kujutus (perceptio). Pertseptsioon, mis seostub üksnes subjektiga kui selle seisundi modifikatsioon, on aisting (sensatio), objektiivne pertseptsioon on aga tunnetus (cognitio). Viimane on kas kaemus või mõiste (intuitus vel conceptus). Esimene neist on esemega vahetus suhtes ja üksik, teine on aga esemega vahendatud suhtes – nende tunnuste vahendusel, mis saavad olla ühised paljudele asjadele” (B376-377). Filosoofia traditsioonist oli Kantile hästituntud ka intellektuaalse kaemuse mõiste. Traditsioonilise metafüüsika jaoks oli intellektuaalne kaemus olnud just see tunnetusvõime, mille kaudu võisid inimteadmisele ligipääsetavaks saada “asjad ise”, erinevalt asjade 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. juhuslikest ja individuaalsetest avaldusvormidest. Kanti eelpool kirjeldatud spontaansuse ja
Füüsika: "Kõigis muutustes materiaalses maailmas jääb mateeria hulk samaks" Kant lükkab tagasi traditsioonilise ratsionalismi, mis väidab, et sünteetiline aprioorne teadmine käib objektiivse maailma enda kohta. See aga oleks võimatu. Samuti lükkab ta tagasi empirismi, mille järgi need tõed peaksid olema kas analüütilised või pärinema kogemusest. Sünteetiliste aprioorsete tõdede teadmine ei seisne üksnes mõistetevaheliste seoste teadmises, vaid kaemuse vormide tunnetamises - geomeetriline teadmine hõlmab ruumi kaemust ning aritmeetiline teadmine aja kaemust. Sünteetiline a priori Vaatame seda lähemalt: Kanti järgi on sünteetiline aprioorne teadmine võimalik vaid seetõttu, et see ei käi objektiivse maailma, vaid meie enda tunnetusstruktuuri kohta. Nimelt käib see kaemuse vormide kohta. Ruum on välismeele kaemuse aprioorne vorm - me ei saa midagi ette kujutada ilma ruumilise ulatuvuseta
Antud juhul, nagu väga sagedasti, kasutab Kant mõistet “objekt” korrelatiivsena mõistega “objektiivne”: objekt on objektiivse otsustuse objekt. Kui taju ei saa anda otsustusele objektiivsust, siis taju- otsustusel ei olegi selles tähenduses objekti. Nii et rangemas terminoloogilises mõttes nimetab Kant objektiks mitte ükskõik millist tajutavat asja, vaid üksnes mõisteliselt määratletud nähtust: “Objekt on aga see, mille mõistesse on ühendatud ühe antu kaemuse mitmekesisus” (B 137). Olles tajuotsustuste ja kogemusotsustuste erinevuse selgeks teinud, küsib Kant seejärel: kust pärineb kogemusotsustuste suhe objekti ja nende üldkehtivus. See ei saa pärineda kaemustest, mida tajuotsustused ammendavalt kirjeldavad. Kui aga suhet objekti ei saa abstraheerida kaemusest, siis peab selline kehtivus kujutama panust, mis pärineb kogemusotsustusest endast. Milline faktor ühes kogemusotsustuses, näiteks “Kui päike paistab kivile, siis
