Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA
· seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus *regioonide vahelised suhted, mitte ainult regioonid *ei pea tegelema miteme erineva nähtuse vastastikmõjuga korraga. Karuteened *vale siht ja vale loosung- geograafia matematiseerimine *inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited
aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust, mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel. Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist ning juurdeehitusi. Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese ametisolekuaja jooksul lõi botaanikaaias kasvatatavatele taimedele kindla süsteemi, määras uuesti kõik liigid ning etikettis need. Willkommi lahkumise järel ning E. Russomi juhatuse ajal elas botaanikaaed üle majanduslikult väga raske aja, millest välja aitas alles 1895. aastal direktoriks saanud
üksteisele tugevat mõju. Geograafilise kirjelduse tuumaks on just ruumilise laheduse alusel esinev vastastikune mõju nähtuste vahel, nähtusi endid on vaja kirjeldada niivõrd, kuivõrd see on vajalik vastastikmõju selgemaks väljatoomiseks. Ja vastastikuste mõjude iseloom ning suunad määravad ka käsitluse kava. Ruumikorralduse paradigma Suureks labimurdeks ruumikorralduse paradigma rajamisel osutus William Bunge 1958. aastal valminud doktoridissertatsioon "Teoreetiline geograafia" (Theoretical geography). Bunge peamised väited: · Bunge mõistis geograafilist ruumi teisiti, rikkamalt kui seni. Tema jaoks polnud Maa ruum mitte ainult asukoht, ruum, millessse geograafilised nähtused tahes-tahtmata peavad ära mahtuma, vaid ka suhtlemiskeskkond. · Igasugused geograafilised nähtused on omavahel neis või teistes vahekordades, mis
et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu. Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.” Friedrich Georg von Bunge, positivist, sündis 1902a. Kirjutas palju, tegeles ka allikatega. Ütles, et tema ülesanne on hakata uurima ajalugu alates 13. sajandist või 12. sajandi lõpust ehk sellest ajast peale kui sinna astus kolonialisti jalg. Tema huvi oli leida arhiividest säilinud vanimad dokumendid. Proovis välja anda vanade allikate kogud, mida võiks tõlgendada ka vanimad õiguse allikad. Teda huvitab ainult kirjalik allikas. Tema ülesanne oli koguda allikaid selleks, et
avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?)
avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks. Mäehõim tahab kala.Vähemalt ma arvan et midagi sellist?)
Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja
1. Kasutusele võetud arvutite abiga tegid faktoranalüüsi. 2. Avastasid, et linnasotsioloogilistele nähtustele on omane kindel ruumiline korraldus. Torsten Hagerstrand (1916-?). Panustas geograafia uuendamisesse. Hagerstrandi dissertatsioonis oli uus juba see, et see käsitles ruumilist (s.t. ruumis või läbi ruumi toimuvat) protsessi, protsessidega vana geograafia eriti ei tegelenud. Töötas välja meetodi levikuprotsesside uurimiseks. William Bunge "Teoreetiline geograafia" W. Bunge. Üks suurimaid paradigmavahetuse läbiviijaid. Tema doktoritöö ei leidnud esialgu vanema põlvkonna geograafide seas mõistmist, kuid levis noorte seas ja lõpuks siiski trükiti. Bunge peamised väited. Nägi Maad ka suhtelmiskeskkonnana. Vahemaa summutav toime - ruumi toime suhtlemise takistamisel. Kui suhtlemine on geograafiliste nähtuste jaoks väga oluline, võivad
arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge) Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953. aastal. Autor ründas selles regiooniparadigma seisukohti, mis Richard Hartshorne oli kokku v6tnud ja mis USA-s olid muutunud üldtunnustatuteks. Schaefer polnud nõus, et geograafia on eriline teadus (v6i isegi mitteteadus), mis tegeleb kordumatute nähtustega ja on selleparast (teiste) teadustega koostööv6imetu
Krahv Burchard Christoph von Münnich sündis 19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat
, . , . (Citrus paradisi Macfad.). C. sinensis x C. maxima. . -- . 8-10 , , ; . -, 10-20 , , , 5 . 3-12 , . , ( 600 ), -; 12-, , -, . , . , . 4- . , . : (-) (-). Citrus paradisi C. paradisi (flowers) C. paradisi , (x Citrofortunella microcarpa (Bunge) Wignands). . , - . , . , , . , , . , . 6 x Citrofortunella microcarpa x Citrofortunella microcarpa (Citrus limon (L.) Burm. f.). . , 3-5 ( 7) , , ; , . -, , , ( ). . , , , . ; , , , , , . , - . ; . , . ; . . .
