Salvestused: ADORATUR ROSA XII-XIII sajandi Hispaania muusika. Rahvalikud portugali-galiitsiakeelsed Neitsi Maarja laulud (Cantigas de Santa Maria) ja ladinakeelne varajane mitmehäälsus Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest. SABBATUM -- 12 Black Sabbathi laulu (War Pigs, The Wizard, A National Acrobat ja teised) lauldud ladina keeles ja mängitud keskaegsete pillide koopiatel Muusika näited: Da ciel venne messo Quia felix pueritia novello - Il Laudario di Hildegard Bingenist Cortona, XIII sajandist (1098-1179) (4,4 Mb) (2 Mb) Kolmehäälne vokaal, Vokaal, orel-positiiv. trumm Laserplaadilt "Carmina Salvestus kontserdilt Sanctorum".
manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero) 35. otium reficit vires – puhkus kosutab see on mõttetu 10. cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36. per aspera ad astra - läbi raskuste selle usk 11. debes, ergo potes – sa pead, järelikult tähtede poole 37. persona non grata – ebasoovitav isik, suudad 12
17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei millestki midagi ex nihilo nihil 22. armastus võidab kõik omnia vincit amor 23. õiget sõpra tuntakse hädas amicus certus in re incerta cernitur 24. habe ei tee filosoofiks barba non facit philosophum 25. usun, sest see on mõttetu credo, quia absurdum 26. nimesid nimetamata nomine sont adiosa 27. tahes-tahtmata - nolens-volens 28. terves kehas terve vaim- mens sana in corpore sano 29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36
Iga osa on sama nootide jada, mis on eraldatud väike ajavahemike tagant. Keskendutakse meloodia, harmoonia ja rütmi asemel tämbrile. Minu meelest on tämber omapärane aga monotoonne. Koori liikmed jagunevad neljaks sopraniks, neljaks aldiks, neljaks tenoriks ja neljaks bassiks. Rütmitu- rütmi ei ole tunda. Terve teos sisaldab kahte ladinakeelset lauset: Lux aeterna luceat eis, Domine, cum sanctis tuis in aeternum, quia pius es. Requiem aeternam dona eis, Domine; et lux perpetua luceat eis. Emotsioon- pühalik/ jumalik, kõlab nagu oleks tegemist kirikulauluga, kuid pähe tuleb ka atmosfäär, kosmos ning teised dimensioonid.
Õpetajat austati tema eruditsiooni ja pedagoogimeisterlikkuse, õpilast aga hoolsuse ja vastuvõtlikkuse pärast. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ikka ühtesid ja neidsamu teadmisi. Sellest tulenes teiste ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta. Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst
Quare id faciam, fortasse requires - Wherefore this the making , perhaps to seek Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead Animae dimidium meae pool minu hingest(Horace) Alea jacta est täringumäng uhkustamine on Cogito ergo sum mõtlen, järelikult élan Pax semper sit ubi studes olgu rahu seal, kus sa õpid Quod me nutrit me destruit ja ma tõusen ning langen credo, quia absurdum ma usun, sest see on mõttetu Raeda in fossa immobilis est kaarik on kaevikus kinni Gutta cavat lapidem non vi sed saepe cadendo veetilk õõnestab kivi järjepidevuse mitte tugevusega Ultra posse nemo obligator keegi ei tohiks anda rohkem kui ise suudab Pater noster qui es in caelis meie isad, kes te olete taevas Otium recifit vires! puhkus annab tagasi jõu Beate certe omnibus vivere volumus me kõik tahame elada õnnelikult ( Augustinus)
vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud ja oli väga hea kõnemees. Tema kirjutistega saabki alguse ladinakeelne kristlik kirjandus. Talle kuulub kuuous lause. Credo quia absurdum est. usun kuna see on absurdne. See määratleb ära, kus on usutõed. Usutõed asuvad täiesti teistsuguses maailmas. Usutõed on filosoofilised, kättesaamatud. Temalt tuleneb ka seisukoht ,et filosoofia on teoloogia teenijatüdruk. Aleksandria Clements (145- 215) püüab põhjendada tõelist ja õiget gnosist (tunnetust) Ta leidis, et filosoofia on jumala tahtel sündinud ja mõisltikul tarvitamisel ka tervistav. Kreeka filosoofid
· Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu,
■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2
