Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12 Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. 13 Filosoof alustab oma käsitlust muistsest idamaa maailmast, kus ainult üks inimene oli vaba, nimelt despoot. Maailmaajalugu kulgeb seega idast läände, Euroopa on maailmaajaloo lõpp ja Aasia tema algus. 14 Areng toimub vastuolude ja ebakõlade kaudu, vastuolu on elus edasiviiv jõud. 15 13.2. Absoluut
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3
olukorras. Koduvägivald on väga levinud kuritööliik. Selle all kannatavad paljud inimesed, olenemata vanusest ja soost. Vägivald ei ole see millest ei või rääkida. Juhul, kui satud kokku sellise teemaga, siis oleks targem rääkida sellest vanemale inimesele või kellelegi, keda sa saad usaldada. Targem on lahendada probleem sõnadega kui minna kätega seletama. Ennem kui hakkad kedagi togima, mõtle kas see on ikka see, mida sa tahad. Vägivald võiks tulevikus väheneda, kuid maailmaajalugu silmas pidades, siis see ei muutu arvatavasti-eks tulevik näitab.
ettenägelikkus, intelligents - sest sageli kasutab maailmavaim oma eesmärkide realiseerimiseks ka väärituid ja nörkasi indiviide. See on tösiasi, et neid ajalooline hädavajalikkus, "aja vaim" kehastub. Ka selliste isikute moraalne hinnang ei tohiks lähtuda möödupuudest, millega üksiku elust on vöetud. "See on au jääda suurte iseloomude ees völglaseks." See on ka pöhjus, miks Hegel suhtub pölgusega neisse, kes üksiku önne peavad ühiskonna elu eesmärgiks ."Maailmaajalugu ei ole önne pöllumaa. Önne perioodid on tühjad lehed sellel..." Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib ajaloolist paratamatust teostades. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim.
Talle on ajaloolisus filosoofiline põhitõde, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusesse. Inimene on algusest peale ajalooga seotud. Ta teeb ajaloo mõisteliseks. Ajalugu iseloomustab range sisemine sihipärasus. Ajalool on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on seaduspärane. Ajalugu on protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus. Maailma valitseb mõistus, seega on ka ajalugu mõistuspärane. Suured isikud väljendavad maailmavaimu tahet. Kuigi maailmaajalugu on mõistuspärane, ei ole ta puhas ega ideaalne. Õnne perioodid ajaloos on tühjad lehed, kuna puuduvad vastuolud. Ajaloos on midagi jumalikku ja midagi lõputut, aga on ka lõplikku. Hegel otsib ühtsust. Ajaloos toimuvad muutused viivad täiuslikkuseni. Ta on idealist. Maailmaajalugu on vaimu, teadvuse areng. "Maailma lõppeesmärk on vaimu vabaduse tunnetamine." vabaduse mõiste sisu areneb ja muutub - ta otsib üha kõrgemaid vorme. Maailmaajalugu on selle väljendus.
6 3. Et see seotus ei avalduks kui väline võim, kui kurb paratamatus, millele peab alluma, vaid et inimesed oma arusaamises lepiksid sellega ja võtaksid seda seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd inimesed oma loomust vabadust mõistavad. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Kuigi päike tõuseb idast, tõuseb eneseteadvuse sisemine päike läänest ( ega liigu sealt enam itta ). Inimkonna ajalugu algab alles siis kui tekib riik, ning see koht oli Hegeli arvates Hiina. Oma arengu eri etappidel kehastub maailmavaim erinevates rahvastes: kõigepealt idamaa rahvastes, siis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma rahvastes ning lõpuks germaani rahvastes.