Neil uurimustel oli filosoofia seisukohalt oluline tähtsus, sest neis sisaldub looduse arenemise printsiip. Kriikajärgul lõi Kant tervikliku filosoofiasüsteemi nn kriitilise e transtsendentaalse idealismi. Selle esimeses osas käsitles ta tunnetuse piire, võimalikkust ja olemust. Kanti järgi on väljaspool tunnetavat subjekti „asjad isesenes“, mis subjektile mõjudes kutsuvad esile nähtumuse (fenomeni) või meelelise kaemuse kujutlused. Tunnetus sisaldab ainult nähtumust, „asjad iseeneses“ on põhimõtteliselt tunnetatamatud. See ongi inimtunnetuse piir. Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad põhineb igasugusest kogemusest sõltumatuil meelelise kaemuse vormidel (ruum ja aeg), aru aprioorseil vormidel (kategooriad) ja meelelisuse ning aru seose aprioorseil vormidel (transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi
eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed: teadmiste ja kaemuse tee; tegude või kohaste tööde tee ja jumalale pühendumise tee. Igal teel on ka rakendused, näiteks Jumalale pühenduda aitab jooga. Veel öeldakse, et mokasse jõuab ainult siis, kui on loobutud kõikidest rõõmudest ja soovidest järelikult ei tohi olla isegi soovi Mokasse jõuda. Palvetamisel kasutatakse palveid ehk mantraid ja kosmilisi diagramme ehk jantraid. Hindudel on
selliseid, mis on tõsikindlad a priori ning puhtast arust ja mõistusest pärinevad. A priori anal on paratamatu, ei ole üldkehtiv. Aposteriori sünteet on üldkehtiv, ei ole paratamatu.Kogemu-sotsustused on alati sünteetilised. Matemaati-lised otsustused on kõik sünteetilised.Kanti põhiideeks on see,et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk.Metafüüsika peamise sisu moodustab aga aprioorse tunnetuse loomine, olgu siis kaemuse või mõistete abil, lõpuks ka aprioorsete sünteetiliste lausete loomine, ja nimelt filosoofilises tunnetuses.Kant toob oma põhiidee kaitseks näite võrduse ,,a" vahel. a=a , tervik on võrdne iseendaga, või a+b>a , s. t tervik on suurem oma osast. Ja ka neid lauseid, kuigi nad tuginevad puhastele mõistetele, lubatakse matemaatikas vaid seetõttu, et neid saab esitada kaemuses. Mina arvan et Kanti filosoofia on väga raskesti mõistetav
Krishna ilmub kui jumal Arjuna ette. vestluse juures oluliseim: Arjuna ei taha enda sugulaste vastu võidelda Krishna ütleb:tee seda mis on sinu kohus. sva-karma. Mis olulisem kui üllamad ideed. K:Sõdalasena on sul kohustus sõdida. Kohustus tähtsam, kui vägivallautuse ide. ÜLDINE IDEE:Sa ei tea kunagi, millal su enda karma on olulisem, sest ei tea millised suuremad plaanid on maailmas. Vb see lahing on kaose ja korra vaheline lahing. Maksani jõudmiseks 3 ideed. 1. tee-tegude tee 2. tee-kaemuse tee 3.tee-bhakdi-Lõuna-Indiast pärit- tähendab pühendumist. Viitab sellele, et päääsemine saabub jumalase kaudu, kelle inimene peab välja valima. istadeva-soovjumalus. Iga jumala käistlemine. jumal keda austatakse on ülim jumal, teised tema kehastused. Monoteistlik dendents! 5-6 saj koonduvad kõik jumalused kas Visnu või Siva gruppi. Indias on miljoneid templeid, 11 neist on pühenda Brahmanile. Shivaism Ja Visnuism. Madhuna-suurim Visnu tempel.
