..................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus John Rawls oli USA poliitilise filosoofia viljeleja, kes pühendas oma elu õigluse probleemile, kui mitte arvestada tema paari teost moraali ja poliitilise filosoofia ajaloost. Käesolev referaat käsitleb John Rawlsi teost ,,Õiglus kui ausameelsus" kui ühe 20. sajandi oluliseima ühiskonna ja poliitfilosoofi viimast teost. Enda teoses üritab Rawls selgitada õigluse mõtet ja kontseptsiooni enda seisukohast. Kui varem seostati õiglust ennekõike väärimusega, siis Rawls sisuliselt lükkab selle idee ümber ning selgitab meile, miks õiglus on ennekõike seotud hoopis võrdsuse ja vastastikkusega. Enda referaadis üritan ma selgitada Rawlsi õigluse ideed kasutades selleks eelnimetatud teost,
situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu. Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked. Rawlsi teooria utilitarismist erineb mõningal määral selle klassikalisest käsitlusest. Kui Rawlsi nägemus utilitarismist on pigem individualistlik, järgib teooriat ausameelsuse põhjal siis klassikaline utilitarism eeldab, et üldine õnn on ühiskondliku kasulikkuse funktsioon, mis omakorda koosneb võrdse kaaluga üksikutest kasulikkuse funktsioonidest. Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik.
vahendina! kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks? mitte iialgi vahendina mitte kunagi pelgalt vahendina. . . , . . . , , . , , . 12. . Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? . « , () ( , , )»;« ( , ) -- ». 12.Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? . . , ; , . , (, , . ). 13. Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? milles need printsiibid seisnevad? . -, . , . 2. (2 ):2.1 . , ( . , . ).2.2 , . ( ) . . , , . 14. Mida kujutab endast John Rawlsi õiglusteooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip? ,
P- vabadus, sest ,,keskendub nö isandale, mitte sekkumisele." Kuidas kritiseerida vabariiklikku vabaduskäsitust? ,,tõenäosuse etteheide, liberalismi väärtõlgendamine, sekkumisvõime?" Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust? Lähtuksin vastamisel MacCallumist Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem)
Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni.
määramisega (mida, kellele) . Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtes ehk kui palju (kuritöö ja karistuse vahekord, teenuste eest tasumine). Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni. 3. 3 õiglase jaotamise printsiipi: hüvede (nt sissetuleku) määramine: igaleühele vastavalt tema väärtusele, vajadusele, staatusele, panusele või kõigile võrdselt 4. Kirjeldage John Rawlsi hüpoteetilist algolukorda: Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 5
järgi ei ole? Miks? Selline olukord võib esineda, näiteks, rahalaenamise juhus. Kui laenaja teab, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, kuid laenu saamiseks peab ta lubama, et ta suudab seda teha, siis on see lubadus vale, sest seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks. Valetamine on loomult halb tegu kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega võimalus valetada. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei. Sellist olukorda ei eksisteeri, sest tegemist on Kanti deontoloogilise printsiibiga ning mõlema puhul alused jäävad samaks, seega ei ole võimalik, et austuse või laiendatavuse printsiibi alusel oleksid eetilised. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad John Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas
Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte. Ajalooline õiglus aga nõuab süvenemist ressursside saamisloosse või mis alusel need üldse jaotati.
Teised väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotavas õigluses – «igale oma».Korraldavas õigluses – «võrdne-võrdseks». 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea … … oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) … andeid, võimed … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved.
Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse)
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis
Teleol. või deontol. arutlus? Miks? Deontol., sest arutleb teost üldises mõtes, ei võta vaatlusele kasu üksikule isikule. 11. "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12.Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Arvan, et ei saa, sest mõlemad on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused. 13.Milles seisneb J.Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdsed õigused ja vabadused, vabaduse rikkumine on ainult vabaduse enda nimel(riigi julgeolek); vabaduse piiramine peab olema põhjendatud(lapsed) 14.Millised 2 printsiibi peavad Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? milles need printsiibid seisnevad? -vt. eelmine -olukorrad, millal sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud (vt. järgmine) 15
Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine). Korraldav õigus: Teenuse eest tasumine Kahju ja hüvituse vahekord Kuriteo ja karistuse vahekord. 44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. Õiguse mõiste toetub erinevatele väärtustele: Individualistlikud, liberaalsed Äärmuslikult individualistlikud, liber Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm
kõigi huvides ning et nendega saavutatavad positsioonid on ka kõigile avatud. Ebavõrdsuste all on silmas peetud erinevusi, mis tulenevad nende asjade jaotusest, mida inimesed püüavad saavutada või vältida. Teisest printsiibist võib järeldada, et lubatud on ainult sellised ebavõrdused, millest kõik kasu saavad. Neid printsiipe võib võrrelda mänguga, mille eripärasid ei ole võimalik ette näha. Rawlsi õigluse printsiipide puhul on oluline nii öelda algsituatsioon (üldine positsioon), kus inimesed hakkavad ühiskonnas olema, ilma mingit positsioon omamata. Seega on kõik algselt ühiskonnas võrdsel seisukohal. Rawls rõhutab, et õiglus ja ausus ei ole samad asjad. Õigluse küsimus kerkib esile siis, kui on olemas erinevad osapooled, kes suruvad teineteisele oma huvisid peale ning arvavad, et just nende esindatud huvid on arvesse võtmise väärilised
parandavad moraali/intellekti ning kui tõhusad nad on avalikes küsimustes. (vt. ka seminaritekst). Mill ohverdab võrdsuse ja jätab vabaduse teatud kodanikud ei saa hääletada hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui teised võivad isegi rohkem hääletada. 11. Mis on võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. 12. Mis on kaasaegse liberalismi keskne idee? Veel, mis eksamiks tarvilik: Rawlsi õigluseteooria hüpoteetilise lepingu idee Seisneb selles, et kui ollakse konfliktis, siis mõtteeksperimendi käigus püütakse end sellest eraldada ning kujutleda end ette algpositsioonis, mil me alles olukorda astume ning konflikti pole veel tekkinud. Ning olles kujutluses algpositsioonis, koostame lepingu, et mis me teeks, kui peaks nii juhtuma nagu juhtus (aga samas peame ära unustama selleks hetkeks, et tegelikult nii juhtuski, sest see mõjutaks ju meie otsust lepingu tegemisel).
ratsionaalsete agentidega, kes on läbirääkimisel täielikult vabad. Et saavutada õigluse printsiibi osas üksmeelt, asetab Rawls läbirääkijad nn teadmatuse loori taha. Seal on neile teada üldised tingimused, ent neilt võetakse ära kogu teadmine endast- positsioon ühiskonnas, teadmine võimetest, varade seis, isiklikud eelistused, pliitiline hetkeseis jm sarnased tingimused, nii et nad ei tea kuidas valiku alternatiivid neid ennast mõjutavad. Ses olukorras valib ratsionaalne agent Rawlsi arust kõige halvemas olukorras oleva indiviidi heaolu maksimeerimise, sest ta võib ise osutuda selleks. Teisisõnu inimesed ei vali ainult traditsioonilisi liberaalseid väärtusi, nagu võrdsus seaduse ees jt, vaid ka ümberjaotuse. 9. Paternalism. Argumendid paternalismi poolt ja vastu. Paternalism on seisukoht, mille kohaselt valitsus peaks sellepärast sekkuma, et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik. Kas valitsus peaks eelistama tarbijate eelistusi või peaks
vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse formaalsusi. vahekord. **2.nn "Wollheimi dilemma". Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust 2.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? mingitest põhjendustest lähtudes? Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik
Küsimus on vahetus-suhtest. ,,Õiglane" tähendab ,,õiget proportsiooni". .. teenuse eest maksmine (kui palju ,,nänni" tuleks vastu anda) .. kahju ja hüvituse vahekord .. kuriteo ja karistuse vahekord. 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. ..Igaühele vastavalt tema väärtusele ..Igaühele vastaval tema vajadusele. ..Igaühele vastavalt tema staatusele. ..Igaühele vastavalt tema panusele. ..Kõigile võrdselt 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .. mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on millised õigluse printsiibid valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)?