kategooriate alla. Kogu tema hiigelperioodi filosoofia on ühe ja sama teema korduv üksikasjalik kirjeldmine. Ta oli üks saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kellele loengutele oli tohutu tung. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane ja selle seaduspärasuse paljastamine on tema ülesanne. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistuspärane. Tema filosoofia olemus on tugevalt religioosne. Hegel liigub uuelaadse ühtsuse poole. Maailmaajalugu väljendav teoloogia on Hegeli areng millegi parema suunas. Ta on idealist – ta kirjeldab vaimset reaalsust. Maailmaajalugu on vaimu, teadvuse areng ja teadvust ei saagi käsitleda kuidagi teisiti kui suhtes ajalooga. Õigus, moraal ja riik ja ainult need on positiivne reaalsus ja vabaduse garantii. Tõeline vabadus on vaid siis, kui on riik ja seadused. Üksikisiku vabadus on kirgede ja erinevate välisjõudude meelevallas ja ei saa teostuda. Ta otsib süsteemi, kus
võtaksid seost riigiga kõrgeima kõlbelise paratamatusena, mis tähendabki vabadust. Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika sügavaimaks seaduseks on seega vabadus - vaba tee muudatustele. Ajalugu on vabaduse kasvamine ja riik ongi organiseeritud vabadus. Hegel võttis maailmaajaloo periodiseerimise aluseks maailmavaimupoolse vabaduse mõistmise olemuse. Hegeli arvates algab maailmaajalugu idast ja lõpeb läänes. Inimkonna ajalugu algab riigi tekkega kõige idapoolsemas osas - s.o. vanas Hiinas, mille rahvas kehastub esimesena ka maailmavaim. Edasi kehastub ta teistes idamaa rahvastes - India, Pärsia ja Egiptuse omades. See on esimese etapi kehastus. Kuna Idamaa rahvad ei tea, et vaimu või ka inimese olemus on vabadus, siis ei ole nad vabad. Nende arvates on vaba vaid nende valitseja, kelle vabaduseks on kire omavoli, metsikus ja nüridus. Seepärast ei ole
10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele? On allutatud. Igasugune areng toimub sisemiste reeglite järgi ja seetõttu on võimalik seda prognoosida. Progressil / arengul pole aga piire, see jätkub kogu aeg ja pidevalt. ,,maailmaajalugu" kulgeb seaduspäraselt viisil ja rahvad peavad läbi tegema teatud faasid, meeldigu see neile või mitte. Maailmaajalugu on ühtne protsess, kuhu kohalikud ajalood jooksevad kokku ja moodustavad ühe suure. 12. Kuidas mõjub globaliseerumine üksikkultuuride arengule? Lokaalsed keskused ei suuda oma ümber toimivat regiooni enam domineerida. Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus. Sõltuvalt
Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur. Kaheksas, mis on viimases etapis ehk läheneb surmale, on läänelik kultuur. Ühe kultuuri eluiga u 1000 aastat. Kultuur on nagu elusorganism, kultuuri ajalugu = organismi biograafia. Kultuuri elu juhib saatus ja
milliseks ka inimese käekäik ei kujuneks, võiks see ikkagi kooskõlastuda horoskoobi ennustustega. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Ka üks kahekümnenda sajandi juhtivaid poliitilisi õpetusi – marksism – , mis oli Popperile vastuvõetamatu maailmavaateliselt, paistis talle falsifitseeritavuse seisukohalt epistemoloogiliselt kritiseeritavana. Mis puutub selle teooria verifikatsiooni, siis näis maailmaajalugu sajandi alguses pakkuvat igal sammul kinnitusi marksistliku maailmaajaloo-õpetuse toetuseks. Kuid marksism kui teaduslikkusele pretendeeriv teooria ei osutanud sellist sündmuste käiku, mille realiseerumise korral seda võiks lugeda falsifitseerituks. Pigemini pakkus ta seletusi sündmuste kõikidele võimalikele arengutele. Sel juhul tuli seda õpetust pidada aga põhimõtteliselt falsifitseerimatuks ja Popperi järgi niisiis ebateaduslikuks. Teaduslik meetod
Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T