botaanikaaia algus aegadel. 1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat.Tänu heale ja usinale tööle, osteti juurde ka maad, ja saadi kätte ka praegune pindala suutus 3,5 ha.Ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks
liikmeksolek. Paul Konstantinovits Aleksandrovi annetus. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Asupaik toomkiriku varemete kooriossa. Liigitussüsteem. Kataloogide koostamine. Raamatukogu töökorraldus. Ülikooli allasutuste raamatukogud. Karl Ernst von Baer üliõpilasena ülikooli raamatukogus. Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Perioodika komplekteerimise probleemid. Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. "Toimetiste" väljaandmise algus. Annetused. F. L. Schardiuse autograafide kogu. Ülikooli raamatukogu rahvaluules. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. Üleminek venekeelsele õppetööle
1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi
bibliograafia". Sajandi esimesel poolele on iseloomulik Eesti taimestiku põgus uurimine. Suuremad teened Eesti taimestiku uurimisel on sellel perioodil botanofiilidel. 1845. aastal asutati Riias Loodusuurijate Selts (LUS). Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood) Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge, Schmidt, Russow, Glehn jt. Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal. Perioodi alguses ilmus botanofiilide, keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni ja kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi
säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968
pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani.
Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik · 1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad
Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali- Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. sajandi teisel poolel. Õpetatud Eesti Selts. Faehlmanni, Jürgensoni, von Bunge jt eestvedamisel asutatud vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning
ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb geograafia ajalooga, loodusteaduste ja religiooni vahekorraga. W. Johann Wiedemann. Filoloog, hobibotaanik esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta. Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse. Gustav von Bunge. Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. Martin Heinrich Rathke. Kirjutas põhjapanevaid uurimusi loomaembrüoloogia ja võrdleva anatoomia alalt; avastas lindudel ja imetajatel lõpusepilud. 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Teodor Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat. Juhan Aul
Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel
Lõhn, väliskuju, hääl jne See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine. Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab. Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma. Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost.
tõestamisel. Ühtaegu tekkis vajadus seaduste ühtlustamiseks (sama asja kohta võis kehtida mitu erineval ajal välja antud seadust). Seda tööd tuntakse Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimistöö nime all, mis kujunes ulatuslikuks riiklikuks tellimustööks Tartu ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna Linnaarhiivi kujunemisloos tema juhtimisel korrastati selle kõige vanem osa, mille kasutamine oli olnud praktiliselt võimatu. Soovituslik kirjandus: "Tundmatu Friedrich Georg von Bunge", ÕES, 2006. 1883
