Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike
eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna lõppenud oli kohutav I MS. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Funktsionalism levis kõige rohkem Saksamaal ning nt ka Tsehhoslovakkias. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus, mis tegutses 19191933. *Kooli kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Selle põhimõtte läbi muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal
Liina Savtšik 11A Le Corbusier Le Corbusier (kodanikunimega Charles-Édouard Jeanneret-Gri) oli üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid. Charles sündis 6 oktoobril 1887. aastal Šveitsis, linnas La Chaux-de-Fonds kellaseppa peres. Kui ta sai 13 aastaks vana läks ta kunstikooli kus õpis Ilu-rakendus kunsti väga suure huviga. Õpetus sel ajal põhines rohkem art nouveau stiilil. Kooli
ja betoonkonstruktsioonide kasutamine. Üks peamisi põhimõtted hoonete kasutamine. Üks peamisi põhimõtteid hoonete kavandamisel oli aga lähtumine nende otstarbest, funktsioonist. Siit tuleb ka niisuguse arhitektuuristiili nimetus – funktionalism. Juba ehitise välimuses pidi peegelduma tema otstarve, tema sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus jne. Tihtipeale näib funktsionalistlik hoone koosnevat üksikutest lihtsatest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Funktsionalismi põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju. Pärast esimest maailmasõda tekkis arhitektuuri ühe kõrvalharuna ka veel nn ekspressionistlik suund, mille pooldajad suhtusid hoonesse peaaegu nagu skulptuuri. Väljenduslikkust hinnati enam kui otstarvet. Eelkõige Saksamaal kerkisid imelikud,
Funktsionalism. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Inernatsionaalne stiil. · Kasvas välja Bauhausist ·...
Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks. Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E. J. Lowe, lk 62 ). Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga
saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole kunagi ehitatud päris funktsioonituid maju ja selle juured ulatuvad juba Vitruviuse teooriasse, siiski võib lugeda funktsionalismi algusajaks 1920ndaid. Hakati tähtsustama ka tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid Ka oli oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma
ilusam. Väheste asjadega teha palju. 14. Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) Võeti varajaselt omaks, Olev Siinmaa rannahotell, kunstihoone, sambad, pilastrid, 15. Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) Kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, kujundid konstrueeritakse geomeetrlistest elementidest, tekkis peale funktsionalismi. Venemaal 1919. Vladimir Tatlin, Aleksander Rodtsenko (trepid), Lazar LissitZki (kobakas maja ümarate akendega), Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“? Kes olid selle ajakirja ümber koondunud kunstnikud ja millised olid nende taotlused loomingus? (lk 93-96)? P.Mondriani, Theo van Doesburg, Gerrit Thomas Rietveld. , uued disainid. Eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond
merepoolses küljes olev seenrõdu. Hoone on näide funktsionalismist - suured vitriin- ja ümaraknad raudbetoonist rõdu ja terrassid. Võrdleksin L'Unite habitation'iga. Arhitekt: Le Corbusieri (Mordor). Erinevusteks on see, et see on suur majablokk erinevate võimalustega- korterid, poed, kino jms. Kuid mõlemal hoonel on funktsionalistlikud omadused. Ehitamisel on kasutatud raudbetooni. 4. Eramu Toompuiestee 6, Tallinn Seda hoonet peetakse esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks. Herbert Johansoni kavandatud villa, aastal 1929. Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on
märgtavad ning moodustavad koos ühse terviku 9) Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) a) Ergonoomika uurib inimese psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele sobilik esemeline keskkond 10) Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135- 136)) a) Walter Gropius oli saksa arhitekt ja kunstikooli „Bauhaus“ rajaja b) Arendas funktsionalismi ja konstruktivismi ka internatsionaalset stiili 11) Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) a) Funktsionalism on midagi mis hästi funktsioneerib ning on ilus b) „Bauhaus“ oli Saksamaal uute ideede eestvedajaks, seal järgiti, et tarbeesemeid ja hooneid kavandati tööstuslikuks tootmiseks; igasugused kaunistused olid üleliigsed; puhtad ja selged geomeetrilised
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailm...