religiosae. (3) Sacrae sunt, quae diis superis consecratae sunt; religiosae, quae diis Manibus relictae sunt. (4) Sed sacrum quidem hoc solum existimatur, quod ex auctoritate populi Romani consecratum est, ueluti lege de ea re lata aut senatus consulto facto. (5) Religiosum uero nostra uoluntate facimus mortuum inferentes in locum nostrum, si modo eius mortui funus ad nos pertineat. (6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur. Item quod in prouinciis non ex auctoritate populi Romani consecratum est, proprie sacrum non est, tamen pro sacro habetur. (7) Sanctae quoque res, uelut muri et portae, quodam modo diuini iuris sunt. (8) (Jumaliku õiguse asjad on need, mis on sakraalsed ja religioossed10. Sakraalsed
Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2. ,,mõõdukas" seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla(sõprus, armastus) 3. irratsionaalne( Augustinus...Kierkegaard) usun, kuna see on absurdne credo quia absurdum Nietche: Miks ma olen dünamiit? Vaata /küsi Kaire käest N teksti!!!eksmaiks! Keelefilosoofia: on filosoofia valdkond, kus küsitakse: keele ja sõnade olemuse kohta keele ja sõnade tähistamisvõime kohta keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust
Kuna õiguse ülesanne pidi Kanti arvates olema üksnes inimeste vabaduse kaitsmine, tunnistas Kant ainsa subjektiivse loomuliku õigusena vabadust kui sõltumatust kellegi teise sundivast meelevallast. Selle vabaduse saab piirata (loomu)õigusena üksnes mõistuseseadus [Luts 1997, lk 111]. Kant nõudis kriminaalõiguse humaniseerimist, kuid ei tahtnud kuidagi nõustuda Beccaria karistusõpetusega (vt). kant käsitles karistuse ainsa eesmärgina absoluutset õiglust (quia peccatum est), s.t. karistusena tuli lunastada kuriteoga saabunud moraalne pahe. Inimest ei või karistada ühiskonna kaitsmiseks, s.t. käsitada teda vahendi ja mitte eesmärgina [Luts 1997, lk 127]. 13 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses Õiguspositivism kujutab endast ligi kaks sajandit õhtumaises õigusfilosoofias domineerinud mõttesuunda, mille järgi õigus on vaid inimeste poolt loodud ja kehtestatud seaduste kogum,
3) actio Publiciana tegemist on bonitaarse ehk preetorliku omandi kaitse hagiga. See oli mõeldud heauskse omandaja kaitseks, kuid ka sellise omandaja kaitseks, kellel formaalsete vigade tõttu ei tekkinud kviriitlikku omandit.62 Ulpianus libro 16 ad edictum: Iulianus libro septimo digestorum scripsit traditionem rei emptate oportere bona fide fieri: ideoque si sciens alienam possessionem adprehendit, publiciana eum experiri non posse, quia usucapere nin poterit. Nec quisquam putet hoc nos existimare sufficere initio traditionis ignorasse rem alienam, uti quis possit publiciana experiri, sed oportere et tunc bona fide emptorem esse.63 20 Sellele vastab Asjaõigusseaduse § 95 lõige 1, mille kohaselt isik, kes on asja üleandmisega
14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks. Põhja-Aafrika kirikuisa Tertullianus: kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi, mis ei hooli inimlikust mõistusest. Credo quia absurdum - usun, sest see on absurdne. Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju
relat. (see) kes, ruttama (see) mis; milline; 2. pron. interr. propinquus, a, um (comp. ja superl. vt missugune?, milline?; 3. pron. dem. (lause propior) naabruses asuv, lähedane; alguses) tema, see; (pärast conct. s, nisi, n, suguluses olev; subst. propinquus, m num) keegi, mingi sugulane II qu kuidas, mil viisil; miks propior, ius (superl. proximus, a, um) adi. quia conct. seepärast et; kuna comp. sõnast propinquus lähedasem; qucumque, quaecumque, quodcumque kes lähem; sarnasem tahes, mis tahes; igaüks prpn, posu, positum, ere välja panema, qudam, quaedam, quiddam (subst.) ja ette seadma; esitama, avaldama, teada quoddam (adi.) keegi, mingi, mingisugune andma; lubama, tõotama; ette võtma, quidem adv. kindlasti, muidugi; küll,
· Maja on inimeste jaoks mõeldud laut. · Endale maja ostmine käib paljudele üle jõu. · Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi. Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millisega neist on kooskõlas väide: "Usk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis juhib mõistust, mitte vastupidi." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo quia absurdum." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo ut intellegam." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha järgi käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi: mõistus juhib usku. Protagorase seisukoht oli, et · ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. · jumalaid ei ole olemas. · on vaid üks Jumal.