(originaali puudumisel ja ka olemasolul arvestada kõiki koopiaid) · Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes
Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874-1895) oli direktoriks E. Russow,
varem ei teadvustanud ühiskond nende säilitamise vajadust veel piisavalt. Eestis ulatuvad seisuste esinduste kujunemise alged 13. sajandisse kui Taani kuninga vasallid Harju-Virus käisid koos mees- ehk vasallipäevadel. 14. sajandil loodi ordu eestvõttel seisuste esindajate konföderatsioon ja toimusid üleliivimaalised seisustepäevad, milles 1422. Aastal kasvas välja Liivimaa maapäev. Liivimaa seisustepäeva aktid avaldati esmakordselt Bunge ,,Urkundenbuch´is"., teist korda Riias kolmes köites (1907-1938). Rüütelkondade, kes täitsid aadlikogu siseasjadele lisaks ka omavalitsuse ülesandeid, täiskogu oli maapäev. Maapäevade protokolle (maapäevaretsessid) on arhiivides säilinud 17. sajandist. 20. sajandi Eesti ajalugu on rikas parlamentaarsete ja muude esinduskogude poolest. Eestlaste esimene valitud esinduskogu oli ülemaaline rahvaasemike koosolek (Tartu 1905). Suuri kuid
A. Hörschelmann Dörptsche Zeitung 1789, F.G. Findeisen Inlandische Blätter 1813, K.G. Sonntag Ostsee-Provinzen-Blatt 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu. Estofiilidest kaastöölised! Neue Dörptsche Zeitung 1866, Mattiesen Ajakirjad: Der Landarzt 1765, P.E. Wilde, ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks! Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd
kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi. Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli ülikooli professor, keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui neovitalismi õpetuse ühte loojat, tegi 1879. a kindlaks mineraalainete tähtsuse ainevahetuses. Bunge õpilane Nikolai Lunin (1853-1937), avaldas 1880. a uurimuse pealkirjaga "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud
· milline on mundrikandja koht sotsiaalses hierarhias. · millisesse seisusesse mundrikandja kuulus. VI LOENG // 17.11.08 REFORMAATORID JA KONSERVAATORID KEISER REFORMAATOR KONSERVAATOR Aleksander I Speranski Aleksei Araktejev Nikolai I Pavel Kiseljov Aleksandr Beckendorf Aleksander II Dimitri Miljutin; Mihail LorissMelikov Pjotr Savalov Aleksander III Nikolai Bunge Konstantin Nikolai II Sergei; Pjotr Stolõpin Konstantin Ühiskonna mentaliteet oli muutunud. Oli selgelt hakatud aru saama, et tolle aja kontekstis oli pärisorjus sobimatu nähtus. See mentaliteedimuutus leiab aset just 19. sajandi I poolel. Lisaks sellele mentaliteedimuutusele, etendas oma rolli ka talupoegade protest ning loomulikult oli oluline ka majanduse üldine areng (kaubalisrahalis suhete areng ja tungimine põllumajandusse). // Paljurahvuseline impeerium
14. Mida tähendab mõiste lõppväärtus? Tugiväärtus? Lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid- sageli väljendatavad inimese eesmärkidena. Tugiväärtused ehk abistavad väärtused- vahendid eesmärkide saavutamiseks. 15. Millised on väärtuste funktsioonid? Annavad käitumisideaalid, on standardiks, on motivatsiooni allikaks, aitavad säilitada enesehinnangut, on aluseks otsustamisel. 16. Millised on bioloogilised väärtused? Bunge järgi tulenevad bioloogilised väärtused inimeste bioloogilistest vajadustest. Inimese organismi esmane bioloogiline vajadust on püsida elusa ja tervena. Seega kõik, mis aitab organismil seda vajadust saavutada on hea ja väärtuslik. 17. Millised on kultuurilised väärtused? Jagunevad materiaalseteks ja vaimseteks. Materiaalne on näiteks mõni väga vana kirik või lossihoone. 18. Maslow vajaduste püramiid 19. Mis on motivatsioon?
