Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis 1770. aastal Bonnis. Beethoveni lapsepõlv oli raske: tema isa oli joodik ja ema oli lihtne inimene. Temast sooviti teha teist Mozartit, selleks et teenida isale viinaraha. Sunniti isa joomasõpradele klaverit mängima. Beethoveni isa oli muusik. Beethoveni esimeks muusikaõpetajaks oli Gottlob Neefe. Ta laskis välja anda Beethoveni klaveriteose. Olevat mänginud Bachi prelüüdi ja fuugat. Beethoveni. vanaisa oli tubli inimene, isa oli joodik. 1787 käis esimest korda Viinis. Tahtis saada Mozarti õpilaseks. Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks. 1792 läks koos vendadega Viini. Maailmavaadet mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsioon seisusteta ühiskond. Napoleon Bonaparte.
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika.
Ludwig van Beethoven Film rääkis ülevaatlikult Ludwig van Beethoveni elust ja tema muusikalisest loomingust. Beethoven elas vaeses perekonnas Saksamaal ning alustas muusikuna oma elu küllaltki noorelt. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa, kes ühtlasi oli väga karm. See karmus kindlasti mõjutas ka Beethoveni muusikat, mis väljendus väga traagiliselt. Esimese kontserdi andis Beethoven 7- aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Beethoveni muusikat iseloomustab: selgelt välja joonestatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane loo...
Ludwig Van Beethoven Ludvig van Beethoven sündis 16. detsemberil 1770 Bonnis ja suri 26. märtsil 1827. Ta on üks Viini klassikutest ning helilooja. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks. Ludvig andis oma esimese kontserdi 8-aastaselt Kölnis. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludvigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt läks Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini. Tema esimene kontsert Viinis
Ludwig von Beethoven (1770 – 1827) 1. Kus Beethoven sündis? Ludwig von Beethoven sündis Bonnis. 2. Kellelt õppis viiuli- ja klaverimängu? Ta õppis viiuli- ja klaverimängu isalt. 3. Christian Gottlob Neefe tähtsus Beethoveni muusikuks kujunemisel. C.G Neefe oli Beethoveni õpetaja ja tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavesiini mängjaks. 4. Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis?
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist.
eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata, aga halva tervise tõttu ta seda teha ei saanud. Petersoni elutee lõppes 21-aastasena, kui haigestus tuberkuloosi. Tema auks püstiitati mälestussammas Tartu, kus kujutatakse teda Riia poole minemas. Kristjan Jaak Petersoni kohta öeldi kui ,,Meie esimene luuletaja''. Ta täitis
1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad)
isikupärane väljenduslaad. *Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787.a sõidab Beethoven Viini ja kohtub Mozartiga. *Sündis 1770.a detsembris, Bonnis. *Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. *Tema õpetajaks oli Christian Gottlob Neefer. *Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja patriootliku ajastu muusika. * Järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. *Kurdiks jäädes oli tema teostes omane ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus. *Muusikalistes ideedes on äärmiselt loogiline vormistus.
Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures
Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea
Aastal Bonnis. Ta on üks viini klassikutest. Tema noorus oli üsnagi karm, kuna tema pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks oli tema isa, kes püüdis temast alguses peale imelast teha. Beethovensit tahteti teha Mozardit, et ta saaks isale viina raha teenida. Oma esimese kontserdi andis Ludwig klaveril 7 aastasena. Beethoveni esimene korralik õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefle, tänu kellele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Ludwig käis ka Bonni ülikoolis, kus ta vabakuulajana läbis filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia, ja ladina keele kursused. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Neli aastat veetis Beethoven vabakunstnikuna Viinis. Viinis olles õppis Ludwig umbes aasta Hadyni juures, kuid isiksuste erinevuste tõttu ei tekkinud neil lähedast kontakti ja
ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Süüteküünal on elektriline seade, mida kasutatakse sisepõlemismootorites küttesegu süütamiseks. Süüteküünla leiutas Gottlob Honold, kes töötas Robert Bosch'i juures ning arendas sisepõlemismootori kõrgepingelist süütesüsteemi. Üldjuhul on süüteküünla tööpõhimõte järgmine. Süüteküünal saab süütepoolist (mitmesilindriliste mootorite puhul süütejagaja vahendusel) kõrgepingeimpulsi. Sellest tekib küünla elektroodide vahel kaarlahendus, mis süütab küttesegu. Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt.
koolkonda. Beethovenit on peetud viimaseks klassitsismiajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Sündis 1770. aasta detsembris Bonni linnas. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. . Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus. 6 Klassitsismi muusikalised arengud Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane.
Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus 7-aastaselt. Tõenäoliselt varjutas Beethoveni lapsepõlve isa liigne alkoholilembus. Helilooja haridusteegi jäi lühikeseks tänu peres valitsevale puudusele. Beethoveni oluliseks mõjutajaks oli tema õpetaja Gottlob Neefe (1748-1798). Neefe oli Bonni õukonnaorganist. Juba 11-aastaselt asendas Beethoven vajaduse korral oma õpetajat. Neefe tutvustas Beethovenile Bahci HTK-d. Tänu Neefele sai Beethoven 1783.a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 1787 sõitis helilooja esmakordselt Viini, et saada Mozarti õpilaseks. Ta sai küll Mozartile ette mängida, kuid teade ema haigestumisest tõi ta Bonni tagasi. Pärast ema surma sai temast pere toitja.
