ning seega väideti, et Aleksander Suur on jumala poeg Aleksandri sõjaline edu oli tänu jumalikule päritolule Ptolemaioste riigis kuulutati Aleksander Suur jumalaks Keisrikultuse juured peituvad Kreeka kultuuris Heategijakultus austati inimesi, kes tegid riigile head; nende heaks viidi läbi samu talitusi, mis jumala austamiseks. Roomas, ~2 saj eKr susati samuti heategijaid jumalatega võrdväärselt Keisrikultus: 44. eKr hakati Julius Caesarit jumalikkusena austama (pärast tema surma) Esimene Rooma Keisririigi keiser Augustus oli asutatud kui jumal Austati geeniust ehk mehe seksuaalset potentsi, mis kujutab mehe kaitsevaimu; naise kaitsevaim oli juno Põhiline keisrikultuse vorm oli keisrigeeniuse austamine, tseremooniad, sünnipäevapidustused, ohvritoomine Üksikud keisrid lasid austada end, mitte geeniust
Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu.
Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus. Tarbekunst oli väga rikkalik, kallid materjalid ja keerukad tehnikad.
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naist...
nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi. Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid. Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed, silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse teema laiem käsitlus. Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed. Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja pühakute pilte. Kõige rohkem kujutati Maarjat Jeesusega. Ikoon oli püha ja imettegev objekt, seetõttu maaliti neid alati kindlate kaanonite järgi: taust oli kuldne, värvid säravad, nägu ja käed maalitud pehmete ja ümarate joontega, riietel palju volte. Ikoone maaliti kahes tehnikas: 1) enkaustika- vahamaal
algusest peale pühamutes kokkupuutuvatel inimestel saavutamise kamide kujud teenistusele minek keelatud; le; Enne pühamusse sisenemist oluline kami sümbol - helistatakse kella või plaksutatakse keisrikultus peegel käsi, et kutsuda kami oma lähedusse Konfu 390 mln Konfutsius, Oluliseks on: Ideaaliks Wujing Tempel tsianis Ru (õpetlane) Tao/dao kulg rahu, viisiraamat,
Suurema osa Hiina ajaloost on nad eksisteerinud rahumeelselt kõrvuti. Taoism õpetab, kuidas elada kooskõlas loodusega, konfutsiaanlus näitab, kuidas elada riiklikus ühiskonnas ning budism ütleb, mis tuleb pärast surma. Jaapanis on suuremaiks usundeiks b u d i s m ja s i n t o i s m. Jaapanlased ise mõistavad sinto all traditsioonilist jaapanlikku elukorraldust ja rohkearvuliste usulis - rahvalike kommete täitmist. Sintoistlik preestriseisus puudub. Pikka aega oli sintoismi keskmes keisrikultus. J U D A I S M tugineb oma õpetuses Vanale Testamendile, mida koos kommentaaridega nimetatakse TALMUDIKS. Judaismile on iseloomulik ainujumalus, usk juudi rahva äravalitusse ning veendumus surmajärgsest tasust või karistusest. Judaism on rahvuslik usund. Juutide pühakiri on osa Piiblist. Rahvuslikele usunditele seisavad kohati lähedal h õ i m u u s u n d i d, mida on läbi aegade edasi kantud suulise traditsiooni najal. Selliseid uskumusi järgib
Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
Teine suur vaatemängude paik oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Muidu ei kaitsud rooma linna kaitsemüür, kuid keiser Aurelianuse ajal hakati müüre ehitama 15. Vana Rooma skulptuur. (konspekt) On mõjutatud kreeka skuptuurist. Roomlased on teinud arvukalt kreeka skuptuuride koopiaid. Roomas on skuptuur realistlik, kreeklastel rohkem idealiseeritud. On tehtud arvukalt keisrite ja keisrinnade kujusid Augustus keisrikultus. Toodi ohvriande ja kummmardati. Kõik keisrid ei olnud keisrikultuse poolt. Aga mõni oli nii süvenenud, et uskuski et ta on ise jumal. Roomlastel oli omapärane komme võtta kuulstelt valitsejatelt surimaskid. Need olid kipsist tavaliselt. Hoiti kappides tavaliselt. Väiksem portree büst. Togatus täispikk portree. Meestest. Kandsid pikka maani ulatuvat riiet toogat. See meenutas india naisi.
Sest ka jumal sai inimeseks. Seetõttu maailm ainulaadne paik. Üka ja ainus maailm. Inimese elu ainukordne sündmus. Selles elus kõik võimalused jumalga lepitatud saada. Inimestel tekkis täna sellele, et me elame erakordselt ajastul. Üksikisiku tegevusel suur mõju ajaloole. Kristluse ainulaadsus Antiikkult linnriikides polistes, tundsid end ainulaadsena, varjatuna, turvaliselt kui need lagunesidja tekkisid maailmariigid, mida valitseti kaugemalt muutus see inimesele võõraks. Tekib keisrikultus. Nt pärsias mithrakultus. Egip isisekultus... mõnedel sarnasuseid jooni kr. Ristimine, armulaud, kolmainsus, konfirmatsioon, 25 dets valgusjumala sünnipäev. Kristluses oli õpetus enda ainuõigsusest, tundsid ennast väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku 2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma.
Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu.
usuti et see nuuman on keisri juures eriti vägev ning see tõstis ta tavainimestest kõrgemale. Roomlaste uskumuste järgi oli igal inimesel oma kaitsevaim geenius. Esialgu hakatigi austama keisri geeniust. Kuna usuti et kaitsevaim on inimese nähtamatu koopia, siis visuaalselt kujutati seda inimesena keda ta kaitses, sealt tuli ka keisri kui jumalikkuse kummardamine, nt kui oli keisril sünnipäev, siis toodi ohvreid ka keisri kuju ees keisri geeniusele. Normaalne keisrikultus oli geeniuse austamine, aga on ka olnud keisrid kes end isikuliselt jumalikustada lasid geeniuse asemel: Nero, Commodus, Caligula jt. Rooma ajalooline traditsioon selliseid keisreid peab hirmuvalitsejateks, türannideks ning hullumeelseteks. Selles Augustuse aegses uues ideoloogias saab keskseks ka Rooma võimu jumalikustamine, Rooma võimu jumalanna Roma. Ametlikuks kultuseks keisririigi ajal saabki Kapitooliumi triaadi kultus, Roma kultus ja keisrikultus
Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust. Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega. Roomlased ei nõudnud vallutatud aladelt Rooma usu vastuvõtmist, küll aga püstitati Rooma kultuskeskused (Kapitooliumi triaad). Jumalanna Roma oli Rooma võimu personifikatsioon provintsides. Keisrikultus. Austust osutati keisri geniusele (kaitsevaim). Genius tekib mehele sünnihetkel, kaitstes teda ohtude eest. Naiste kaitsevaim on Juno. Rooma ajaloos on 7- 8 keisrit, kes on end nimetanud mingi jumala maapealseks kehastuseks. CALIGULA oli kurikuulsamaid Rooma türanne, tema ajal tekkis konflikt juutide ja Rooma usu vahel. Ta käskis püstitada oma büsti Jeruusalemma templisse, kuid tema korraldus jäeti täitmata ning suur juutide Rooma-vastane ülestõus lükkus edasi.
· Mõjutused budismist · Jaapanlaste looduseusund · Pere ja suguvõsakeskne usund · Keskendub jätkuvusele ja puhtuse saavutamisele · Oluline saavutada tasakaal inimeste maailma ja vaimude maailma vahel - Materiaalne ja vaimne maailm mõjutavad teineteist · Püsiväärtuste ja traditsioonide edasikandmine põlvest põlve · Jaapani traditsiooniline usund - Omane tokugawa ajastu Kohatu käitumine 16031867 - Oluline keisrikultus Meiji restauratsioon 1868 II maailmasõda Rahvuslik identiteet seoti Shintoga · Shinto = Muistne omausuline traditsioon · Shinto = Nähtus, mis loodi 19.sajandil · Rahvuste loomise sajand · Hiina keelest nimetus pärit - Shendao ,,jumalate/vaimude kulg/dao" · Erinevad religioonid eksisteerivad kõrvuti · Oluline: - Kamide austamine ,,Kamid" = ,,vaimud või jumalad, kelle kohaolu on tunda kõikjal ja
arvatakse, et emotsioonid olid ikka olemas. Teine ümberhinnatud seisukoht on, et roomlaste kokkupuude hellenistlike kultuuridega tuli hilja. Idamaiste usunte kohta: tegemist oli pigem uue kultusega, roomaliku nähtusega. Vergilius: roomlastele on antud jumalate poolt eriline missioon teisi rahvusi allutada, sest ainult neil on võim maailma muuta. Roomlased väitsid, et nende eesmärk on riigi kaitsmine ja uute alade juurdesaamist nähti lihtsalt paratamatusena. Keisrikultus pole mänginud rooma religioonis nii suurt rolli, kui kristlikud autorid on seda näidata püüdnud. Neil polnud oma võimu jaoks religiooni tegelikult tarvis. Ristiusk Hetkel kõige kiiremini kasvav usk, kuigi vaimulike arv väheneb. Võib liigitada erinevate religioonide rühma: · Maailmausundid religioonid, mille järgijaskond on arvuliselt maailmas esikohal ja levinud kõikidel kontinentidel. Kõige rohkem järgijaid. · Misjonireligioon · Abrahamlikud usundid
tähendab täisfiguuri. meest on kujutatud mähituna toogasse täies pikkuses. togatusel o eri liike, keisririigi ajal on näha toogatust kus ok keisrit kujutatud rüüs. kuid tooga on alati olemas täiskasvanu sümbol. Keiser augustuse puhul on näha hilisemat toogatust, kus on tooga puusade ümber. see on ebatüüpiline. augustuseset on säilunud erinevaid toogatusi. augustus kehtestas rooma keisririigis keisri kultuse, mis püsis seal kuni neljanda sajandini e. kristluse vastuvõtuni. keisrikultus tuli neile idamaadest. ohvrid ja templid ja kujud. kujusid on kristlased palju purustanud. innukalt järgisid keisrikultust nero ja hadrianus. juutidele anti võimalus keisrikultuses mitte osaleda. varasemast ajast on tehtud palju kujsid lucius junius brutus, tema kujusid oli paljudes ametiasustustes. palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead,
inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil. Tähtsamaid konkureerivaid kultusi Rooma riigis: 1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil.
See oli kuradiks Markuse evangeeliumis, mis Kristuse kõrbesse kiusata juhtis. Selle mõju all olid nii vallutajad kui vallutatud. Kiusaja pakkus Jeesusele kõiki kuningriike, otsekui tahtes ka temast keisri teha. Kristus astus imperialistlike unistuste hullusele vastu seda pelgamata. ,,Kaugel sellest, et taolist psüühilist rünnakut alla suruda või lasta end sellel alla suruda, lasi ta sellel enda juures teadlikult tegutseda ning assimileeris selle. Nii transformeerus maailma vallutav keisrikultus vaimseks kuningapõlveks ja Rooma impeerium üleilmseks jumalariigiks, mis ei ole pärit sellest maailmast." (JUNG 1991:180) Kristusest sai päästja nii juutide kui ka kogu Rooma maailma jaoks, näidates et seal kus valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse. ,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule kummardamisele" (JUNG 1991:181)
annaabi.ee 