Balti provintside omi, aga sellega suurt tunnustust ei saanud. Friedrich Kruse- hakkas TÜ ajalooprofessoriks siis, kui Ewersist sai õigusprofessor. Huvitus antiigist ja keskajast; püüdis uurida muinasaega Baltikumis, aga ta tööd eriti hea tasemega polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli. Friedrich Georg von Bunge- kõige olulisem baltisaksa õigusajaloolane. Uuris, kogus ja publas meeletult Vana-Liivi allikaid, eriti õigusajalugu. Tänu talle on Liivi keskaega uuriva ajaloolase töö palju lihtsam! Sest tema algatas kõik need suurepärased sarjad nagu LUB, Brieflade ja ka Schirreni Liivi sõja aegne diplomaatika. Oli nii Tartu linnaametnik kui ka TÜ professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära
poole, kui tavameditsiin on jõuetuks osutunud. See on isegi aktsepteeritav, juhul kui sellega ei kaasne lisakahju tervisele, otsese kelmuse ohvriks langemist ega ülemääraseid materiaalseid kaotusi (Saari 2008, lk 2237). 1.3 Pseudoteaduste ohtlikkusest 7 Paljud inimesed on veendunud,et pseudoteaduste vastu pole mõtet võidelda ja et nad on kahjutud. Samas skeptiliste liikumiste esindajad nagu Richard Dawkins, Mario Bunge, Carl Sagan ja James Randi on veendunud, et kõik pseudoteaduste vormid on nende järgijatele kahjulikud. Pseudoteaduste kahjulikkuse võib liigitada kolme gruppi. 1.3.1 Väärate arusaamade kujunemine Üks põhjus, miks iga pseudoteadus on kahjulik on kindlasti see, et nad tekitavad inimestes vääraid arusaamu milline on tegelik maailm. Nagu eelmisest peatükist selgus usuvad väga paljud inimesed sedalaatsetesse nähtustesse, järelikult on neil kõigil ka mingisugune vale
Tehingu Tsiviilõiguse areng Eestis vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja 1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustusKohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 2
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940
moodustama, ka Viru piiskopkond, mis ometigi Taanile pidi alluma ja 1248. a. 24. II. Innocentius IV poolt Lundi peapiiskopi omaks ka oli kinnitatud. Innocentius IV-da määrusest hoolimata oli peapiiskopp Albert 1247. a. nimetanud Viru piiskopiks munga Dietrich'i. See kandis ka Viru piiskopi nime, täites välismaal kuni 1272. a. kohalikkude piiskoppide aset, aga Virumaale ei ole ta nähtavasti ülepea mitte pääsenud (v. Bunge, Livland die Wiege der Deutschen Weihbischöfe, Leipzig, 1875, lk. 47 jj.). Ka selles kirjas sisaldub eritähendus, et kõige selle juures peavad kõiges ning alati puutumata jääma Rooma kiriku ja ordumeistri ning orduvendade õigused. Nii näeme, et ordu õiguste rõhutamine ja ordu soodustamine ning eesõigustamine algas samal ajal, kui Riiga peapiiskopp ametisse sai. Kuigi Aleksander IV-ndat ülepea ordude sõbraliseks paavstiks peetakse (v. F
(Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G.von Bunge Balti Seaduste kogu III köide ehk Balti Eraseadus. See jagunes nelja ossa: 1. perekonnaõigus, 2. asjaõigus, 3. pärandusõigus, 4. võlaõigus 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus 18.saj oli eesti talupoegade jaoks raske sest eksisteeris edasi pärisorjus. 19.saj tekkisid muudatused. 1802 Eestimaa kubermangus ja 1804 Liivimaa kubermangus oli välja kuulutatud Talurahva õigus., mis ei kehtinud Saare ega Muhumaal. Sellega piirati kodukari. Nähti ette
kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli. Orienteeritud üksikjuhtude näitudel seadusi parandama. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. saj viimasest veerandist. 1877 kehtestati balti Balti provintsides Vene linnaseadus, sisekubermangudes oli kehtestatud juba 1870. a. Linnaseadus tõi kaasa mõned olulised ümberkorraldused- kaotati seisuslikuse printsiip linna valitsemisel. See tähendas seda, et loodi uued valitsusasutused,
Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland.
