Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E., 2015) Uus majandussüsteem pidi olema vastupidine turumajandusele: eraettevõtted kaotatakse, nende asemel asendab riik eraomaniku kontrolli; riik kontrollib kõiki
arusaamal. Sellest tulevevalt on positivismist välja kasvanud erinevad filosoofilised arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille rajajaks oli filosoofidest koosnev grupp, kes tegutsesid 1920ndatel aastatel Viinis ( Hiljem sai see grupp tuntuks nime all ,,Viini ring".). Gruppi kuulusid Viini ülikooli professor Moritz Schlick, Friedrich Waismann, Herbert Feigl, Otto Neurath ja Rudolf Carnap. Nad viisid läbi seminare ja lähedalt uurisid Wittgensteini töid. Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999, 346): ,,Filosoofia ei loo väiteid, mis on õige või mis on vale; see lihtsalt selgitab väite tähendust, näidates, et mõned on teaduslikud, teised matemaatilised ja kolmandad (siia kuuluvad ka enamik niiöelda filosoofilisi väiteid) üldse absurdsed1" . 4.2
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle)...
9 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 59 10 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 71 11 James, William. Pragmatism ja elu ideaalid, Vagabund 2005 lk 38 6 Tõe koherentsiteooria Koherentsiteooria järgi on väide tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tunnustatud (tõeseks tunnistatud) väidetega. Sellist seisukohta on pooldanud austria filosoof Otto Neurath (1882- 1945) ning saksa päritolu ameerika filosoof Carl G. Hempel (sünd 1905), kes kuulusid nn neopositivistide hulka. Kooskõla tähendab vasturääkivuste puudumist. Koherentsiteooria järgi ei ole väite tõesus mingi igavene omadus: väide, mida täna peetakse tõeseks, võib homme osutuda vääraks. Neurath kirjutas: "Ei ole olemas vahendit, mille abil võiks teha teaduse lähtepunktiks kindlad ja puhtad protokoll-laused. Ei ole olemas tabula rasa´t
Kohe hakkasid levima kuuldused, et tüdruk oli olnud Hitleri armuke. Juba 1929 oli Hitler tutvunud ka Eva Brauniga, kes 1932 ja 1935 üritas samuti end tappa. Juunis 1932 sai Saksamaa kantsleriks Franz von Papen, kes kuulus ametlikult Zentrumsparteisse, ent oli oma parteikaaslastest tunduvalt parempoolsem ja toetas Hindenburgi, peagi astus ta sellest parteist välja. Papeni valitsuse välisministriks sai Konstantin von Neurath ja kaitseministriks Hindenburgi soosik kindral Kurt von Schleicher. Juulis 1932 valiti uus Reichstag ning natsid said juba 37,2% häältest. Seepeale nõudis Hitler endale kantslerikohta. Hindenburg keeldus. Novembris 1932 korraldati taas Reichstagi valimised, natsid said 33% häältest ja von Papen astus tagasi. Uueks kantsleriks nimetati Schleicher, kes üritas enda poole meelitada NSDAP vasaku tiiva juhti Gregor Strasserit, aga tulemusteta.
Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik Karl Bühler. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama. Popperit ei kutsutud kunagi Viini ringi seminarile ning Otto Neurath nimetas teda naljatamisi ringi ametlikuks opositsiooniks. Lõpuks ilmus Viini ringi toimetisena Popperi teadusfilosoofiline peateos "Logik der Forschung". Raamat tegeleb Viini ringi huvitavate teemadega (induktsioon, demarkatsiooniprobleem, tõenäosus, kinnitus, kvantmehhaanika kontseptuaalsed probleemid jne), kuid läheneb nendele hoopis teisiti. Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad.
- Kuidas näidata vastavust? – Saame võrrelda ainult asju, mis kuuluvad samasse kategooriasse, väited ja maailm on erinevates kategooriates. (Frege) - Moraalifaktid – vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdesid. on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Neurath: kui meile esitatakse uus väide, siis kontrollime, kas uus väide on vastuolus süsteemiga, mis meil on, või mitte. Koherentsusteooria lähtekohad: *metafüüsiline lähtekoht: ei ole eraldiseisvalt uskumusi ja objekte. maailm ongi ainult uskumuste süsteem!
1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur von Schirach (mõisteti 20 aastaks vangi), rahandustegelane Hjalmar Schacht (mõisteti õigeks) ja arhitekt Albert Speer (mõisteti 20 aastaks vangi).
on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a. Ei ole kooskõlas, sest üksja seesama isik ei saa sündida kahel erineval ajal. Koherentsusteooria kriitikat: 1. Empiirilised tõed 2. Mis uskumuste süsteem? (Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse
S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970). Loogilist positivismi on nimetatud veel ka verifikatsionismiks selle filosoofia peamise printsiibi järgi. Verifikatsioon tähendab tõesuse kindlaks tegemist.
füüsikalisi nähtusi. Protokoll-laused. Kõige elementaarsemad laused empiiriliste faktide kohta. Keerukamad laused on empiirilise kontrolli käigus viidavad tagasi protokoll-lausetele, mis on kinnitamise viimaseks instantsiks(epistemoloogiline fundatsionistlik ettekujutus). Hempel ja kontroll-laused. Ühendteadus. Eriteaduste laused taanduvad fundamentaalteaduse lausetele. Teaduse jagunemine eriteadusteks tuleb teadlaste huvide erinevustest. Neurath – eriteaduste väited tuleks esitada kõigile teadustele ühtses keeles. Hempel – füüsika väide: väide, mis on sõnastatud füüsika terminiloogias; füsikalistlik väide: väide, mis on tõlgitav füüsika terminiloogiasse ilma, et tähendus muutuks; eesmärgiks näidata, et psühholoogilised väited on füsikalistlikud ja seega on psühholoogia osa ühendteadustest. Hempeli näide. Psühholoogia väitel on füüsikaline sisu. Hambavalu väited on füüsikalise sisuga, viitavad
annaabi.ee 