alati tekib, aga olemas pole kunagi nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimusvastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". Kokkuvõte "Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon" (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 37). Platon on oma filosoofiaga mõjutanud kogu LääneEuroopa kultuuri ja filosoofiat ning neoplatonismi kaudu eriti kristlust. Isiksusena oli ta erakordselt andekas ning nakatavalt elurõõmus
Tänu predikaadile toimub subjekti mõistes mõeldud sisu pidev täpsustamine uute määratluste lisamise teel. Sünteetiliste otsustuste moodustamiseks tuleb väljuda subjekti mõistest ja pöörduda kinnituse saamiseks kogemuse poole. Selliseks näiteks võib olla 7+5=12. Meile võib algselt tunduda, et see summa on kahe arvu ühendamine üheks arvuks, kuid algselt me ei mõtle missugune see tulemus on. Võttes appi abivahendi kaemuse ja liidame järk-järgult ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne
aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". "Sellest kaemusest on hinges püsinud jäljendid, mis nüüd esemelises maailmas asju ja nähtusi tajudes temas nagu ununenud mälestus taas elavaks saab." Seetõttu tähendab Platoni järgi õppimine millegi meis juba olemasoleva meenutamist mitte uue omandamist. Nii nagu Platoni ideaalses riigis valitseb hierarhia, võib ka tema "ideede" sfääris näha teatud kategooriaid. 1. väärtuste poolest kõige kõrgemad: hüve/headuse, tõe, kauni, õigluse "ideed"; 2
Ainult apiroorne annab üldise ja paratamatu seose. Kujutlus(vorstellen saksa keeles) ehk ettekujutus. See tähistab teadmise sisu. Need jagunevad kaheks: vahetu ja vahendatud. Vahetu tähendab siin, et vahetus suhtes ettekujutava objektiga, mida Kant nimetab kaemuses ehk intuitsioon. Vahendatud suhe objektiga mõistusega, et leida üldiseid tunnuseid. Üldmõiste tähistab kindlat objekti, mida saab loetleda paratamatute tunnustega, vaid on vahetus suhtes üldiste tunnuste kaudu. Kaemuse võimalikkuse tingimused ehk peab olemas olema objekt või olema objekti mõiste. Mida tähendab puhas või aprioorne kaemus? Vahetu kogemus ilma kogemusest sõltumatuna(?). Kriitilise analüüsi kaks eristust. Eristus on asjade vahel iseendas ja meie jaoks(dingansid). Asi iseendas ehk kuidas see on meile tunnetusest sõltumatuna(ehk kuidas ta ise on). Meie jaoks ehk tunnetusvõimete vahendusel ja see sõltub nii asjadest kui ka tunnetusvõimetest. Meie
digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant. Digitaalallkiri peab võimaldama: - üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; - võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; - siduma digitaalallkirja dokumendiga sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta dokumenti või selle tähendust päralt allkirja andmist. 13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)? Eraettevõttes kehtestatakse vähem regulatsioone kui riigiasutustes. Ettevõtte dokumendihaldus on eelkõige seotud oma õiguste kaitsega, klienditeenindusega ja kvaliteetse teenuse osutamisega. Õigusaktide kehtivuse ala on erinev, st mõned kehtivad nii avaliku sektori asutustele kui ka eraettevõtetele, osa aga ainult riigi- ja omavalitsuse asutustele. Seaduste täitmisel eraõiguslikele
eessõna. SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks. 6 Filosoofia Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Neli varianti on (1) uskuda, kui jumal on olemas, (2) uskuda, kui jumalat pole olemas ja (3) mitte uskuda, kui
Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2.1. Filosoofia Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud ka oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Usulise poole pealt oli Blaise seotud eelkõige jansenismiga, mis seletas ortodokssest katoliiklusest
· Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus,
Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17. sajand 19.-20. sajand) -- kujuneb praktiline suhe maailmaga.
