Sartre ,, sõnad ,, Elas kord Elassi algkooli õpetaja, kes oma paljude laste pärast vürstipoodniku ametisse hakkas. Kuna õpetaja vahetas ametit, pidi üks lastest saama pastoriks. Väljavaliti poeg Charles, kes ametisse ei asunud, selle tõttu ei tohtinud enam kodus tema nime suhu võtta. Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel. Ema viis ta ka ,, Mudilaste Kur...
mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus. Aastal 1970 ta vahistati, sest müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre suri 15.aprillil 1980.aastal kopsuhaigusesse. Eksistentsialism ... on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja ajal. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv,
Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe valiku, oleme me ka samaviisi hüljatud ning meid võib saata äng. Eksistentsialism äng.
6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi? V: 1. ,,Õhtulaulud" 2. ,,Aednik" 3. ,,Kasvav kuu" 4. ,,Puuvilja kogum" omapära- kirjutas filosoofilist proosaluulet.
· Lisaks romaanidele kirjutas ka novella ja kirjanduslikke esseid · Tema tugevaks küljeks oli sisemine dialog. · Teostek puudub kindle süzee,jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. · Kuulsamad teosed on: romaan- "Proua Dalloway" romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused, pealtnäha üsna argises ümbruses. "Aastad" , "oma tuba", "Merereis". Jean-Paul Sartre (1905-1980) · Prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistenstsialist. · Kaitses inimõigusi · Team teost "Iiveldus" võib lugeda eksistensialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. (peategelane on homo kes jäädvustab päevikutes oma tühja ja absurdset elu ning ükskõikset ja kalki asjademaailma enda umber. · Prantsuse armeest sattus sakslaste kätte sõjavangi · Pärast vabanemist sai temast Prantsuse vastupanuliikumise aktiivne liige.
Jean-Paul Charles Aymard Sartre 21. juuni 1905 15. aprill 1980 Elukäik Jean-Paul Sartre sündis Pariisis. Mereväeohvitserist isa sureb, kui Jean Paul on viieteistkümne kuune. Sartre ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane.Ta veetis keskooliaastad La Rochelle'is. 1929 Sartre lõpetab École Normale Superieure. Seal kohtab ta Simone de Beauvoir'd, kellest saab ta elukaaslane. Töötas 1931 - 1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Sartre üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibib lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus õpetajaametist ning asutas
Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis
KRIITIKA - ARVO UUSTALU: ,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole mõtet. Materiaalselt kindlustatud, huvitavat ja head tööd omavat peategelast tabavad kas mõnest füüsilisest või vaimsest haigusest tingituna sagedased iiveldushood. Kui Roquentini pidada normaalseks inimeseks, siis võib tema seisundit nimetada permanentseks vene spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin arvab, et nagu on mõttetu elu, on võimatu ka armastus. Patsienti nägemata on raske diagnoosi panna, kuid Roquentini päevikus toodud haigussümptomite järgi segunevad temas autism ja skisofreenia. Mees ei oska inimestega kontakti astuda, vegeteerib oma maailmas ega oska elus näha ilusat. Suure tõenäosusega on ajaloo suurmeesest raamatut kirjutava Roquentini füüsilised hädad siiski psühhosomaatilised. Roquentin mõtiskleb oma päeviku alguses:
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda
,,Inimene on oma tegude summa.’’ (Jean-Paul Sartre) Inimesed seisavad silmitsi otsuste langetamisega iga päev. On küsimusi, millele on kerge vastust leida, kuid on ka selliseid, mis panevad endas kahtlema ning pikemalt järele mõtlema. Kuidas siis teada, milline valik on tähtsam ja milline vähem tähtis ning mille järgi saaks otsustada, kas tühipelgast mõttest peaks saama tegu? Mina jagaksin inimesed kaheks. On need, kes ei suuda ja ei tahagi ise ühtegi valikut teha, ning need, kes arvavad, et teavad kõike ning teevad alati õige valiku. Mõlema poole puhul tuleb valik alati langetada ning ei saa ettekäändeks tuua, et inimesel pole valikut, sest alati on mõni alternatiiv tegutsemiseks. Lisaks võib kartusi tekitada vastutuse võtmine tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette näha tulevikku, kuid see pole piisav põhjus jätta tegutsemata, kuna sellisel juhul jääks nägemata positiivsed tagajär...