Oskar Looritsa näitel soome-ugriline maailmatajumine on sedavõrd teist moodi, et soome-ugrilased ei soovigi riiki. Looritsa lähtekohaks oli see, et Ants Kruus oli temale väga antipaatne. 1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud. Nt Enn Tarvel, Jüri Kivimäe. Mitte kunagi varem ei Liivimaa keskaega rahvusvaheliselt nii palju uuritud. Seotud Suure ristisõdade uurimise lainega, hakati tähelepanu uurima ristisõdadele Põhja-Euroopas. Friedrich Bunge 1802-1897 - õigusajaloolane, kelle jäävaks panuseks see, et algatas massilise keskaja Liivimaa ajaloo kogumise ja publitseerimise. Karl Schirren 1826-1910 - tuntud tema ja Samaarini vaidluse tõttu. Avaldas Saksamaal vastuse härra Samaarinile raamatu näol. Tema kirjanduslik pärand pole ulatuslik, aga ta kujundanud Vene kriitilist ajaloo vaadet baltisakslaste hulgast. Väga põhjalik. Schieren? - Vene ajaloo spetsialist. Oli saksa keisri õpetaja ja sõber.
ikkagi Tartu kasuks. Ülikool polnud sõltuv kohalikest rüütelkondadest, kuna allus otse vene haridusministeeriumile. Suured muutused tartus linna suurenemine, elanike kasv, hoonete juurde ehitamine, linnapildi muutumine. Tartu Ülikool saavutas kiiresti kõrge teadusliku taseme. Neli teaduskond. usu-, õigus-, arsti- ja Tuntuimad teadlased: von Baer (arst, avastas munaraku), Nikolai Birogov (kirurg), Struve (astronoom, mediaankaarte mõõtmine), Bunge (ajaloolane, baltisaksa ajalooteaduse rajaja). Üliõpilased olid enamasti kodanlikku päritolu ja siis tuid aadlikud. Korporatsioonides valitses võrdsuse idee. Üliõpilased oli omavahel kõik võrdsed. Siia tuli ka venelasi õppima. 19. saj lõpu poole hakkas seal ka eestlasi õppima. Seltsid muutusid äärmiselt olulisteks omaalgatuslikud organisatsioonid. Soov ennast harida ja töötada ühiseid huve omavaid inimestega, oma õiguste taotlemine. Saavutati ka erinevate seisuste koostöö
sajandil, teised vaidlevad vastu. Uuem arvamus on, et vapp on välja kujunenud 1580. aastatel). Liivimaal on traditsiooniline vapp Sigismund II ajast kroonitud greif punasel väljal, mõõgaga paremas käpas. Saaremaal jääb vapp selliseks, nagu ta ajalooliselt oli. Vapil viis tähte DWGBE. Ei viita üldsegi Saaremaale, vaid hüüdlause, mis tähendab ,,Jumalasõna jääb igaveseks" vms. 23.09.2009 Kohtu- ja õiguskorraldus 18. sajandil Friedrich Georg von Bunge. Õigusteadlane-ajaloolane. Paljude õigusajalooliste kogumike koostaja. Kogus kõikvõimalikke vanu õigusakte. Püüdis neid ka tõlgendada, lahti mõtestada. Süsteem jääb kehtima kuni 1889. aasta kohtureformini. 1710. aasta kapitulatsiooni ja 1721. aasta rahulepinguga paika pannakse, jääb seega väga pikaks ajaks püsima. Selgelt seisulik kohtusüsteem, tagatud kapitulatsioonide ja rahulepinguga. Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus,
19. Veneaegse Eesti tähtsamad õiguse allikad. ``Balti Eraseadus`` Nikolai I hakkas Venemaal läbi viima õiguse kodifitseerimist, see mõjutas ka Eestit. Plaaniti viieköitelist seadustekogu: I köide 1846 kohalike ametiasutuste korraldused. II köide 1846 aadlikke, vaimulikke ja linnakodanikke käsitlev seadusandlus. III köide 1865 Balti Eraseadus (BES) koondati muud tsiviil- ja eraõiguslikud normid. Koostas õigusajaloolane Bunge 1856-1864, jõustus 1865 1866 Baltikumi valla omavalitsusseadus. See suurendas talurahva omavalitsuslikke õigusi. 1870 Venemaal vastu võetud Vene Linnaseadus. Hakkas kehtima 1877- 1878. Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a. Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel rahuleping, mille järgi Eesti- ja Liivimaa läksid Vene võimu alla. Baltikumis kehtis eriline Ida reziim, kus võim kuulus sakslastele. Tekkisid 2 kubermangu: Eestimaa k