Iga normaalne lojaalne kodanik tahaks tunda, et valitsejad tagavad riigi julgeoleku. Eestis on viimastel aastatel julgeolekutunde asemel sisendatud sõjahüsteeriat, aga enesekaitseks sõjaohu korral soovitatakse inimestele: minge häire korral kõik linnast maale. Ja kõik! Liberalismi humaanne poliitiline süsteem SLAID 3 Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja esimese poole Ameerika poliitilise filosoofia guru John Rawlsi raamatule: "Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus" (tõlkinud Tanel Vallimäe. Avatud Eesti raamat. Valgus, Tallinn 2015. 326 lk), mida märkasin tänu Märt Väljataga raamatututvustusele Sirbis ("Kui meil oleksid tiivad." Sirp 29. 04. 2016). Sellest üsna puise keelega (pole tõlkija süü) raamatust on vahepeal Aro Velmet teinud põhjalikuma ülevaate ("Me peame rääkima liberalismist." Vikerkaar, juuli 2016) ja põiminud raamatu ideede
mitte kunagi pelgalt vahendina. salajast jälgimist toimetatakse). Teavitada tuleks salajase vihmametsade kaitseks. teiste aktsionäride suhtes ebaõiglaselt: greenmailer asetatakse Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene jälgimise võimalusest töötajat juba töölepingu sõlmimisel, et Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba teiste aktsionäridega võrreldes eelisseisundisse ta teenib
vahele segamist ka veel seal olnud. Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn ,,teadmatuse loori" taga kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on ,,hea" ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
oma kohta ühiskonnas … andeid, võimeid … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse. Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab – vabadust – võimalusi – sissetulekuid. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid kaks printsiipi: 1. Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus poliitilistele ja kodanikuvabadustele: sõna- ja väljendusvabadus (mõtlemisvabadus, trükivabadus); religiooni- ja südametunnistuse vabadus,
sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale eesmärgiks luua süsteemne alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele, mis allutavad "õige" (right) mõiste "hea" (good) mõistele, kusjuures viimane võrdsustatakse "hea tagajärje põhjusega" (the cause of a good result). Seega utilitaristlikust vaatenurgast on mingi tegu õige, kui see aitab kaasa "hea" (nt õnne) suurendamisele. Rawlsi arvates muudab aga selline käsitlus adekvaatse õigluse teooria võimatuks. 3. Õigus ja õiglus Vabadus, õigus ja õiglus – need on alusprintsiibid. Meil on õigus vabadusele, see on kõige karmim asi. See on omamoodi paradoks, et sul on õigus vabadusele ja sealsamas on printsiibina juures õiglus. Õigus ja õiglus on algprintsiibina koos ning siiski väga erinevad. Õiglus eeldab, et kõik inimesed oleksid võrdsed, võrdselt vabad ja teadlikud oma võrdsusest
iga tööline sooritab äärmiselt spetsialiseerunud, igavat ja korduvat ülesannet. on ekspluateeriv: need, kes saavad turul hüvesid (nt aktsionärid) ilma et annaks selle heaks omalt poolt samaväärset tööpanust, on ekspluateerijad. Neid, kes saavad vähem, kui nad loovad, ekspluateeritakse. toob kaasa ebavõrdsust: piiranguteta vabaturg võib viia laastavale vaesusele. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutame olukorda kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas (klassipositsioonni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) andeid võimeid, mis on hea ja mida ihaldatakse: teatakse ,et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse KUI nende printsiipide järgi tuleb elu korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on ). 10
" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad? · vt eelmist vastust · Teine printsiip näitab, millal on õigustatud sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus
" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad? vt eelmist vastust Teine printsiip näitab, millal on õigustatud sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See on esitatud kahe
" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ALATI KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei saa, kuna mõlemad printsiibid on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused ja lähtuvad samast põhimõttest. 13. Milles seisneb J. Rawlsi lepingulise õigluse teooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda nimel. Vabaduse piiramine peab olema põhjendatud. 14. Millised kaks printsiipi peavad Rawls'i meelest valitsema õiglases ühiskonnas? Milles need printsiibid seisnevad? vt eelmist vastust; Teine printsiip näitab, millal on õigustatud sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. See on esitatud kahe
Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 7. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 8. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? Millised õigluse printsiibid valitakse
alusel. Ratsionaalsed ja kasuahned inimesed jõuavad läbi tehingute poolkogemata minimaalriigini. Minimaalriik ongi ainus õigluse alternatiiv Minimaalriigile jääb kaks funktsiooni: kaitse vägivalla, varguse ja pettuse eest lepingute täitmise garanteerimine. Riigil on välistatud mistahes distributiivne roll Nozick eitab kategooriliselt Rawlsi erisuse printsiipi - Riik ei tohi mingil juhul jõudu kasutada ning sundida ühtesid kodanikke teisi aitama. Riigil ei ole mingit õigust teatud asju inimestele keelata nende heaolu või kaitsmise motiivil, muutes inimese vahendiks tema enda soovimatu heaolu taotlemisel. riigi ülesandeks ei ole ressursse ümber jaotada, vaid kaitsta indiviidide õigusi sellele, mida nad juba omavad. Milton Friedman (1912-2006) – noppeid Eesti poliitika ja õiguse aluseks olevast maailmavaatest
Kurjategijale tuleb põhjustada sama palju kannatusi, kui tema ohvrile. See õigustab surmanuhtlust (ja ka piinamist). (Vastuargument: õiglus ei saa olla kuriteo põhjenduseks.) Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. Rehabiliteeriv ümberkasvatav? 26. Tunda nelja lähenemist võimu põhjendamise küsimuses. Teada üldjoontes Machiavelli seisukohti, ühiskondliku lepingu teooriat, sotsialismi ja anarhismi seisukohti. Tunda ära ideoloogiakriitika, Foucault' ja Rawlsi teoreetilised põhiseisukohad. Võimu põhjendamine: 1) jumalik autoriteet; 2) loomulik autoriteet mõnele on loomuomane alluda; 3) autoriteet hüvest - valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli - keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kas võimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria (rajaja Hobbes) Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus.
ehk iga kasulikkuse ühik on tema saajale ühesuguse väärtusega (sõltumata olemasolevast kogusest). Seega on samaväärsed kõik tulude jaotuse variandid ja puutepunkt maksimaalse kasulikkusvõimaluste rajaga on vastuvõetav ka väga suure tulude jaotuse ebavõrdsuse korral. Utilitaristliku lähenemisviisi puhul ei ole seega ümberjaotusel mõtet: see ei loo ühiskonna seisukohalt tulu juurde ja tekitab ainult kulu. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Rawlsi samakasulikkuskõver koosneb telgedega paralleelsetest sirgetest. Sisuliselt on Rawlsi järgi õiglane ühiskonna kõige madalaima kasulikkuse tasemega grupi kasulikkuse suurendamine. Seega Rawlsi lähenemisviisi puhul tasub alati ümberjaotust teha, kui see suurendab kõige madalama kasulikkuse tasemega ühiskonna grupi kasulikkust. 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 111
Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Foucault: "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud; kritiseerida neid sellisel viisil, et paljastuks see poliitiline vägivald, mis nende kaudu ennast alati hämaralt teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises olukorras võib see olla meile kahjuks)
Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. • Süsteemne õiglusteooria • "hea tagajärje põhjus" 57. Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm? - Austria õigusteadlane (1881–1973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord
Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. · Süsteemne õiglusteooria · "hea tagajärje põhjus" 57. Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm? - Austria õigusteadlane (18811973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord
korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid Need "üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Miks peaks andekad-edukad sellega nõustuma? (Nozick 1974) 179. Hüpoteetiline algolukord? Kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea ... - ... oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) - ... andeid, võimeid - ..