.. Fusion jazz sulatab endasse väga erinevad elemendid. Joogi võib saada üheks ükskõik millega. Inimeste samastumis- ja empaatiavõime on muidugi erinev, mõnel on see väike, teistel näiteks Nietzschel jälle nii suur, et nad peavad hakkama seda maha suruma, et see neid ei hävitaks. Mingil hetkel tekib küsimus, miks peaks tingimata armastama kõige kaugemat, miks mitte armastada lähedast. «Loomise mõnu...» eesmärk oli lihtsalt intuitsiooni käivitamine, kaemuse avamine. Samas on esivanemate kultuur meile väga kauge... Aga kui sellega palju tegelda, hakkab huvitama, kas ta pigem sarnaneb teiste kultuuridega või erineb neist. Oma kultuuri eripära küsimus on justkui [Lacani psühhoanalüüsi] objekt väike a, mida on võimatu tabada: kui oled kultuuri sees, ei saa aru, mis see on; kui vaatad kaugemalt, tundub, et ta peab seal olema, tarvitseb vaid lähemale minna, et ta kätte saada... Aga ma arvan, et see on pigem kultuurilise vormi küsimus
" Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard
" Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard
G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav
Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori). Empiirilise kaemuse (mõisteliselt) määratlemata vastasese on nähtumus Puhtad kaemusvormid on ruum ja aeg. ARU / VERSTAND Vastaseset, umbmäärast kaemusmitmekesisust mõteldakse, s.t määratletakse. Võime vastaseset määratleda iseenesest on aru, võime mõisteteks (reegliteks). Suhe vastasesemele läbi aru kategooriate on puhas (a priori) Vastasese kui läbi aru määratletud nähtumus on objekt Puhtad arumõisted on kategooriad KANTI teoreetiline filosoofia
Me vaatleme iseendas kõige erinevamaid seisundeid - tundeid, tahteerutusi, kujutlusi. Nii erinevad kui nad ka omavahel ei oleks, üks on neil kõigil ühine: nad liiguvad ajas. Aeg ei pärine ühestki neist, vaid see on tingimus, ilma milleta poleks meil neist mingit kogemust. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priori antud vorm. Kuid ka kõik väline on antud meile kujutluse vormis. Kuna aeg on meie kujutluse paratamatu vorm, on ta ka meie sisemise kaemuse paratamatu vorm ( nii nagu ruum oli välise vorm), üldse meie kaemuse vorm üleüldse. "Köik ilmingud üldse ... on ajas ja on paratamatult seotud ajaga." Ka ajal on empiiriline reaalsus, see tähendab absoluutne kehtivus kõigi objektide ja ilmingute suhtes (nii väliste kui sisemiste suhtes), ja tal on transtsendentaalne identiteet, see tähendab, see ei kuulu asjade juurde iseeneses. c) MATEMAATIKA VÖIMALIKKUS
Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Sankara järeltulija RAmAnuja. Ainus reaalsus on üks ainus jumal, kõik ülejäänud illusioon. Kõik muu on ainult näilisus. Jumal on tõde. RAmAnanda. Ütleb, et pole mingit vahet hindudel ja moslemitel ja hakkab neid mõlemaid õpilasteks võtma. KabIr on tema õpilane (1440-1518). Esimene mees, kelle kirjutusi sikhid pühaks peavad. KabIril on oma liikumine. Räägib sahaja-yoga. Inimesel tuleks müstilise kaemuse kaudu jõuda jumalani. Parimaks teejuhiks oleks guru. KabIri mõju nii sufismile kui sikhismile äärmiselt tugev. NAnak Devaji 1469-1538/39. Tema isa ksatriya, kes tegeleb raamatupidamisega. Tal on olemas vanem õde. Moslem, mees nimega Mardana on sõber. Ilmutus-Sõna, nimi, heldus, lahkus, puhtus, teenimine ja palve. Ei ole olemas hindut, ei ole olemas moslemit. Mina olen ainus Jumal ja sina oled tema guru. Panipati lahing 1526. Kaks palvet- üks hommikul ja üks õhtul
Esteetika justkui kujundab trende. Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende. Tänases maailmas on esteetika juba kõikjale ulatuv, isegi politikasse majandusse, kaubandusse ning see mõjustab ka meie igapäevakäitumist. Tegelikult kui see on nii laialiulatuv, hakkame me võtma seda täiesti loomulikuna, et selle tähendus ja kvaliteet paratamatult väheneb 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega.
formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega
olulisi seoseid - tekkis vajadusi nähtusi ratsionaalselt põhjendada, millest hakkaski arenema filosoofia. Filosoofia - uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Kultuuriajalooliselt on filosoofia esimene teoreetiline maailma seletamise vorm, mis vastandub müütilisele mõtlemisele. Mõisteline mõtlemine, selle kujunemist ja arengut mõjutab loogika teke. Hakati mõtlema, et makrokosmose ratsionaalset korda ehk logos't ehk harmooniat saab tunnetada filosoofilise kaemuse kaudu. Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik 23 voolab ja miski ei püsi paigal. Pidevate muutuste rõhutamine on omane ka historitsismile. Uus mõtlemine lõi aluse loogiks ning matemaatika tekkeks. Vaimu- ja majanduselu arengu tõttu teravnesid suhted ka sotsiaalses elus, mistõttu kujunes seadusandlik elu. Poliste kaupa hakati seadusi Ida eeskujul kirja panema ja kodifitseeriti õigus
tunnetusega. 22. Kant tunnetuse astmetest ja vahenditest. Inimene peaks tunnetama maailma tema terviklikuses. Inimese tunnetuse astmed: MEELED ARU PUHAS MÕISTUS Tunnetus algab meelte tasandilt aru puhas mõistus. Jagab teadmised (tunnetused) 2 liiki: 1) aprioorsed tunnetus kogemusest sõltumatu, 2) empiiriline tunnetus pärit kogemusest. Tunnetuse astmete abivahendid: 1) MEELED tasand aeg, ruum (meelelise kaemuse vormid), ei eksisteeri reaalsuses - empiirilised 2) ARU tasand kategooriad (üldmõisted) - empiirilised 3) PUHAS MÕISTUS tasand filosoofiline valdkond, saab opereerida ideedega (psühholoogilised, kosmoloogilised, teoloogilised). - aprioorsed Newtoni mehaanika MEELED + ARU tasandil. 23. Kanti esitatud küsimused "Puhta mõistuse kriitikas". Kant kirjutas selle David Hume´le vastu (arutles põhjuslikkusest (mehaanilisest)
11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (DAS § 2 lg 1) 13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)? 14. Kui asutuse asjaajamine antakse üle lahkuvalt juhilt uuele juhile, siis millised andmeid Teie arvates selle kohta peaks sisaldama asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt? - Asjaajamise üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmis-aktiga, mis sisaldab: -üleandja käes lahendamisel olevate dokumentide loetelu, -tähtajaks täitmata dokumentide loetelu,
Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune. Ehk tekkisid eelnevalt kirjeldatud probleemid selle rollitõttu, mis pandi peale asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust. Aeg (sisemeele kaemuse vorm); ruum (välismeele kaemuse vorm). Kategooriad ehk puhtad arumõisted: ainsus, paljus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiramine, substants, põhjus, vastastikusus, võimalikkus, eksistents, paratamatus 61. Mõtlemine ja objektid "Senini on eeldatud, et meie teadmised peavad vastama objektidele. Ent kõik katsed meie teadmist objektidest laiendada, nende kohta midagi aprioorselt mõistete abil kindlaks tehes, on nendelt eeldustelt luhtunud.
hoiduda igast tuntud stiilist. Kollaz, ready-made, kakofooniad. Eesmärgid: Näkkusülitamine kodanlusele, tema habitusele. Sur-Realisme ja La pittura MetafisicaEsindajad: Dali, Ernst, Magritt Eeskujud: mõjud Sigmund Freudi Psüühika struktuuri õpetusest.Stiilitunnused: usutav illoogilisus. Gravitatsioonijõudude eiramine.Eesmärgid: näidata et asjade olemus on tunnetatav vaid alateadvusliku kaemuse abilvahendusel. Modernsus fotograafias 1906-1930 fotograafia kui moodne vahend. Kaamera ja aparaat uus, käsitöö iganenud. Fotograafiale spetsifika läbiproovimine. Kaamerast, optikast, foto-materjalist jne. Lähtuvad loomevõimalused ja uute koodide õppimine.-,,Neue Sachlichkeit", ,,New Vision"; Vene konstruktivism; VHUTEMAS ja Bauhaus. Pilet nr.3 1. Valguse keemilise mõju märkamine ja kasutuselevõtt (areng)
