erineva värvusega - valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud. ·)Seemne kujud: elliptilised, ruljad, neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus.
Tõugud söövad puitu korrapäratuid käike. Majasiku tõugud kahjustavad ainult okaspuitu. Mõned putukad kahjustavad kasvavaid puid, mõned aga kuiva puitu. Levinumad on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jt. Putukad kannavad edasi ka seente osiseid. Nii puukoide kui ka majasikkude tõukude olemasolu saab kindlaks teha puidu pinnale tekkivate aukude teel. Lennuaukude järgi, puukoide lennuaugud on ümmargused ja majasikkudel elliptilised. Putukasöödikuist tabatud puitmaterjali pole lubatud kasutada ilma selle eelneva keemilise töötlemiseta. Siit tulenevalt ei tohi ehitamisel kasutada juba hea ehitustava kohaselt koorimata või halvasti kooritud puitu. Koorimata puit soodustab puidukahjurite teket ja arenemist. Teisalt ostes koorega puitu ei ole garanteeritud putukkahjurite puudumine ja ostja võtab sellega riskida. Suurem osa bioloogilisi kahjureid, mis sisenevad ja kahjustavad katmata puitu, nõuavad oma
Õied on pikkades rippuvates kobarates, vili lihakas paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral
Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/.
tunduvalt rohkem aega. Pindheledus, värvus, keemiline koostis Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on
Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo 17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel) Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel. 18.Galaktika koostis: 1)ketta populatsioon-sisaldab kõiki võimalikke tähti.Tähed on noored ja
kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad. Vars on silindrikujuline, 1570 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 540 cm pikk. Lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad, kujult ovaalsed, elliptilised, munajad või süstjad, 1590 cm pikad. Ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Sageli oleks lehe tipp justkui maha lõigatud. Lehe serv võib ollaterve, võib olla ka hambuline. Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna lähedal. 3 Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt külviajast maist augustini. Seemned valmivad juulist septembrini.
Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid. 2) spiraalilised- ... 3) korrapäratud- Suur ja Väike Magalhaes · Galaktikate vanus 12-15 miljardit aastat.
Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks. Elliptilised- liiguvad tähed kaootiliselt, gaas ja tolm puuduvad. Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate
Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel
tsentri . Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. 11.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Spiraalsed galaktikad Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised) Korrapäratud galaktikad Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus : Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm
lahkumist 7. Kasvamine Pesas on harilikult 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Poegade koorumine algab pärast 30-34 päevast haudeaega. Valgetoonekured kasvatavad kõige sagedamini üles 2 või 3 poega, harvemini 1 või 4 poega ning headel aastatel vahest ka 5 poega. Hauduma hakkab juba pärast esimese või teise muna munemist. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised, valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem. Haudumise kestus oleneb ilmastikust. 8. Toitumine Valge-toonekurg toitub konnadest, ussidest, kaladest ja väike närilistest. Valge- toonekurg ei ole toidu suhtes eriti valiv.Ta sööb kõike, millest jõud üle käib ja mida on toitumispaikades saada.Saagiretkel korjab ta üles kõik putukad keda silmab
Teda võib plekid näitavad õisiku spiraalselt kõverdunud, asendamatuid kasutada nii toorelt, vananemist. lehelaba on hele- kuni aminohappeid sisaldavat kuumtöödeldult kui ka sinakasroheline. Lehed on valku, samuti süsivesikuid konserveritult. kitsad, kujult ovaalsed, ja vitamiine. elliptilised, munajad või süstjad, ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Värv võib varieeruda valgest kollakani. Spargelkapsas e asparkapsas/brokoli Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkem Keeta, aurutada, praadida, Teda loetakse kapsaste õisikuga. valku,süsivesikuid ja süüa toorelt
galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon: I Spiraalsed galaktikad- ehitus ja liikumine selline, nagu Linnutee galaktikas. Selgesti eristatavad spiraalharud ja mõhn. II Elliptilised galaktikad- sarnanevad ellipsile. Spiraalharud puuduvad. Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad. III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju. V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid. *Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi.
Vastupidav lühiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmädanikku: see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud Puidukorgik: Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti äratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 57 x 2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi
kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: horisontaalsed väheharunevad risoomid, millel tekivad lisajuured Vars: püstine või tõusev ja rohekesti harunenud http://www.looduskalender.e e/sites/default/files/images/ 090725aa259_0.jpg Leht: Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm, munajad või elliptilised Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Vili: Tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari, värvuselt tumesinine kuni peaaegu must. Paljunemisviis: vegetatiivselt maa-aluste võsunditega Tunnus: madal, roheline, piklike lehtedega, suvel tumedate ümmarguste marjadega. Nimetus: Arukask
Tunnustelt väga varieeruv liik. Võrsed: hallid, noorelt karvased, pungad karvased, lühirootsulised. Lehed: ovaalsed või munajad, 4....10 x 3.....7 cm, terava või teravneva tipuga, kahelisaagja servaga, alt hallid ja lühikarvased, leheroots 1.....2 cm pikk. Õied: isasõied 3....5 kaupa pikad pruunid rippuvad urvad, emasõied 8....10 kaupa, püstised, väikesed ja punakaspruunid, III-IV. Viljad: emasurvad valminult puitunud, tumepruunid, elliptilised, kuni 1,5 cm pikad, 1000 seemne mass 0,5....1,0 gr. Seemned alustavad varisemist kohe pärast valmimist X, massiline varisemine siiski talvel. Hall lepp on üsna varjutaluv, ületades selle poolest arukaske ja haaba. Kasvab hästi parasniisketel muldadel. Mahajäetud ja harimata maad uuenevad tihti just halli lepaga. Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1431 http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.htm 1.20 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: põõsaspojeng (Paeonia suffruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2 m kõrge, kasvulaiust anda kuni 1,5m Taime välislaadi kirjeldus: kasvulaad kerjajas Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, soolotaim Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/169 http://www.hortes
Õisi 5...10. Väga tugevalt lõhnavad. Õitseb mais-juunis. Vili: Ümar mari 2...6 seemnega, oranzpunane, 0,7...1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega.
annaabi.ee 