on üldse maksimaalselt võimalik saavutada. 109. Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning see ei arvesta indiviide eraldi, seega kui kogu ühiskonna heaolu on kõrgem efektiivses, kuid ebaõiglases seisundis, siis kokkuvõttes on see utilitaristi meelest siiski hea. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Rawlsi õigluskriteerium sätestab, et ainult selline ümberjaotus on hea, kus jaotatakse rikkamatelt vaesematele ühiskonna liikmetele. 17 ------------------------------------------ 111. Millistes kohtades (kelle juures) avaldub ühiskondlik heaolu? Ühiskondlik heaolu avaldub tarbijate juures tarbijarendina, pakkujate juures ülejäägina ning ka
. Max Weber (1864-1920) ei uskunud eriti demokraatia ja kodanikuühiskonna arengusse. Ta arvas, et tulevikus saab määravaks kasu, mitte eetika. Näilise ratsionali-seerumise käigus tugevneb bürokraatia ning poliitika muutub jagelemiseks. Olukord võib muutuda jõulise isiku ilmnemisel, kes suudab vaos hoida masse, bürokraatiat ja kisklevaid poliitilisi rühmitusi. (Venemaa!) John Rawls (1921-2002) on loonud liberaalse õiglusteooria, mis tugineb ühiskondliku lepingu teooriale. Rawlsi järgi on inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. 36 Poliitikaga tegelejad peavad jõudma kokkulepetele, milliste põhimõtete järgi saab muuta sotsiaalseid praktikaid. Õiglane põhimõte on vastuvõetav ka nendele, kes on selle suhtes ebasoodsas positsioonis. Õigluse juurde kuuluvad võrdsed vabadused ja võimalused ning sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste korrastamise süsteem. Süsteem peab olema loodud kõige
tulemus võimalikult heaks. Egalitaar-liberalismi kriitikat: - Alushüved: mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras tahab inimene vabadust, võimalusi ja sissetulekuid. See kõlab nagu kapitalistlik ühiskond. - Printsiibid: paljud kahtlevad, kas on ratsionaalne valida just neid printsiipe, äkki inimesed riskivad suurema kasu pärast. Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, sest nende omandit jagatakse vaesematele ja kehvematele. Miks peaks edukad sellega nõustuma? III Libertarism/libertarianism *Nozick Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve saavutamiseks. Riik kui öövaht: peab kaitsma omandit varguse, vägivalla jne eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja
peab olema võrdne alguspunkt, minimeerida tuleks lotovõitu kuhu perre sünnid. Võrdne tee võib olla ntks haridustee ehk see hetk on keskkooli lõpetamine, inimestel võrdne hariduslik baas, kes saab rikkaks see saab kes on laisk see ei saa. Judge Judy arvab et on seda raha väärt. KA ARISTOTELES parimatest parimale, telos ja selle väärtustamine Ideaalne leping sisaldab: 1. Vaba tahet (Hayek) 2. Vastastikust kasu TsÜS heade kommete vastane tehing John Rawlsi vaatepunktist; vaba tahet pole olen hoopis sunnitud sõlmima lepingut sõltuvussuhe ja kohustuste määr on balansist väljas Ebaõiglased ühiskonnad kaua ei püsi vale, kestavad kaua; samas ebaõiglases ühiskonnas on sund. Mõju poliitikas UK võeti 80ndatel tema ideid üle sotsiaalpoliitilise partei poolt ei võetud, hiljem võttis üle tema mõtted tööpartei, Gordon keegi? Vabaturumajandust pooldab, seega ka on õige et judge judy saab
vormiti seaduslikuks õiguseks (tegelikult kehtivateks seadusteks). · Teoorial oli vähe öelda nende kaitseks, kes on kergesti haavatavad ja nõrgad, nagu lapsed või puuetega inimesed. Kaasaegne kontraktualism Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega osutas Harvardi filosoof John Rawls oma raamatus "Õigluse teooria" (1971). See oli otseseks väljakutseks utilitaarsetele seisukohtadele arvestada ainult tulemusega. Rawlsi töö on käivitanud jätkuva debati sellest, mis on sotsiaalpoliitika väljatöötamisel oluline. John Rawls (1921-2002) "A Theory of Justice" (1971) 2 õigluse alusprintsiipi: 1. Iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega, 2. Sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad. · Iga isik omab õiglusel põhinevat puutumatust, mida ei kaalu üles isegi ühiskonna kui
Sotsiaalse õigluse printsiip väljendub 2 tahu kooseksisteerimisel: 1. Võrdse vabaduse printsiip igal ühiskonna liikmel on teatud sotsiaalsed vabadused, mis on kooskõlas kõigi teiste ühiskonna liikmete samalaadsete vabadustega 2. Erinevuse printsiip sotsiaalseid hüvesid tuleks jaotada küll erinevalt, kuid nii, et ühiskonna madalamad kihid saaks ka elamisväärselt elada Probleem Rawlsi järgi algab sellest, et ühiskonnad ei saa eksisteerida ilma ebavõrdsuseta. Ebavõrdsusel on põhjused: 1. Bioloogilised põhjused tulenevad sisukusest, tema võimetest, päritolust 2. Sotsiaalsed põhjused tulenevad bioloogilistest, sest ilma vastavate bioloogiliste eeldusteta ei saa ühiskond tagada nendel indiviididele positsioone kihistumise e stratifikatsiooni kõrgemal astmel See pole inimese enda teha, millised bioloogilised ja sotsiaalsed eeldused tal on
annaabi.ee 
