Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? ...avastamise elementidega vestlus. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise: -uurima, avastama -lahendama probleemsituatsioone -vaidlema -valikuid ja otsuseid tegema Mida ütleb jõukohasuse printsiip? · vanus · ülesande täitmiseks kuluv aeg · huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid · individuaalsed iseärasused Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Reeglid: -kasuta kõige olulisema kohta -nähtav siis kui kasutatakse -anna tajumiseks aega -lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamiseg...
Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatiline mõtlemine rakendab L11 mõtlemist? algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas reziimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristiline mõtlemine toetub ÕO11, L11 mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada?
kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv
ühest tipust teise tipuni, ühest tipust kõikide tippudeni, kõikidest tippudest kõikide tippudeni, · selle järgi, kas kasutatakse otsingu heuristikaid 57. Dijkstra algoritm, selle rakendused, efektiivsus. Dijkstra algoritm on näide heast otsingu algoritmist orienteeritud kaalutud graafil.Algoritm ei kasuta heuristilist infot ja leiab lühima tee ühest tipust kõikide tippudeni. 58. Heuristiline otsing, selle eelised ja puudused. Heuristilise otsingu puhul kasutatakse lisainfot otsingu suunamiseks. Näiteks, kui otsitakse kaardil lühimat teed punktist A punkti B, siis võib kasutada soovitust "eelista vahetippe, mis on sihtkohale lähemal", "vaata teid, mis on kaardil enamvähem paralleelsed punkte A ja B ühendava sirgega" või "vaata ainult suuri teid". Mõnede ülesannete puhul võib vajalike otsinguoperatsioonide arv väheneda tuhandeid kordi
olemasolev. Sisaldab konstateerivat ja interpreteerivat tegevust. Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida, mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju, miks toimib nii nagu toimib jne. Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse , kui palju on teatud liike kuritegevusi, nende iseloom ja paikkonnad. Lõpuks tehakse järeldus, miks nad seal on ja kuidas saaks neid lahendada. HEURISTILINE – on avastuslik funktsioon. Teha avastus, leida midagi uut. Lihtsustab ühiskonna arengut. METODOLOOGILINE – Meetod ei olegi midagi muud, kui teooria, mis on suunatud uurimise praktikale. Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid andmeid? Nt on püstitatud hüpotees. Otsitakse teed, kuidas hüpoteesi tõestada või ümber lükata. Kogu riigiõiguse mõistete süsteem – kõik on käsitletav uute teadmiste saamise meetodina
päritolu (nt Nozick). Riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja neisse kehastatud õigluse ideed, mitte aga ... a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste "suvaliste" eluviiside suhtes Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida? Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine,
(http://www.avg.com) · AVG antiviirus on kaasaegsete viirusetõrje tarkvarade absoluutsesse tippklassi kuuluv ja mitmeid auhindu võitnud toode. Auhindade kohta vaadake täpsemalt: www.grisoft.com/ww.awards · Viirusetõrje blokeerib viiruste jaoks arvuti kõikvõimalikud sissetungikanalid. AVG-s sisalduv ainulaadne kombinatsioon erinevatest viiruste leidmise meetoditest (sh. heuristiline analüüs, skaneerimine ning terviklikkuse kontroll) tagab arvuti maksimaalse kaitse. · Erinevatelt mitmetest teistest viirusetõrje programmidest ei hõiva AVG liigselt Teie arvuti ressursse, olles samas täielikult usaldusväärne. Seadistamine on väga kasutajasõbralik ja igaüks õpib töötamise selgeks mõne hetkega. AVG Anti-Virus töötab Windows XP (32-bit, 64-bit), Vista (32-bit, 64-bit), Windows 7 (32-bit, 64-bit)
Tõenäosused liidetakse kokku ja saadakse tõepära. Eeldades, et nukleotiidipositsioonid evolutsioneeruvad sõltumatult, korrutatakse kõigi nukleotiidipositsioonide tõepärad ning saadakse kogu puu tõepära väärtus. arvutatakse kõik võimalikud puud ja nende tõepärad ning otsitakse parimad puud. 38. Iseloomustage järgmisi optimaalse puu otsingu strateegiaid: põhjalik otsing, branch-and-bound search ja heuristiline otsing. Põhjalik otsing – arvutatakse kõik võimalikud puud. Branch-and-bound – ignoreeritakse eelmisest pikemaid puid. Kaudselt hinnatakse kõiki võimalikke puid, kuid kõiki puid ei arvutata läbi. Puud, mis on halvemad kui kehtiv lävend ja ka kõik nendest puudest järjestuste lisamisel saadavad puud jäetakse vahele. Lävendist parem puu võetakse uueks lävendiks. Ehk ei uuri kui lävendist suurem väärtus, kui väksem lävendist, siis uuritakse ja
Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile.
(vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse
nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse “oma kohale”). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik käsitlus (ka: loodusteaduslik mõtlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-väiksem, kõrgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi
võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine. Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel.
taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi.; Edasine põllumajanduse areng on võimatu ilma geenitehnoloogiata! Ettevaatusprinsiip - on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom (Rio konverents, 1992. a). 38. Kuidas on omavahel seotud mõisted ,,toidukilomeetrid" ja ,,heuristiline lähenemine"? Toidukilomeetrid - kilomeetrid, mida vedajad läbivad toidu sihtkohta (poodidesse jm) viimisel ja tarbijad toidu muretsemisel (koju). Reeglina arvatakse, et mida lühem on toidukilomeetrid, seda parem (vähem ressursse, nimelt kütust, on kulutatud). Heuristika - valdkond, mis käsitleb loova mõtlemise eripära. Valides, mis on keskkonna seisukohast ,,halvem" ja mis ,,parem", kasutavad tavainimesed tihti just heuristilist lähenemist, mis
Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav
kuid tegelikult see ei ole veel ikkagi olemas (3. etapp seletab). Bioloogilise küpsuse teel omandab tipptaseme lausemoodustuses. · Põhiüksus lause- kõik struktuurid seotud- MILLERI UURIMISPRINTSIIBID- mida peaks saama pedagoogikas arvesse võtma, vt raamatust Rakenduslikule poolele pöörata rohkem tähelepanu (meil õpikut lugedes). Miks ma seda õpin jne. PSL 3. etapp- kognitiivne psühholingvistika · uurimisüksus- ütlus · heuristiline- avastuslik kõneloome. · Kõneloome ja tajumise käigus tuleb sooritada erinevaid operatsioone. MOSKVA KOOLKONNA UURIMISPRINTSIIBID- Karlepi raamatust! Pedagoog PEAKS TEADMA! Loe läbi! Ükskõik, kus on suhtlemine, on psühholingvistika! Nt enesetapukirjade psühholingvistiline analüüs, et uurida, kas tegu on ikka enesetapuga või mõrvaga (kõrgema taseme lausete moodustamine nt). Nt ka mehaanikakirjeldused- keeleoskustega edasiandmine. Nt kui on kriitiline olukord, kuidas ma
mõtteviis. Eitati metafüüsikat! Falsifikatsionism- teadused ei taandu meelteandmetele. Tõesuse väidetele ei saa otsida absoluutset tõesusprintsiipi, põhimõtteline ümberlükatavus. olelusvõitlus. Uurimisprogrammid- (Lakatos) teooriaid sisaldavad võrgustikud. lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16
Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. 12. Probleemülesannete psühholoogiline olemus. Mis on probleem? probleemülesanne? Heuristikute mõiste ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada? Polya probleemülesannete lahendamise heuristiline juhend . Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Probleem on tundmatu tuntus. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel
teha, kahtlus võimaluste hulaga osas jms probleemi lahendamine – otsinguprotsess, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimalikke lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu kasutatakse lahendusvõtteid, mis on mälus käepärasemad heuristiline meetod – edu mitte garanteerimine; suurendab lahendamise kiirust algoritmiline meetod – kindel tee kindla lahenduseni kindlate lahenduskäikudega MÕTLEMISLIIGID: esemeline mõtlemine – elementaarne mõtlemise alaliik, mille puhul mõtleja puutub vahetult kokku esemete või nähtustega ja manipuleerib nendega kujundiline mõtlemine – mõtlemisülesande lahendamine objektist/olukorrast eemal viibides, sest vaimupildis on kujund silme ees
Shah and Oppenh eimer (2008) Mis on Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mtlemist ÕO11, heuristik? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid L11 Millistes tuttavatele probleemidele. Heuristikud võimaldavad eirata mõtlemisüles ebaolulist osa infotst ning neid saab käivitada ilmselt nii annetes kaalutlevas kui vaistlikus režiimis. heuristikuid kasutatakse? Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisüles annete lahendamist? 1