-) Tal on kasvatuslik suunitlus. *) See on koolifilosoofia ning vormilt on see suunatud sellele, et inimesi mõtlema õpetada ning seega on ka suur rõhk loogikal. *) Filosoofid filosofeerivad, et suunata inimeste käitmist, uskumist ja korrastada teadmisi. * Kolm keskaja filosoofilist põhiprobleemi: -) Usu ja mõistuse vahekord = kuidas usk mõjutas mõistust küsimuseks oli see, et mis on mõistuse roll usu kõrval. On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles, et usutõed ei ole mõistusega võetavad, sest nad on liiga rasked, et neid mõista. Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk. *) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis,
· Seotus religiooniga · Usu ja mõistuse vahekorra probleem · Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu
Teatud kurjategijatekontingendi puhul kaob aga isegi see vaevumärgatav seos - nii jõuti ühes USA uuringus järeldusele, et oodatava formaalse sanktsiooni mõju puudub teatud riskirühmadesse kuuluvate kurjategijate90 puhul. Ei leitud ühtegi olulist seost oodatava avastamistõenäosuse ja delinkventse käitumise vahel. Seejuures ei puudunud seos mitte ainult ,,mala in se"-deliktide91 puhul, vaid ka ,,mala quia prohibita"-deliktide juures.92 Selle uuringu puhul torkab silma just valimi sotsiaalsed karakteristikud, kuna ka Eesti enamuse isikuvastaseid kuritegusid toime pannud inimeste elukeskkond ja tulevikuperspektiivid vastavad enam-vähem neile. Teine põhjus karistuse väheses hirmutamisefektis klassikaliselt raskete kuritegude puhul võib peituda ka selles, et neid pannakse enamasti toime afektiseisundis, mille puhul ei saa rääkida enam ratsionaalselt kalkuleerivast inimesest.93
veendumuseks sai, et religioon nõuab inimeselt absoluutset usku ja kuuletumist. Just absurd ongi usu objekt absurd, mis ületab mõistuse võimeid. Siin ta käis varakristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) jälgedes, kes kirjutas: "Jumala poeg on risti löödud see on häbiväärne, sest sunnib häbenema. Jumala poeg on surnud sellepärast vääribki uskumist, et on absurd. Maetu tõusis üles see on tõsi, sest see on võimatu." Tertullianusele omistatakse aforism Credo, quia absurdum (ld 'usun, sest see on absurd') ning Kierkegaard sisuliselt nõustus sellega aforismiga. Inimene ei pea otsima teadmisi vaid usku, sest teadmine on patt. Pärispatt ju selles seisneski, et esimesed inimesed (Piibli järgi Aadam ja Eeva) inimene tahtis saada "teadjaks". Inimene ehmus mitte millegagi piiratud Jumala tahte ees, nähes selles omavoli ning hakkas otsima kaitset Jumala eest tunnetuses, mis, nagu talle sisendas madu, teeks nad mingis mõttes võrdseks Jumalaga
kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu. Uuendused hakkavad endale teed rajama. Algab zakeriide *, prageriide *, liigade* tormine ajajärk. Autoriteet lööb kõikuma, ainuvalitsus lõheneb. Feodalism nõuab võimu jagamist vaimulikega, oodates rahva paratamatut esileilmumist, kes lõviosa alati endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest, linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi
lunastust." ,,Maakera ei puutu inimesse," rääkis Kulebjakov, ,,sest maakera on juhuslik nähtus, inimene aga igavene. Usk teeb igaveseks. Aga maakera ei usu ju. Või arvate, et ka maakera usub, mis?" ,,Ai, ai, ai!" kõõksus ja köhis Voitinski heal meelel. ,,On see vast sünnipäev! Tapavad naeruga! Maakera usub! Kas kuulete, härra Paas!" pöördus ta Indreku poole, sest teised ei pannud teda tähele. ,,Maakera usub! Credo quia absurdum est! Usk võtab planetaarsed mõõdud! Kosmilised, mõistate?" Ta matsutas suud, nagu oleks ta imestusest keeletu. ,,Kõik peavad uskuma, kui nad tahavad midagi teha, ja kes suurt tahab teha, peab suurt uskuma," jätkas Kulebjakov. ,,Mina ei usu!" karjus Molotov ja virutas klaasi lauale kildudeks. ,,Siis te ei tee midagi," vastas Kulebjakov. ,,Teen!" karjus Molotov. ,,Teen mõistusega, teen teaduse abil." ,,Siis usute mõistust, usute teadust," ütles Kulebjakov. ,,Kõik peavad uskuma
annaabi.ee 