docstxt/14621369847765.txt
Kui imikust saab täielikult väljaarenenud aju ja mõtlemisvõimega inimene, siis peab too ise selle probleemiga tegelema kui ta ise tahab. Siit tuleb välja, et ühelgi inimesel ei saa olla ette seatud eesmärki. Ükskõik kui palju erinevad filosoofiakoolkonnad saatuse ettemääratusest ka ei räägiks, inimese elu jääb alati teadmatuks täielikuks saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks
Sellega on tihedalt seotud vabadus saada teavet. Paljudes riikides, näiteks ka Eestis, on suhteliselt suur kirjanduslik ja ajakirjanduslik vabadus. Loomulikult saab vabadust piirata. Eestis on sõnavabadus piiratud, kui see tekitab ohtu riigi julgeolekule, käib teiste inimeste põhiseaduslike huvide vastu või on vastuolus ühiskonna huvidega. ,,Kirjanik on vaba inimene, kes kirjutab vabadele inimestele vaid ühest -- vabadusest." ütles Jean- Paul Sartre, prantsuse filosoof. Tema nägemus on seega, et kirjanikku ei piira sõnavabadus, tema tohib kirjutada sellest, mis on mõttes. Inimese vabadust piiravad mitmed elemendid. Ometigi on need, vähemalt minu meelest, paigas inimeste kaitseks ja selleks, et kõigil oleks võrdselt vabadust. Ma ei räägi vabadusest üldiselt, kui palju seda on, vaid sellest, et kõigil oleks seda sama palju.
8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse,
dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika Mõju: 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin, Mao, Che, Castro kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele.
Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtus eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne kui nende järgi valmistatud konkreetne ese. (religioon: jumal loob inimese enda teatud valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet.) (ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. kõigepealt inimene eksisteerib ja siis pärast defineerib end ise.) Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu, erinevalt samblast, kõdust või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi, isegi mitte mõistuse taevas, ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Sest tahtmist me mõistame
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena.
Ülesanne on tahta ja tegutseda." W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte. ,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära,
Inimene ja inimsuhted: · Kaheldes jõutakse tõeni... Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D
4. Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus. 5. Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist. 6. Võõrandunud ja absurdne elu. 7. Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse. 8. Elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamine, filosoofiliste probleemide uurimine. 9. Sümbol. Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, kaotas varakult isa ja elas vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda
looma end ja enda olemust. Ateistid arvavad, et inimene loob end ise, nii nagu ta vajalikuks peab, religioossed väidavad aga, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Sartre väidab, et inimene on „visand“. Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes on teadlik enese tulevikku visandamisest ja laseb sel minna. Inimene on visand, sest tal on subjektiivne elu ja inimene ise kujundab ehk visandab selle. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna inimese saatus on paigutatud inimesse endasse. Eksistentsialism nendib elu võimalikkust ja ütleb, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega?
kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet; ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. Kõigepealt inimene eksisteerib ja pärast defineerib end ise.) · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand subjektiivse eluga, erinevalt murust, lillest või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame tavaliselt teadliku otsusena, mis enamasti leiab meis aset pärast seda, kui me oleme endast teinud selle, mis me oleme.
1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele . Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Sean Paul Sartre Mõtestas inimese seisundit maailmas eksisentsialistliku filosoofia põhjal . Tema peateemaks on inimese vabadus ja vastutus . Sartre inimene elab jumalata maailmas kus ta on mõistetud olema vaba . Tema teostes kirjeldab ta inimese eirnevaid situatsioone ja valikuid mis aitavad inimeswel vabaks saada . Teos '' Kinnine kohus '' Pärast surma mees ja kaks naist on suletud kappi igavesti . Camus Pidas tähtsaks inimese mässamist .
eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm jne. Selliseid inimese eksistentsi määravaid komplekse, aga nende hulka kuuluvad ka vabadus, armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks, mida eksistentsialistid, eriti Jean-Paul Sartre on püüdnud fenomenoloogiliselt kirjeldada, st lähtuvalt inimese faktilisest maailmas-olemisest mitte mõnest teaduslikult positiivsest või ratsionalistlikust teooriast. Inimlik eksisteerimine toetub vabadusele. Vabadus on inimesele seesmiselt omane, ta on vaba tänu enda eksisteerimisele. Tegelikult püüdleb aga inimene orjusele. Kierkegaardi sõnade järgi tähendab orjus oma vabadusest loobumist, ja nimelt vabatahtlikku loobumist. Põhjus
- http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=3021819.20.12.2007)? · Rene Descartes, kes oli17. sajandi juhtiv filosoof Euroopas ütles: "Inimene on füüsikast" - selle tulemusena kaob inimlikus, inimest ja maailma võetakse kui aparaati. Jumalat ei ole maailmas (Rene...2007. Rene Descartes (1596-1650).-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Jean-Paul Sartre ütles: ,, Kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm(ängistus)." ( Jean...2007.Jean-Paul Sartre.-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Reigo Riis (17) õpilane: ,,Ma arvan, et jumalat ei ole olemas, kuna ma ei ole teda enda silmadega näinud ning ma ei saa uskuda, seda mida pole ise näinud."
