...............3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine.................................4 2.Teadmusjuhtimine............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................11 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine. Töö eesmärk on uurida valitud teemaga seotud teoreetilisi seisukohti. Informatsioonijuhtimise eesmärk on kindlustada firmale suurimad võimalikud väärtused, mis saadakse olemasolevast infost ja läbi selle võimaldada tulusat juhtimist ning kaitset. Tänapäeval on olulisel kohal graafikute, piltide ning multimeedia rakendamine. Selline ,,rikkama" info kasutamine on viinud infojuhtimise uuele tasandile, võtmeks on info
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum. 4) Mis aastal publitseeriti SQL-keele esialgne standard keel? a) 1980 b) 1985 c) 2000
(Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine. Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla Mis on teadmus? Teadmus on inimese või organisatsiooni teadmised, väärtused , uskumused, mis on omandatud kogemuste abil ja mida kasutatakse edaspidi uute situatsioonide hindamisel. Avalik teadmus on organisatsioonis kergesti kättesaadav, nagu andmebaasid, juhendid jm avalik info. Varjatud teadmus on personaalne, paikneb töötajate või klientide sisemuses ja käitumises. Selle kättesaamisega tuleb palju vaeva näha, kuna sellistel teadmistel on hindamatu väärtus.
Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist). Innovatsioone saab liigitada mitmeti. Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused: Uus toode, uus tootmismeetod, uued tarnekanalid, uued viisid turgude ekplua-
10. Mis on avatud innovatsioon (open innovation) ja millised eeliseid Te näete sellel suletud innovatsiooni mudeli ees? Avatud innovatsioon on „eesmärgipärane sisemiste ja väliste teadmiste voogude ärakasutamine ettevõttesisese innovatsiooni kiirendamiseks ühelt poolt, ja teisalt, läbi laiema turuosaluse innovatsiooni teiste osapoolte kasutamise (innovatsiooni levimise) soodustamiseks“. 11. Mille poolest on teadmus (knowledge) eriline ressurss? Mille poolest erinevad ilmutatud (codified) ja ilmutamata (tacit) teadmus? Muutuv segu inimese isiklikest kogemustest väärtustest arusaamadest. Kui ettevõttes on inimene, kellel on suur teadmistepagas ehk teadmus, siis see võib firmat edasi aidata. Uudsed ideed. Ilmutatud teadmus - kergesti väljendatav sõnades ja numbrites. saab kergesti kommunikeerida. Ilmutamata teadmus - “Me teame rohkem kui me suudame väljendada”
teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused. Teadmuse teise, kõrgema astme moodustab teadmus, mis põhineb mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega
juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahetuse protsessi põhiolemust. Alguseks peetakse internet- ajastu teket. 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Faktid, sündmused, struktureerutud kujul nt müügitulemused, kliendiandmed. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid.
3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed) Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid)
Säästev Eesti 21 1.Nimeta 9 Eesti arengut mõjutavat trendi. 1. kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali; 2. muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks; 3. kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; 4. suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu; 5. parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi; 6. kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega; 7. parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust; 8. muuta liidu linnad säästvamaks; 9. suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. 2. Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu? Keskkonnastrateegia ee...
oleksid koostatud ühtseid vorminõudeid meeles pidades. Dokumentide loomise juures on minu arvates oluline, et need oleksid hästi jälgitavad, keeleliselt korrektsed ning täidaksid oma eesmärki. Eriti oluline on see näiteks tegevus- ja arengukavade puhul, selleks, et lugemine oleks ladus ning ei tekiks vääritimõistmist. Dokumentide haldamise suurim kasutegur on minu meelest see, et säilitamist vajav informatsioon jääb organisatsiooni alles ning seeläbi säilib organisatsiooniline teadmus. Samuti on erinevad dokumendid (e-mailid, otsused, määrused, lepingud jms.) tõendid organisatsiooni tegevusest, tahtest ning seosest teiste organisatsioonidega/isikutega. Hästi korraldatud asjaajamise süsteem kaitseb dokumente lubamatu muutmise eest ning säilitab kõik andmed selle kohta, kes ja millal on dokumente täiendanud. See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida
Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Industriaal Teadmus Töö iseloom Konveiertöö Paindlikum, vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus,
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehno...