Töötlus Paralleelne, kiire, mitte-teadlik Järjestikuline, aeglane, teadlik Afektiivsus Kõrge Madal Veenmise kahe protsessi käsitlused Veenmist on kirjeldatud erinevate kahe reziimi abil. Nende mudelite alusel võib veenvat sõnumit töödelda vaistlikumalt või kaalutlevamalt sõltuvalt süvenemismäärast. Heuristiline/süstemaatiline töötluse mudel (Chaiken & Eagly) Süvenemise tõenäosuse mudel (Petty &Cacioppo) Assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (Gawronski & Bodenhausen) Süvenemise tõenäosuse mudel vihje Argument P Motivatsioon süveneda TS E EN
Printsiipide funktsioonid 1. regulatiivne funktsioon õiguse printsiibile võib rajada õigusele vastava otsustuse. See võib olla ainukeseks argumendiks, millele otsus teha. Enamikel juhtudel toimub see lisaks ka täielike õigusnormide kaudu. Printsiipide rakendamisel on võimalik korrastada õigust kooskõlas kehtiva poliitilise olustikuga. Printsiibi rakendamine, otsekohaldatavus nõuab eneseületamist ja julgust. 2. heuristiline funktsioon see mõistmine tuli 19.sajandil. Generaalsed kodifikatsioonid muutsid kiirustades tehtud õiguskorra keerukaks. Selle ületamiseks püüti taandada kaasuste lahendamine juhtpõhimõtetele. Õiguskorra struktureeritus ja ülevaatus on hädavajalik. 3. interpreteeriv funktsioon - printsiipi kasutatakse kui meetodit argumenteerimisel eesmärgi saavutamiseks. 4
Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid - lakatosi teooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn) oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse [kuhjumus] kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism (Feyerabend): kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg- ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi [pluralism- idealistlik õpetus, mille järgi maailm koosneb paljudest üksteisest sõltumatutest üksustest]. Formaalteadused - loogika ja matemaatika
variatsioon (kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist). Erinevused tulenevad tahtlikest muutustest nagu kontaminatsioon, improvisatsioon ja funktsioonimuutused ning tahtmatutest nagu unustamine. 1) traditsioon "traditio" lad. k. Üle, edasiandmine, põlvest põlve edasi andmine, jutustamine. 1. aspekt: põlvest põlve vahendatava pärimusilmingute väärtustamine. 2. aspekt: uue pärimuskultuuri loomine (heuristiline lähenemine traditsiooni mõistele: nn vanast kujundatakse uus, mis omakorda kujundatakse normist. ) ,,Rahvaluule on kunstipärane kommunikatsioon väikerühma raames" Dan BenAmos = rahvaluule ei pea olema traditsiooniline. Traditsioon tekib praeguses hetkes, tuginedes siiski minevikust teada olevale põhjale. Näiteks kui eestlased said oma talu, siis olid nende mälestused tugevamini säilinud ja ulatusid kuni Põhjasõjani. Need, kellel oma
printsiipidest (uurimine pole sihikindel) Praaliva kuulutamise ja akatalepsia vahepealne (vanad kreeklased) – teadmise saavutamise võimalikkus “ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi” Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: 1. Süllogismis (deduktsioon) sisaldub “teatav matemaatiline usaldusväärsus”, kuid segaste, ennatlike mõistete korral on see meetod ebausaldusväärne – teenib vigade kinnistamist ja põlistamist 2. Induktsioonil on heuristiline tähendus: osutab tõenäolisele lahendusvariandile 3. Õige induktsioon “teostaks eksperimendis jaotuse ja valiku ning tuletaks väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused”. Tabelid: 1. Kohaloleva tabel – juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb (27 soojuse juhtumit: päikesekiired, eriti suvel ja päeval; tuleleek, hõõrdumine, loomad, hobuse väljaheited) 2. Puuduva tabel – juhtumid, mis on sarnased esimese tabelis olevatega, kuid mille
Järelikult finantsstabiilust, kui ettevõte tasakaalustatud tegevuse tulemust, saab kasutada pankrotiohu prognoosimisel. 7 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks Ettevõtte pankrotiohu hindamiseks on viimastel aastakümnetel välja töötatud mitmesuguseid meetodeid. Tavaliselt tuuakse esile kaks pankroti prognoosimise lähenemist: heuristiline ja majandusmatemaatiline(13). Heuristilised meetodid eeldavad, et prognoosi väljatöötamisel domineerivad subjektiivsed alused (varasemad kogemused, loovuse ja kujutlusvõime, intuitsioon). Siia kuluvad erinevad eksperdi hinnangu meetodid: ekspert uurib erinevaid pankrotti viivaid iseloomustusi ja võrdleb neid analüseeritava ettevõtte vastava tunnusega. Ja kui antud ettevõttel on sellised tunnused olemas, siis ekspert annab subjektiivse eksperdi hinnangu pankroti suure tõenäosuse kohta