Brasiilia pealinn (O.Niemeyer. Administratiivhoone. Brasilia) 1922.aastal alustati linna ehitamist, kuid see jäi soiku Linn projekteeriti ja ehitati Le Corbusieri ideede järgi aastatel 19561960 Kavandaja Oscar Niemeyer ORGAANILINE ARHITEKTUUR Ei tunnustanud ainult ranget geomeetriat Hoonete sobitamine loodusega "Ise kasvamine" Alternatiiv vanade stiilide lõputule (F.L.Wright. Fallingwater) kopeerimisele FRANK LLOYD WRIGHT (18691959) Üks funktsionalismi rajajaid Tema projekteeritud ehitised arvestavad lisaks omanike vajadustele ka loodusliku ümbruse eripära ja reljeefi. Kavandas hooned "seestpoolt väljapoole" Masside jaotus ebasümmeetriline Kõverad jooned ja pinnad, mis on iseloomulikud elusloodusele. (Eramu EERO SAARINEN Soome päritoluga Rakendas julgelt tehnilisi võimalusi (E. Saarinen. Dullese
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
teostas seda põhimõtet raudse järjekindlusega Hoone välimus ja sisemus peavad rõhutama selle funktsiooni, kõigest tarbetust tuleb loobuda põhitõde: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) Rõdud Bauhausi hoonel. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis
rahva sekka viia. Ta tegi graafikat, kineetilisi kompositsioone ning värvilisi variatsioone geomeetrilistest kujunditest. 8. Alvar Aalto oli soome arhitekt ning mööbli ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks, tegeles ka maalikunstiga. Ta on projekteerinud erinevaid hooneid ja maju. Talle oli omane tundlik puidukasutus, loobus Euroopa funktsionalismist. Orgaanilise funktsionalismi looja Soomes. 9. Claes Oldenburg rootsi päritolu on USA skulptor. Tüüpiliselt väga suured replikad ??- mis see on?? igapäevastest asjadest ning tööd pehmetest igapäeva asjadest. Tema loomingust meeldejäävaimad kolossaalsed skulptuurid. Osales mitmetes popkunsti liikumistes ning tegeles happeningi ja performance'ga. Palju kasutas teoste teemades toiduteemat. 10. Andy Warhol oli USA tuntuim popkunstnik. Ta on võtnud omaks oma teostes hele-
Art déco 1920.–30. aastate kunstistiil, millele on iseloomulik dekoratiivsus, geomeetriliste motiivide ning luksuslike materjalide kasutamine. Sisaldab juugendi, funktsionalismi, uusklassitsismi, vanaegiptuse ja indiaani kunsti sugemeid. Väljendus peamiselt sisekujunduses (Riigikogu hoone istungisaali sisekujundus ja mööbel), maali-, plakati- ja raamatukunstis, vähem arhitektuuris ja skulptuuris. Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
Arnold Akberg, Märt Laarmann). Ekspressionismi mõjud. Kolm põhitüüpi 1930.aastail Silmarõõmu maalijad. Realistlik rahva elu kujundamine. Eestilikud motiivid. Lisaks ka psühholoogiliste probleemide käsitlemine Arhitektuurist üldiselt Funktsionalism. 1930. aastaist elektilisem stiil esindushoonetel (Alar Kotli Kaitseliidu maja ja Presidendi kantselei, Olev Siinmaa Rannahotrll eramud, Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans Kunstihoone). Funktsionalismi mõju jätkus koolide, kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel. Stimuleerivalt mõjus arhitektuuri arengule tugeva rahvusliku arhitektide kaadri kujunemine. Astuti samme arhitektide ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti Arhitektide Ühing, mille esimeseks esimeheks valiti E. Habermann. EAÜ organiseeris 1928. aastal ehitus- ja mööblinäituse, millel olid
Me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Mõistmine( verstehen) võime kujutleda maailma sellisena nagu teda võiksid näha teised inimesed , ning mõista protsesse mille kaudu teised inimesed mõtestavad, seda mis nendega juhtub Struktuur- Funktsionalistlik teooria( T.Parsons) · Sotsiaalne süsteemon tervik, mis koosneb osadest, millest igaüks täidab oma olulist ülesannet. terviku säilitamiseks ( nt. Funktsionalismi analüüsi rakendades tööjaotust mehe ja naise vahel pidades vajalikuks perekonna stabiilsuse ja sotsiaalse korra säilitamiseks) · Põhihuviks on sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku( ühiskond ja mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed)vahel. · Funktsionalismi keskseks küsimuseks on : milline on ühiskonna iga segmendi konkreetne roll, kuidas ta aitab kaasa ühiskonna säilimisele tervikuna.