Ludwig Tieck (romaanikirjanik, tõlkija) Ludwig Uhland (kirjanik, kirjandusteadlane) Wilhelm Wackenroder (kirjanik) TAANI Hans Christian Andersen (kirjanik) Adam Gottlob Oehlenschläger (poeet, dramaturg) PRANTSUSMAA Hector Berlioz (helilooja) Honore de Balzac (romaanikirjanik) Eugène Delacroix (maalikunstnik) Georges Bizet (helilooja) FrançoisRené de Chateaubriand (kirjanik) Théodore Géricault (maalikunstnik) Charles Gounod (helilooja)
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee
L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt sai temast perekonnapea. Ehk küll Beethoveni nimi ühte puhku kuulsamaks läks ja tema muusikameistrite seas esimesse ritta loeti, ei jätnud ta iialgi õppimist järele ega jäänud laisaks. Ta õppis ja harjutas end ühtepuhku
ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL Ülikoolide raamatukogude III periood. Göttingeni Ülikooli raamatukogu 1743 Kuraator Gerlach Adolph von Münchhausen Direktor Christian Gottlob Heyne 1764-1812 Ei muuseumlikkusele, kõik valdkonnad, kogude avamine, sidemed Hollandi raamatukaupmeestega, soovikataloog TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Tartu Ülikooli taasavamiseks valmistumine. Kuraatorite kolleegiumi asekuraator Johann Friedrich Ungern-Sternberg. Komplekteerimiminese allikad. Krahvinna Maria Aurora Lestocq`ì annetus. Esimene ost - Johann Gustav Loewenwolde raamatukogust. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Ülikooli asukoha viimine Miitavi.
Näiteks kui enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile teaduses tähtsam kui kirjanduses, siis humanismi ja kapitalismi ajastul oli see vastupidi. Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob - saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund - Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele Gadamer, Hans - saksa kontinentaalfilosoof
eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikata jne.Teiseks, nimekiri algab kõige abstraktsema teadusega ja lõpeb kõige konkreetsemaga.Kolmandaks, nimekiri algab kõige vanema teadusega ja lõpeb kõige nooremaga. Astronoomia nt on väga vana teadus, st on juba ammu jõudnud positiivse staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Analüütiline meetod filosoofias. Gottlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil
Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 1787.aasta kevadel sõitis Beethoven esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks
maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulajana Bonni ülikoolis filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursustel. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks
Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea.
Kõige tuntum koht, kus saab kroomi on Uralis ja suured varud on Kasahtanis. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt kroom(III)oksiidist. Ajalugu Hiinast on leitud relvi, mis olid maetud rohkem kui 2000 aastat tagasi ja mis olid kaetud kroomiga. Chromium came to the attention of westerners in the 18th century. Kroom pälvis Läänemaailma tähelepanu 18. sajandil. On 26 July 1761, found an orange-red mineral in the in the which he named Siberian red lead . 26. juulil 1761, kui Johann Gottlob Lehmann leidis punakasoranzi mineraalainet- pliikromaati. Crocoite was used as a pigment, and after the discovery that the mineral chromite also contains chromium, this latter mineral was used to produce pigments as well. Pliikromaati kasutati pigmendina, ja hiljem avastati, et mineraalvee kromiit sisaldab samuti kroomi. Viimane mineraal oli samuti kasutatus pigmentide tootmiseks. Erekollane pigment sai moodsaks. Kroomi ühendid
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Esmalt huvitas Wittgensteini tehnoloogia ja inseneriasjandus. 1908. aastal läks ta Manchesteri õppima tollal moodsat eriala- aeronautikat. Seal uut propellerit välja töötades hakkasid teda üha enam huvitama aga puhtalt matemaatilised probleemid. Filosoofide Bertrand Russelli ja Gottlob Frege matemaatika-alaste teoste lugemisega tekkis tal põhjaliku huvi matemaatika ja loogika filosoofia vastu. 1911. aastal hülgas ta aeronautika, viibis lühikest aega Saksamaal Gottlob Frege juures ning läks siis Cambridge'i ülikooli, et õppida Bertrand Russelli käe all. Wittgenstein asus Cambridge'is tööle sellise hooga, et juba aasta pärast teatas Russell, et tal pole talle enam midagi õpetada. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime
mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil
Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures
ning loominguga. 3 Elulugu Ludwig van Beethoven (viide 1.) sündis 16.novembril 1770 Saksamaa linnas Bonn. Terve tema perekond oli olnud väga musikaalne. Juba lapsest saati oli Beethoven väga andekas olnud, nimelt oma esimese kontserdi andis ta olles kõigest 7- aastane. Tema kõige esimeseks õpetajaks oli oma isa, kes õpetas teda klaverit ja viiulit mängima. Beethoveni esimene tõeline õpetaja oli aga Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe (viide 2.), kes oli ühtlasi nii poisi õpetaja kui ka hea sõber ning suur toetaja. Neefe lasi tihti end Beethovenil teenistuses asendada ning tänu Gottlobile sai ta õukonnaorkestri klavessiinimängijaks. Helilooja lapsepõlv oli suhteliselt karm, sest pere oli pidevalt majanduslikes raskustes ning 19-aastaselt pidi ta asuma perepea kohale, kuna ema suri ning isal tekkisid suured alkoholiprobleemid. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi. 1.1
“ Laulumäng „Haaremi rööv,“ „Teatri direktor.“ Loomingu Mänguline ja pulbitsev. Julge, järskude kontrastidega, keeruline, üldiseloomustus väga kaunistatud. Fakte Suri noorelt ja vaesena. 4 Ludwig van Beethoven (2770-1827) Lapsepõlv, õpingud Isalt sai esimesed klaveri- ja viiulitunnid. Oluliseim õpetaja Bonni õukonna organist. Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks. I 1792-1802 Viin, Vabakutseline helolooja. Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. varajane looming Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad- jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks. II 1802-1812 Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed,
"Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et ta tõstis klahvpilli sooloinstrumendiks. 7 Lõppsõna Lõpetuseks kaks huvitava seika. 1. On kolm portreed, mille puhul teadlased on kindlad, et neil on tõesti kujutatud just JSB. Neist kuulsamail, mille JSB 61. eluaastal maails linna- ja õukonnakunstnik Elias Gottlob Haussmann, hoiab JSB käes noodilehte. Lehele on kantud „Tripleks kaanon“, mille JSB kirjutas ja esitas koos selleks puhuks tellitud portreega Muusikateaduste Seltsi astumisel. 2. Johann Sebastian Bach’il oli tuntud eakaaslane, ametivend ja kaasmaalane Georg Frideric Handel. Nad sündisid samal aastal teineteisest vaid 130 kilomeetri kaugusel, ent ei kohtunud vaatamata katsetele oma elueal mitte kunagi. 8 Kasutatud kirjandus http://en
Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja samuti Gustav Teichmüller, kes sai tuntuks inimese Mina substantsiaalsust ja surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias.
caranteerib marsruulimise, st mihemise 6iges DOi10=0,n suunas. Mitteusaldusvaarne - ei taga kohalejdudmjst. lP protokoll lubab saata ainult vdikeseid tekstijuppe. lga tekstijupi ;tte 1879 K;rirsregse Ioogika alus: Gottlob Frcgc. isum=isuh+i pannakse lisainfo (pais ehk header), mis ittleb. el kuhu se tekst siis saata tuleb (lP aadress). kust tekst luli (saaua lp 1O CONTINUE aadress). hulga lisaihfd ka veel sumto = isum
Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi
Rudolf, kes õppis Berliinis keemiat, kõndis baari ja segas endale piima ja tsüaniidi segu ning suri. Kuni 1903. aastani sai Ludwig Wittgenstein koduõpetust, siis astus K.u.k. Realschule'sse Linzis. Wittgensteini kooliaja kohta on palju vaieldud, sest samal ajal käis seal koolis ka Adolf Hitler. Õpingute ajal kaotas ta usu Jumalasse. 1906. aastal läks ta õppima Charlottenburgi tehnikakõrgkooli mehhaanikainseneri ametit. 1911. aastal õppis ta lühikest aega Jenas loogika rajaja Gottlob Frege juures. Doktorikraadi sai ta Manchesteri Ülikoolis. Peale seda reisis ta Euroopas ring ning elas mõnda aega Norras. Esimese maailmasõja ajal läks ta vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse. Ta autasustati kolme medaliga. Peale sõda töötas ta algkooliõpetajana Trattenbachis ning algas tema põhiline loominguperjood. Enne Teise maailmasõja algust töötas ta filosoofiaprofessorina Cambridge'is
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest.
märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht). Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F
kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" kõnekeeles ja kõige üldisem arusaam loogikast Kuigi sõna "loogika" on kõnekeelde tulnud filosoofia ja teaduse keelest, on loogika
on kroomi omadused, kus seda kasutatakse, milline on tema roll looduses ja palju muudki. 2 Kroom Kroomi ajalugu Kroomi avastajaks peetakse Pariisi Polütehnilises kooli professorit Louis Nicolas Vauquelin'i(1763- 1829), kes andis kroomile nime ning suutis ka esimesena kroomi selle ühenditest eraldada [2]. Siiski polnud ta päris esimene, kes kroomi ühendid avastas. Nii Johann Gottlob Lehmann(aastal 1761) kui ka Peter Simon Pallas (aastal 1770) leidsid punakas-oranzi mineraali Uurali mäestikest. Lehmann nimetas selle Siberi punaseks tinaks. Vauquelin uuris sama mineraali, kuid teda saatis suurem edu. 1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast chroma, mis tähendab värvust. Nimetus anti elemendile, sest paljud tema ühendid on värvilised. Kroomi keemilsed omadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