2. 1971-80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest. 3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 4. 1991: teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi,
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
õigusakt. Haldusõigus avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldus teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Hävitamisakt asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hüpotees eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohaldatav Informatsioon- edasiantud teadmus (fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisted või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis tähendus. Infosüsteem - organisatsiooni teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Infoteadus keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioonid, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid) Isikuandmete töötleja - füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes
Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike...
positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb
P. Mondrian ,,Õitsvad puud", ,,Kompositisoon punase, kollase, sinisega", ,,Kompositsioon 2: Jooned ja värvid", ,,Broadway boogiewoogie" Le Corbusier ,, Villa Savoye" Le Corbusier ,,Modulor" Ozenfant ,, Kitarr ja pudelid" Malevits ,, Puuraidur", ,,Suprematism. Supremus nr. 58", ,,Must ruut", ,,Supermatistlik kompositsioon, must rööpkülik ja punane ruut" 3. Sõnum maailmale, põhimõtted? Kunst peab olema mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne, ühekülgne, terviklik teadmus. Eesmärgiks oli mitte jäljendada loodust isegi mitte deformeerivalt, vaid püütakse kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades.
näiteks: inimesel on võime ette kujutada ja kujutlusvõime abil prognoosida tegevuste või arutluste tulemusi; inimene ei püüa sihipärasel tegutsemisel leida optimaalset lahendust - pigem mingisugust sobivat lahendust; 11. Kirjeldage kogemusliku (heuristilise) teadmuse rolli. põhineb olemasolevate teadmiste ehk kogemuste kasutamisel ja tõhustab lahenduse leidmist, kuid ei garanteeri (parimat) lahendust. 12. Milline erinevus on teadmise ja teadmuse vahel? teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. teadmine sisaldab ka seoseid andmete vahel, mis on vajalikud otsuse tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda Teadmine on suhe kolme ilmingu vahel: objekt (asi, mille kohta teatakse), seda esindav (sellega seotud) märk, teadja (agent, subjekt, kes teab; samuti edaspidi järeldamise masin). 13
Nn. sensemaking informatsioon, mis võimaldab "liikuda" objektiivse ja subjektiivse informatsiooni vahel, mõista maailma ning sellele arusaamisele vastavalt tegutseda. ... suurem osa määratleb, et informatsioon on "miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest. Infoteaduses kasutatavat informatsiooniga seotud mõistete süsteemi kategooriaid, mis moodustavad teadmise elutsükli: andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, tarkus on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. ...on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur
prügist ning prügimägedel tekkivatest gaasidest, mille tagajärjel suureneb kasvuhooneeffekt. Lihtsad asjad, mis aitavad hoida me linnu muutumast Napoliks. Aasta tagasi hulgaliselt meediakajastust saanud prügiuputus Napolis avas paljude silmad ja aitas rohelise mõtteviisi levimisele kaasa. Inimesed vajavad alati praktilisi näiteid, enne kui tegutsema hakkavad. Õnneks jõuab meedia enamike kodudesse ja kui siia lisada veel õppefilmid koolides, siis peaks inimeste teadmus olukorrast olema üsna põhjalik. Parima dokumentaalfilmi Oscariga pärjatud ,,Ebamugav tõde" kajastab globaalset soojenemist ning selle põhjuseid. Loomulikult on loodusel oma rütm ja paljud skeptikud väidavad, et praegune situatsioon on rütmile omane. Nagu elu käib ikka üles-alla. Siiani on silme ees pilt, kus filmi peategelane Al Gore, pidi redelit kasutama edastamaks praegust rütmimuutust. Olukord on rohkem rütmist väljas kui kuulmispuudega trummar