ning ainult tänu sellele teadvustamisele muutub tema vabadus tõeliseks ja sisuliseks vabaduseks erinevalt omavolist, mis on sisutu ja ainult virtuaalne vabadus. Hegeli arusaam vabadusest on tõesti ehk natukene arusaamatu, kuid ta ise võttis maailmaajaloo periodiseerimisel aluseks just maailmavaimupoolse vabaduse tunnetamise. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd vaim (ja sellest sõltuvalt ka konkreetsed inimesed) oma olemust vabadust mõistab. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Isiksuse roll ajaloos Hegeli ajaloofilosoofia seisukohalt ei tõuse ükski inimene kõrgemale n-ö tööriista või instrumendi rollist. Kuid tööriistal ja tööriistal on vahe. Ajaloos on leidunud erilisi inimesi, nn maailmaajaloolisi isiksusi. Olulised on seejuures kaks tunnust: 1) nad on silmapaistvad inimesed, kelle kavatsused ja tegevus on laiahaardelised;
araablased. III ptk. Araabia tahumatute hõimude ühtsus baseerub üksnes araabia sõna, araabia luule jõul. Igal hõimul on oma luuletaja . Suurimad kõrbesündmused olid luuletajate turniirid. Luuetaja oskas harva lugeda või kirjutada. Tähtsaim ning geniaalseim luuletaja oli kuningapoeg Imru al-Qais ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus:
Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis. Lääne inimese ettekujutus kultuurist ja maailmast: · usk seaduspäradesse, usk sellele, et areng toimub sisemiste reeglite järgi, · progressi narratiiv, teaduse kiire areng. Väide, et igasuguste avastuse kaudu muutub elu paremaks ja probleeme jääb vähemaks, progressil ei ole piire, jätkub pidevalt. · maailmaajalugu, ühtne protsess, Hegeli järgi Marxi järgi, peab kulgema seaduspärasel viisil, kõik rahvad peavad tegema teatud faasid läbi olenemata sellest kas see neile meeldib või mitte. Euroopas oli see juhtiv arvamus kuni II maailmasõda. · Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud saksamaa natslik ideoloogia tundus olevat ratsionaalse mõtlemise väärastunud jätk,
-) Filosoofia peaks hülgama filosoofide probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitelda "inimeste probleeme". * John Dewey ei olnud perfektsionist, ta ei uskunud täiuslikusesse. Ta nimetas oma filosoofiat "meliorismiks", s.t. usuks parandamisesse (melio=parem). -) See on maailma parandamise ja edu (progressi) usk. Oswald Spengler * Oswald Spengler (1880 1936) ta ajaloofilosoofia on kokkuvõetav mõttes: ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu. -) Iga kultuur läbib üksteise järel kolm staadiumi: *) sünd; *) õitseng; *) surm. -) Peateos oli "Õhtumaa allakäik" ("Der Untergang des Abendlandes") *) 2 köidet, vastavalt 1918 ja 1922.a. -) Spengler sai oma teosega kohe Euroopas kuulsaks. *) Põhjuseks oli Maailmasõda ja Revolutsioon Venemaal, mis olid Euroopat vapustanud. Inimesi oli haaranud katastroofi eelaimus. -) Seitse kultuuri on kõik need tähised juba läbinud:
Eneseteadvus saavutab oma kõrgeima tipu Absoluudis: Absoluudi enesetunnetus on täielik teadmine kõigest, sest väljaspool Absoluuti pole midagi. Mitte mingi meie teadmine pole ei täielikult vale ega täielikult õige. Absoluutne teadmine saavutatakse Absoluudis ja seda nimetab Hegel Absoluutseks Ideeks. See on midagi Aristotelese Jumala sarnast. See on mõte, mis mõtleb iseendast (Fichte!). Ja Absoluut ei saagi mõelda muust kui iseendast, sest muud polegi. Maailmaajalugu arenes alustades puhtast olemisest Hiinas kuni Absoluutse Ideeni, mis Hegeli arvates hakkas juba Preisi riigis realiseeruma. Maailma ajalugu on Vaimu arenemise ajalugu. Eksistents pole oma olemuselt mitte substants, vaid mõte ehk teadvus. Hing ja objekt on struktuur, mis tekib teadvusliku kogemuse sees, kus toimub vastandamine: mina - mitte-mina. Vaimu mõistmiseks kõrvutame seda mõistet tema vastandmõistega - aine mõistega. Aine omaduseks on raskus, Vaimu omaduseks on vabadus
maailma, siis on Looja on varustanud teda seemnetega kõikvõimalike elude jaoks. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. Hegel: 1770 1831AJALUGU vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole.Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees Z antitees Z süntees konservatiivne õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID:1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetavmoraalne3) mimeetiline e. Jäljenduslik Vaba
annaabi.ee 