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
Olemine Sartre´i arvates ja minu arvates. Satre'i on öelnud, et ,,Olemine on teadmise, tähenduste, objektide alus, olles siiski alati olevate olemine, mitte aga kuskil olevate taga." Usun, et olemine on see kui me tunnetame asju, mis on meie ümber ja mida saab katsuda ning mida tegelikult pole silmaga näha. Me tunnetame armastust, tundeid ja õrnust, kuid iga inimene erinevalt. Me hingame, mõtleme tähendab seda, et me oleme olemas. Meie alateadvus nagu teaks meie olemusest ja meie hingest, mis asub meie sees. Mõistusehääl meie peas on täiesti töökorras mõtlemaks olemise üle. Meie süda, mis tuksub me sees tekitab tunde, et oleme olemas. Me tunnetame üksteist ja nii ka seletab iga inimese kehakeel tundeid, mida on raske välja lugeda. Mina ise tunnetan enda olemust ja minu kehakeel räägib juba enda eest. Kui ma ei tunneks enda olemas olu, järelikult poleks ma olemas. Me ei saa võrrelda enda olemist mingi asja või ob...
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles ...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogum...
eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on mõeldamatu, et midagi valmib ilma otstarvet silmas pidamata . Olemus eelneb eksistentsile, seega on millegi kohalolu determineeritud . · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline millisena ta end ise visandab. Inimene ennekõike eksisteerib, on see kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tuleviku visandumisest. Eksisteerib vaid sel määral kuivõrd ta end teostab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu . Inimene
See, et saada inimesed koostööd tegema, on ,,võitlus". Enamgi veel, Barbard nimetab oma vaateid ärevust tekitava järelduse kohta kindlaks ,,vältimatuks" tõsiasjaks. Veel jahmatavapanevam on aga Barnardi järeldus ja Sartre'i vaated, mida väljendab vana kommunist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioon sunnib peale keerulisi isiklikke probleeme, mis võivad mõne inimese hävitada ja mõne jälle tugevamaks muuta. Barnardi arvates toob liidriroll kaasa moraalse hävingu riski. Sartre näeb selles nn mustade käte tekkimist. Mõlemad mehed uskusid, et juhipositsioonil olled tuleb oma karakterit kujundada. Kuidas juhtus, et kaks nii erinevat meest- ameerika ärijuht ja prantsuse eksistentsialistist filosoof- jõudsid samale järeldusele? Osaliselt sellepärast, et nad mõlemad üritasid õppida tundma inimesi, kes valitsevad teiste üle ja kes peavad vastutama. Teist osa vastutusest aitab kõige paremini mõista see, kui vaadata Rebecca Denneti loole
tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism".
tihedalt omavahel Franz põimitud. Lisaks Kafka, rõhutab eksistentsialism Blaise ka vajadust rakendada Pascal, mõtlemist isiklikus ja Miguel de ühiskondlikus elus, sh Unamuno, poliitikas. Jean-Paul Sartre, Albert Camus, Karl Jaspers
"phenomenological" approach to philosophy. He too emphasized high standards of clarity and precision, but sought them more in the rigorous description of our immediate experience (the phenomena) than in the logical analysis of concepts or language. Continental Philosophy In "Being and Time" Heidegger turned phenomenology toward "existential" questions about freedom, anguish and death. Later, French thinkers influenced by Husserl and Heidegger, especially Sartre and Merleau-Ponty, developed their own versions of phenomenologically based existentialism. Continental Philosophy The term "continental philosophy" was the invention of analytic philosophers of the mid-20th century who wanted to distinguish themselves from the phenomenologists and existentialists of continental Europe. Over the last 50 years, the term has been extended to many other European movements, such as Hegelian
· Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele, tähendab seda, et inimese olemuse definitsiooni tingib tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
Korea demilitariseeritud tsoon Aeronautika · 38. paralleel. · Ligi 250 km pikk. Arvutitehnoloogia Berliini ülestõus · Geneetika. · Võimuvõitlus Nõukogude Liidus. Uued ideed ja uus suhtumine · Juuni 1953 ehitustööliste streik. · Ekstentsialism. · Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett Poola 1956 · Kommunismivastasus. · NLKP XX kongress. George Orwell · Boleslaw Bieruti surm. · Seksuaalne vabanemine. · Rahutused Poznanis. · Uueks kommunistide liidriks Wladislaw