Folkloristika põhiterminid: Rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust Rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted näitavad mõisted Rahvaluule püsivust kirjeldavad mõisted: - Traditsioon - Stereotüüp - Andersonu (enesekontrolli seadus) - Tüüp Traditsioon: traditio (lad k) - üle-, edasiandmine, põlvest põlve edasi andmine, jutustamine 1. aspekt: põlvest põlve vahendatava pärimusilmingute väärtustamine 2. aspekt: uue pärimuskultuuri loomine (heuristiline lähenemine traditsiooni mõistele: nn vanast kujundatakse uus, mis omakorda kujundatakse normiks) Traditsioon on - teadmiste ja kogemuste toimimise süsteem (mitte aineloend) - sisaldab selle süsteemi väljendusvõrgustikku - otstarbekas ja dünaamiline: kuigi traditsioon püüdleb normi poole, jätab ta võimaluse süsteemil uueneda sõltuvalt pärimusrühma vajadustest Traditsiooni üldisemad käsitusviisid: Traditsiooni
loomiseks on piiratud. Sellepärast HEV lapsed saavad ka halvemini aru. Samas siia võib ka kaasneda motoorne variant. Alt-üles (tajumine) ja ülalt alla (hüpotees) tundub olevat loomulik protsess. Seega kuulates, lugedes tunneme ära mõned tajutava tunnused, nende põhjal loome oletusi, mida järnevalt kontrollime. Siin ei piirdu tajuseletus foneetilistele artikulatoorsetele seletustele, vaid lisandub semantika!! Mõistmine see on ütluse/ teksti/jutu heuristiline tõlge. Heuristika on avastuslik, loominguline! Oluline pole tavaliselt meelde jätta üksikuid sõnu lauses, vaid semnatika ja pragmaatika tasand. Mõistmist aitab ka see, kui tõlgime midagi võõrkeelest, siis see toob mõistmist välja. Teisiti sõnastamine(nt jutustamine) kajastab mõistmist. Jutustades kasutakisme mõneti muudetud sõnastust. Päheõppimine pole mõistlik, sest siis ei pruugi arusaamist olla, vaid sõnade ümberjutustamine. Referaadid ja kokkuvõtted samuti
4) saaja -keda on kergem veenda? Teadmised teevad meid vähem avatud hoiakute muutmiseks. Kolmanda-isiku efekt - uskumus, et veenvad sõnumid mõjutavad Mind isiklikult vähem kui enamik teisi. 5) sihtkäitumine - kergem on veenda kui ülesande on lihtne ja kerge. Cialdini (1978) - vabatahtlikud eksperimendis osalemiseks - 56% nõus. Ebameeldiv lisainfo - 31%. (Petty&Wegener 1998) - Väljatöötamise tõenäosuse mudel (Chaiken, Giner-Sorolla 1996) - heuristiline-süstemaatiline mudel, 1) süstemaatiline töötlus - tsentraalne töötlus 2)heuristiline töötlus – perifeerne 2 veenmise viisi: 1) tsentraalne - sisu komponendid 2) perifeerne - kontekstuaalsed komponendid. üsna vähe tähelepanu sõnumile. Ei ole piisavalt aega ja ressursse selleks et kontrollida sõnumit. Kui motivatsioon on kõrge ja teadmised sel valdkonnas olemas - tsentraalne suund. Tsentraalne töötlus - tugevamad ja pikaajalised hoiakud.
suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Põhjuslike seoste
Imre Lakatos (1922-1974): uurimisprogrammide tooriaga, mis lähtub teaduse ajaloost. Teooriat saab falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini kooskõlas kui vana teooria. Teooria peab olema kooskõlas ka teiste teooriatega. Uurimisprogramm on teooriatest koosnev võrgustik. Uurimisprogrammi sees on suhteliselt püsiv tuum, millele tugineb teaduslik tegevus. Peale tuuma on programmis veel ka kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria põhjendamiseks ning meetodite valimiseks. 38 Kaitsevöö ründamine ei purusta veel tuuma, teooriad on elujõulised, neid ei tapa vaid ühe eksperimendiga. Teadus on see mis ennustab uusi fakte, pseudoteadus loob uusi hüpoteese faktide seletamiseks. Lakatosi teooria ei seleta kahjuks aga, miks ja kuidas uurimis-programm kujuneb teaduse empiirilise sisu kasvades. Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost.
suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
annaabi.ee 