St teadlased ja kunstniku peavad mõelmad teenima üht silmaga nähtavat tõde. Impressionismi teke ei tule maalida esemeid tõetruult, vaid tuleb maalida nii, nagu me esemeid näeme, ei saa subjekti objektist eristada. Objektiivset tõde ei ole olemas, on olemas ainult impressioonid, kaebused. Claude Monet ,,Impressionism". Kujutatakse küll reaalset pilti, kuid kunstniku kaemus on sügavalt sisse maalitud. Impressiooni ja kaemuse mõiste juurest on ainult väga väike samm ilmutuse mõiste juurde tagasi. Impressioon on see, mis on tulnud meie jaoks varjatusest varjamatusse(lethest aletheiasse). Oleme otsapidi tagasi teispoolsuse mõiste juures. Kunstnik samaani või preestri rollis. Kokkuvõtteks. Kogu kunst ei ole oma olemuselt siiski religioosne. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt
meelevallad on üldise seaduse alusel ühendatud. > Selgituseks mõned väljavõtted Puhta mõistuse kriitikast: "Aeg ja ruum kuuluvad paratamatult ja kahtlemata meie meelelisuse juurde, millised ka poleks meie muljed; ent muljed võivad olla üsna erinevad. Ükskõik kui suure selguseni me oma kaemust ka ei viiks, ikka ei suuda me läheneda asjadele iseeneses [asjade iseeneses omaduste tunnetamisele]. Igal juhul tunnetaksime me ka siis täielikult vaid oma kaemuse viisi, st meie meelelisust, ja sedagi vaid subjektil aja ja ruumi algse olemasolu tingimusel; millised on asjad iseeenses seda ei saaks me kunagi teada ka kõige selgema meile antud nähtuste teadmise kaudu. Näiteks pole kahtlust, et õiguse mõiste, mida kasutab terve mõistus, langeb täiesti kokku sellega, mida võiks sellest arendada kõige peenem spekulatsioon, vaid selle erinevusega, et
See on see, mis seda arusaamist kindlasti häirib. Siin on osutatud mingisugusele islami luuletraditsioonile samuti sufism. Siin on küsimus ka selles, et ärkveloleku ja unenäo piir võib olla äärmiselt ähmane. Nende kahe teadvusseisundi vahel ei pruugi olla väga suurt erinevust, aga ometigi kogeb inimene siis maailma teisiti. Igasugune tegelik loogika hajub ning aegruum moondub, liigub, areneb. See on üks selline mõtte kaudu loodav kaemuse situatsioon või väga intensiivse mõtmlemise tulemusel tekitatav vaimne ja psüühiline seisund. Kui need mingisugused Ehlvesti pikemate juttude narratiivid paistavad arusaamatu sonimisena, siis on see ikkagi väga rangelt kontrollitud ja ettearvestatult kirja pandud tekst. Sellist hüplikku narratiivsust ka lühiromaanis ,,Elli lend" ja tema viimases raamatus ,,Palverännak". Tõlgendamine Ehlvesti varase loomingu puhul tähtis teema. See on tähenduste otsing, teatud tüüpi maailmast
" Kant ei nõustu ratsionalistidega, kes tuletavad kontseptsioonid mõistusest. Sellest ka tema peateose pealkiri: Puhta mõistuse kriitika. Kõik mis jääb meie meeltest väljapoole on Kanti järgi Ding an sich asi iseeneses. Need jäävadki tunnetamatuks. Me saame vaid rääkida asjadest meie jaoks. On olevas sedavõrd, kuivõrd nad mõjutavad meie teadvust ning see on suures osas määratud meie mõistuse poolt. Matemaatika on võimalik, sest toetub kaemuse vormidele. Loodusteadus on võimalik, sest toetub aru aprioorsetele vormidele kategooriatele. Me saame mõtelda ainult vastavalt olemasolevaile kategooriaile. Seega on kategooriad samasugused teadmise eeldused nagu ruum ja aeg. Mõistus "... ei ammuta seadusi aprioorselt loodusest, vaid kirjutab need sellele ette." Metafüüsika ei ole aga Kanti järgi võimalik, kuna ta püüab uurida mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nii nagu teeb loodusteadus või matemaatika
väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html Antiikfilosoofia. Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann
annaabi.ee 