Kust sai see alguse ja mis on selle eesmärk? Biitkirjandus on 1950ndail ameerika kirjandusse tulnud "löödud sugupõlve" kirjandus, mida iseloomustab püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest, tuua see "tänavale", ameerika elulaadi oluliste külgede vihkamine, milleks oli bisnis, dollarijuht, tehnikakultus, eesmärk eleda ja luua nii, nagu poleks seda olemaski. 20. Nimeta eksistentsialismi olulisemad tunnused (2 3) ning kes on selle suuna peamised esindajad Prantsusmaal? Jean-Paul Sartre ja Albert Camus. Tunnuseks elu mõttetuse kirjeldamine, inimest mõistetakse lähtudes tema eksistentsist. Iga inimene on eriline ja loob ise enda elu mõtte. 21. Nimeta kummaltki 1 olulisim teos ning mis on neis eksistentsialistlikku? Sartre "Iiveldus" ja Camus "Katk." "Iiveldus" on justkui tegevuseta romaan - mingit kindlat sündmuste ahelat ei ole, vaid raamat kirjeldab hoopis peategelase sisemaailma ja mõtteid ning tundeid. "Katk" iseloomustab inimkäitumist olukorras, kus ühiskondlikud
18. Mis aastail toimub austerlase Robert Musili romaani "Omadusteta mees" tegevus? Tegevus toimub 1913 Viinis Austria-Ungari monarhia viimaseil päevil ja Esimese maailmasõja aegu. 19. Nimetage kaks Ladina-Ameerika maagilise realismi esindajat. · Juan Rulfo · Gabriel García Márquez 20. Nimetage kolm James Joyce'i teost. · ,,Ulysses" · ,,Kunstniku noorpõlveportree" · ,,Finnegans Wake". 21. Nimetage eksistentsialismi esindajaid kirjanduses. Jean-Paul Sartre, Albert Camus. 22. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. · Samuel Beckett · Eugène Ionesco · Harold Pinter 23. Nimetage 20. sajandi tuntumaid itaalia kirjanikke. Luigi Pirandello, Italo Svevo, Eugenio Montale, Salvatore Quasimodo, Garzia Deledda, Giosuè Carducci 24. Nimetage üks maailmakuulus kirjanik endisest "sotsialismileerist". Boriss Pasternak.
,,Edevuse laat",3) G.B.Shaw ,,Pygmalion" (E.Hemingway ---, E.M.Remarque ,,Läänerindel (inglise), muutuseta", H.Hesse ,,Mägede poeg") 1) Stendhal ,,Punane ja must", 2) G.Flaubert eksistentsialistlik romaan; väärtushinnangud, vabadus, ,,Madame Bowary", 3) H.de Balzak ,,Inimlik vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm; Jean-Paul komöödia" (prantsuse) Sartre, Albert Camus. 1) F.Dostojevski ,,Idioot", 2) L.Tolstoi ,,Anna maagiline realism - maagilisi elemente kujutatakse Karenina", 3) A.Tsehhov ,,Palat nr6" (vene) realistlikus kontekstis, (G.G.Marques). kirjanduses 14. 1 loetud teose põhiprobleem, pealkirja seletus 8. Stendhal "Punane ja must" põhiprobleem (J.D.Salinger ,,Kuristik rukkis") Peategelane pole rahul keskpärasusega ning ihkab
edasi . Paljud haigused, mis inimesel tekivad on seotud just meelelangustega mitte haiguse endaga. Hoides pidevalt positiivset meelt ja kindlat vaimu on võimalik vähemalt lihtsamad haigused eemale hoida endast. Küsimused Sartre’i Eksistentsialism on humanism kohta: 1.Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab.Jean-Paul Sartre arvates jumala mitte eksisteerimise puhul on olemas üks olend kelle eksistents eelneb olemisele. Kui inimene tekib siia maailma siis ta enne eksisteerib ja alles siis hakkab ta ennast ja end ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2.Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest
sajandi kirjanduses. James Joyce, Virginia Woolf, William Faulkner 21. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. Iiri kirjanduse renessanss; esindajad William Butler Yeats, John Millington Synge 22. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut / filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Thomas Mann, T. S. Eliot, Jean-Paul Sartre 23. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. Jean Genet, Samuel Beckett, Elias Canetti 24. Nimetage vähemalt üks mõjukas kirjanik endisest ,,idablokist". Aleksandr Solzenitsõn
sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates
moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes: Kui ükskõik milline lihtne aus mees enne mingi teo ettevõtmist endalt küsib: kas see, mis mul on kavas, on õige või väär?[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab vastatud tõele ja voorusele meelepäraselt peaaegu ükskõik millise õiglase inimese poolt peaaegu ükskõik millises olukorras.
Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis? Linnastumise arv on juba väga suur ja inimesi läheb järjest rohkem linna elama. Mõne
Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis? Linnastumise arv on juba väga suur ja inimesi läheb järjest rohkem linna elama. Mõne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