põhinev moondatud järeldus. Masin, mis põhineb tunnustele, mida põhjustab juba hirm, ei saa lugeda õigusemõistjaks. Tekib aga küsimus, mis on parim meetod tõe ja vale eristamisel. See oleneb suuresti sellest, mida keegi piisavaks tõestuseks loeb ja kellele see on suunatud. Mõnele piisab, kui ta näeb sündmust oma silmaga, teine vajab uskumiseks füüsilist materjali, näiteks pilti. Sellel teel ristuvad juba teadmus ja uskumus ehk see, mida loetakse käega katsutavast ja mida tuletatakse teadmistest. Imelik, et uskumise võiks seostada teadmisega. Kuid usutakse ju seda, mida pole otseselt nähtud, puudutatud või millest täpselt ei teata, vaid mille omadusi, päritolu ja sündmusi tuletatakse vastavalt arusaamadele. Olgu selleks siis tõesti jumal või maaväline elukas. Eelmised kaks näidet on väga huvitavad, kuna mõlemad on väga laialt kõneldavad subjektid. Samuti on nad võrreldavad kahe tõe
et nad räägivad väga kiirelt ja emotsionaalselt, see võib eestlastle tunduda pealetükkivalt või isegi hirmuäratavalt, kuna eestlased on harjunud rääkima vaoshoitult ning vesteldes nad ei näita välja palju emotsioone. See milline on kultuur tegelikult Hispaanias, saab teada alles siis, kui ise elada selles ühikonnas. See, mis on selles referaadis kirjas, on informatsioon Hispaania kultuuri kohta Eesti ühiskonnas, nö teadmine kuid mitte teadmus. Eesti kultuuri eripärad Hollandi vaatenurgast Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idas Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal (26%) ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Holland on päris sarnane Eestile just selle tõttu, et me mõlemad asume Põhjamere ääres, kuigi neid on rohkem.
Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur?
infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest; 1981-1990 - lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 1991 - teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms,
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOO...
kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine 3) Teadmus ehk infoühiskond 1) teaduse kiire areng 1) loovus 2) uurimisasutuste massiline 2) meeskonnatöö tekkimine 3) avastuste ja leiutiste rakendamine 3. Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus. V: Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond 1) Suur osatähtsus hankival sektoril (mets.põld). 1) Suur osatähtsus teenindussektoril.
tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust. Ühtlasi säilitas Kant ratsionalismi õpetusest veendumuse, et teadused, mille väited on üldkehtivad ja paratamatud (matemaatika, loodusteadus), ei saa oma andmeid võtta kogemustest, sest kogemus on alati ebatäielik, pole lõpule viidud ega saa järelikult anda alust sellisteks väideteks. Kuid nende andmete allikas ei saa olla Kanti arvates ka mõistus. Ometi on üldine ja paratamatu teadmus e Kanti termineis tõsikindel teadmus olemas. Selle allikaks on kogemusest sõltumatud ja kogemuse-eelsed („aprioorsed“) meelelised tunnetuse ja aru vormid. Kanti „kriitiline filosoofia“ kujunes välja 70. aastate alguseks. Kant käsitleb seda teostes „Puhta mõistuse kriitika“ (1781), „Praktilise mõistuse kriitika“ (1788) ja „Otsustusvõime kriitika“./3, 238/ Puhta mõistuse kriitika
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu,
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
ja talituse poolest vanematega. 11. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 12. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. 13. Teaduslik meetod teaduslike probleemide lahendamise tee. 14. Teaduslik probleem küsimus, millele vastus hetkel puudub. 15. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. 16. Tsütoloogia uurib rakkude esitust ja talitust. 17. Ökoloogia teadmus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. 18. Morfoloogia uurib organisme ja nende osade kuju. 19. Histoloogia teadusharu, mis uurib kudesid. 20. Geneetika uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. 21. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 22. Tsütogeneetika - geenide eraldamise, kombineerimise ja siirdamisega tegelev molekulaargeneetika haru.