o 16 saj. Humanism o 17 saj. Moodne/kaasaegne rooma õigus o 18 saj. Loomingulisus ning hiline retseptsioon o 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga Ülikool on ainuomane euroopalikule õiguskultuurile, tähtsamad Bologna 1088 (euroopa õigusteaduse häll) ja Pariis. (Baltimaades teaduslik läbitöötatus alles 19 ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus kehtis nn Veski tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von Bunge lõpetas eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis- praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.) Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev konkurents on olnud oluliseks teguriks õiguse arengul
Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga
Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes), üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju laienemine linnas. Esialgu õiguse ümberkorraldamine puudutas ainult linnu, mujale jõudis 1880
L. von Samson-Himmelstiern : ülessanne oli Baltiprovintsiaalseadustiku koostamine2.3. Seadustiku stuktuur : 5 kõidet- viimaseks kaks IV tsiviil V kriminaalmenetlus – need ei hakanudkikehtima.1846.a. ilmuvad 2 esimest kõidet. I kõide reguleeri ametiasutuste õigust, rüütelkondade õigust. II kõide seisused.2.3.1. I köide asutuste korraldused, originaal keel on vene keel, mis tõlgitakse saksa keelde.2.3.2. II köide seisused. Tõlgitud vene keelestIII kõide seotud Bungega 3. F. G. v. Bunge : koostas BES sakslastele tähtis oma eraõiguse mitte avalik- õigusega nagu venemaal. 4. Balti Eraseaduse kujunemis- ja arengulugu1865 a ilmub. Balti provintriaalseadustiku 3 kõide, sisaldaks tsiviilseaduslikke norme.Seisuslik liigendud. 4.1. Kujunemislugu kuni 1855.a. – himmelsteirn proovis koostada kuid andid alla väites et tal ei jätku selleksteadmisi.4.2. Kujunemislugu 1856-1864 -4.3. BES-i areng 1865- 1918.a. parallelselt saksa ja vene keeles, kus tekstid pole identsed 1869a
, koolide ja hariduse temaatikat, kirjaviisi küsimust. 19. Rahvusliku ajalookäsitluse kontseptualiseerimine ning sellega seotud kirjasõna. Erinevad suundumused rahvuslikus liikumises (C. R. Jakobson, J. Hurt jt). Põhjalik murrang eestlaste kultuurilises ja sotsiaalses arengus algas 1860. aastatel, päris- ja teoorjuse lõplik kaotamine, talupoegliku maaomandi tekkimine, haridusvõimaluste avardumine. Arengu kiirusekulgu mõjutasid otseselt estofiilid (G.H.Merkel, J.H.Rosenplänter, F.G. Bunge, F.N.Russow jt), ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, laiemalt kultuuri uurinud- väärtustanud, teisalt said nende orjusevastased seisukohad ja tööd, ajaloo objektiivsem käsitlus ja alternatiivsete aspektide avamine, rahvuste vabaduse ja võrdsuse toonitamine oluliseks toeks Faehlmanni ja Kreutzwaldi vaadetele, kirjanduslikule loomingule. Eestlastest intelligentsi kujunemisprotsessis oli oluline perioodiliste väljaannete liberaalne hoiak põlisrahvasse, reformide
Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a
annaabi.ee 