o Nt. Loen ajalehest, et Eesti majandus langeb Teadmine= baseerub juba tõestatud, faktiliselt kontrollitud informatsioonil o Nt. Saan faktid eelmise aasta majandusnäitajate kohta, selle aasta omade või võrdlus teiste riikidega Teadmus= laiem kui info ja teadmine. segu kogemustest, väärtustest, kontekstuaalsest infost ja ekspertsusest- selle abil saab hinnata ja ühendada uusi kogemusi ja infot. o Explici-sõnastatud, väljendatud teadmus. Saab edasi anda. o Tacit– varjatud, kognitiivne, intuitiivne teadmus. ei saa edasi anda. Väljendamata sümbolid ja traditsioonid. Omandatake läbi füüsiliste kogemuste, läbi tööprotsesside, võib olla ka läbi eeskuju. o Nt. loen majandusnäitajate kohta. Ja sõltuvalt uskumustest siis leian, kas süüdi on riigi vähene reguleerimine vms. Mida usun, arvan, mis on minu kogemus. 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?
keskel teravik kolme rõngaga. 8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17
käitlemine, sh vahe- ja lõppladustamine · Võimalik tuumarelvade levik Tuumaenergia vastane liikumine 3 peamist allikat: · Al 19.saj on ilmunud kirjandusteosed ambitsioonikatest ja ülienesekindlatest teadlastest, kes püüavad kasutusele võtta kontrollimatuid jõudusid · 20.saj ja eriti selle I poolel kasutati radioaktiivseid aineid kontrollimatult ja valesti · Tuumaenergia seondub inimteadvuses koheselt tuumarelvadega · See teadmus kulmineerus USA poolse aatompommide kasutamisega Jaapani vastu 1945. a + tuumakatsetused koos seniajani kestva keskkonnareostusega · Protestid Berliinis (1983, 600000 in) ja Bilbaos (1976, 200000 in) · Veebilehed, allkirjad, blokeerimine, sh aheldamine + nt Texases võimalik ise valida, millist elektrienergiat tarbida soovitakse ning liituda vastavate võrkudega · Mitmed riigid on võtnud tuumavastase hoiaku
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul. Bulgakovi hiiglaslik must kass, äratundmine, et sedasama arvasid ka läheduses olnud võõramaalased, kes olid lugenud Bulgakovit. 7. Marius Peterson Linnahallis. Illegaalselt öisel laval tehtud proov, millele sattus peale toonaste korravalvurite haarang. 8. Erkki Kaikkonen Pühvaimu kiriku õues. Hinduistlik teadmus, et jumal tantsib oma loodus. Tantsija lahkudes kaob ka loodu. 9. Slawomira Borovska-Peterson vanalinna vaateplatvormil kui postkaardil. Ekslemise lugu öises vanalinnas, Vana Toomas saatis talle kohtumise noormehega, kes sai tema abikaasaks. 10. Alari Allik Linnahallis. Hiina märkides graffiti - harmoonia ja igavik. Linnahall kui püsituse tempel. 11. Sven Grünberg pargipingil. Tähtis ei ole ilmakaar, tähtis on tarkus. Pole oluline mis ilmakaarest tarkus tuleb. 12
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Helina Herman INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE Referaat Juhendaja: Tõnu Nõmmik Tallinn 2009 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 2 SISUKORD 1. JUHTIMINE...................................................................................................................3 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad................................................................................3 1.2 Organisatsioonitunnetus.......................................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.................................................
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
Jumal on loodus, looduses seadused. Inimene on osa loodusest so. allub seadustele. 30) Leibnizi teened? · Filosoof ja matemaatik (koos Descartese ja Spinozaga ratsionalistid). · Monadoloogia Monaadid on elemendid millel pole mõõtmeid. Harmoonia monaadide vahel kuna igal ühel on oma funktsioon. · Alaateadliku ja teadliku eristus 31) Kanti mõju psühholoogiale · Õigus vabalt mõelda · Tunnetus: teadmus ei tule meeltest, vaid sünnipärasest olemusest (kogemuseelne ja kogemusest tulenev teadmine). · Maailm mida me tunnetame, on meie poolt kategoriseeritud · Meie mõistmise piirid määravad ära meie maailma piirid. · Revolutsionäär, kuna pani inimese universumi keskpunkti. · Inimese teod peavad olema vabad isiklikust huvist 32) Hegeli mõju psühholoogiale · Vaimu fenomenoloogia (vaimu ideaalne areng läbi vastuolude).
– Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil: *2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega •2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse •2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad • Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium •Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad Teema 6: Teadmusjuhtimine Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele. 1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. *Informatsiooni- Infojuhtimise eesmärk on tagada teabe salvestamine ja kättesaadavus, tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas
12. nädalaks on välja arenenud kõik organsüsteemid. Kuni 12. nädalani on keskkonna mõjud kõige karmimad; 16. nädal liigutused muutuvad keerukamaks, laps õpib haarama, imema ja grimasse tegema; 20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine.
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele: · õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine. Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab va...
1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kerli Indres Uurimuslik referaat Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud riikidega. Juhendaja: Aet Kull 2 Sissejuhatus. Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal innovatsioon. Innovatsiooni kohta on teada, et see on tänapäeva edu alustala ja see on väga vajalik - riikidele on seda vaja, ettevõtetele on seda vaja ja kogukonnad vajavad seda. Kuigi igal organisatsioonil on oma valdkonnale spetsifilis...
keskendudes on väga suur tõenäosus, et Eesti jääb nö tagaajajate hulka, kes naudivad põhiedu tehnoloogia ülekandest ja kohaldamisest); 6. Innovatsiooni edu tagavat raamistikku tuleb käsitleda tervikliku süsteemina; 13 7. Innovatsiooni juhtimist tuleb käsitleda interdistsiplinaarse ja multifunktsionaalse teadmus, loovusja pädevuspõhise sotsiaalse protsessina; 8. Ühiskonnas toimuvaid protsesse saavad inimesed mõjutada, kuid mitte täielikult ja lõplikult juhtida. 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses........................................
Võttes kuulda südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib. Katoliku kiriku katekismuse kompendium Süüme ehk südametunnistus Tähistab seda instantsi meie teadvuses, mis meie toimlemist ja hoiakut hindab heaks või halvaks, lubatuks või lubamatuks. Elmar Salumaa. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat Südametunnistus Ehk sisetead ehk sisetunne, ka süüme, subjektiivne ebamäärane tunne või selge teadmus sellest, mis on õige või ebaõige, pahe või hüve, kuidas peab toimima või mida vältima. S on sotsiaalne tunne, mis avaldub üksikinimeses, tõstes isiksuse eneseväärtust ning sidudes isiksust kogu vaimse maailmaga, viies aga teda tihti vastuolusse kaasaegsete kehtivate sotsiaalsete oludega. Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 Südametunnistus Skolastikuile oli südametunnistus Jumala poolt inimestele antud otsustus õigest või ebaõigest. I
ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid. * Sotsiaalne mõju sotsiaalsed normid, keskkond, hoiakud * isiklikud eesmärgid (motivatsioon, erinevad kognitiivsed faktorid) * demograafilised faktorid (vanus jne), * tajutud riskiga seotud käitumine. Weinstein (1987) räägib sellega seonduvalt põhjendamatust optimismist. Seda võib tingida: 1) puudulik kogemus ja teadmus olukorrast mis on seotud probleemiga, 2) uskumus, et isiku konkreetne individuaalne tegevus võib ennetada probleemi, 3) uskumus, et kui probleem ei ole juba praegu ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus, 4) uskumus, et probleem on harv (näiteks "vähk on harv võrreldes sellega kui palju suitsetatakse"). Mida kõrgem on põhjendamatu optimism, seda rohkem sa enda käitumist kontrollid (?) samas seda vähem käiakse arsti juures.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