vajadusi, pakub eluruume ja tööd paljudele inimestele. kui nad olid ükskikult-värsked ja mõjuvad, kui palju, muutusid igavaks. neg: seal kus oli ühiskond viletsam, sündisid sotsiaalsed probleemid selle kunstiga. 17) millest sai nime internatsionaalse stiili alaliik orgaaniline arhitektuur? sai nime sellest, et kuntsnikud püüdsid tõestada, et funktsionaalsus ei pea olema seotud kuupide ja risttahukatega, võib ehitada ka ümaraid maju. 18)kes oli F.L Wright, iseloomusta majasid? üks funktsionalismi rajajaid, lõi omapärase stiili, projekteeris ühepere elamuid, nn preeriamaju, kavandas hooned ,,seest väljaspoole", hoonete põhiplaanide ja masside jaotus ebasümmeetriline. tihti kõveraid jooni. 19)kes oli a. aalto, mille poolest eriline, mis suuna alla kuulus? soome arhitekt. Viljeles funktsionalismi ja orgaanilist arhitektuuri.Hindas neid loodusega sobitada. Teda iseloomustab puu, tellise, klaasi, vase ja teiste vanade ehitusmaterjalide oskuslik ühendamine.
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ...
Meile on see tuntud ,,Juugendi stiili" nime all. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Asju, mida seni ei olnud tähtsustatud, omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele
ndatel ja 30.ndatel Põhja- Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, on kunsti ajalugu nendega väga sarnane · Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis mõõdukalt, pehmenenult,dekoratiivsemalt · Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti · Kunstnikkude Rühm · 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks · 1930. a. maalijaid saab liigitada kolme põhitüüpi · Eesti arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt · 1930. a. tellitud esindushoonetes eelistati traditsioonilisemat, eklektilist stiili · Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool andis kuni 1930. aastate lõpuni haridustpeamisel tarbekunst alal Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Oli Eesti graafik Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Viiraltit peetakse kunstiajaloos sellesajandi esimese poole eesti
suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Kunstikool püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaotust ning näidata teed progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Arhitektidest oli kuulsaim Ludwig Mies van der Rohe, hilisemalt kooli direktor, koolis õpetasid ka V.Kandinsky ja P.Klee. ,,bauhaus" Click to edit Master text styles Second level
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt
· Institutsioon ja tunded · Paul Klee, August Macke, Franz Marc Paul Klee, Ad Parnassum, 1932 Geomeetrline abstraktsionism · Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega. · Kasvatasid uue põlvkonna kunstnike, kes on mõjutanud 20.sajandi arhitektuuri ja disaini. Abstraktne ekspressionism
selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Strukturaalse funktsionalismi pooldajad küsiksid, kuidas haridus toetab ühiskonda? Tänu haridusele ja inimestele meie kogu ühiskond toimibki. Inimesi on õpetatud, kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja vaenulikkusele(indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas). Harmoonia puudub süsteemi ja tema osade vahel. Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus.
Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski.
Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski.
Funktsionalism ja konstruktivism Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele
Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis valitsus ehituskunsti oma tellimuse järgi suunata. Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus. Sisekujunduses ja ornamentikas taotleti rahvuslikkust ja püüti toetuda rahvakunstile.
FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell». Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte
- seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokkstiilis mõisad Laupa Mõis Kadrioru loss Albu mõis Maardu mõis Kasutatud materjal Kunstikultuuri ajalugu Jaak Kangilaski http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk http://kunst-ja-lugu.blogspot.com/2009/10/eesti-moisad.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arhitektuurist.htm
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Sein...
Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam. Arhitektuurikriitikas hakkas postmodernism tähistama minevikust laenamist ja stiilide pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti USAs Saint-Louisi linnas terve linnaosa, mis oli modernistlikke maju täis. Jencksi arvates
Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete formuleerimisele. · Uusasjalikkus "Neues Sachlichkeit"= funktsionalism. · Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga. Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta metalli ja klaasi, kuigi konstruktsioonitüübi eeskuju leidis 19. saj. Preisi neo-klassitsismi arhitekti K.F.Schinkeli töödest
tuleb allutada kodu visuaalne keskkond. Nad põlgasid dekoreerimist ja kaootilist ning eklektilist üldilmet. Samas suunas mõtlesid ka EDOUARD JEANNERET (1887- 1968) ja ADEMEE OZENFRANT(1886-1966), kes 1921. aastal avaldasid Prantsusmaal nn. purismi manifesti, nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range matemaatiline kord ja kasutatakse puhtaid geomeetrilisi kujundeid. Jeanneret sai LE GORBUSIER nime all üheks kuulsamaks 20. Sajandi arhitektiks ja ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Nende ideaaliks olid täiesti uued linnad, kus vana tänavavõrgu asendavad väljakud kõrghoonete vahel. Hoonete, mööbli ja kõigi esemete vorm pidi tulenema funktsioonist. KAZMIR MALEVITS (1878-1935) sensatsiooniline teos “Must ruut”, kus võib näha ainult süsimusta ruutu valgel pinnal. Oma laadi nimetas ta suprematismiks (ladina k. supermus-ülim), mis pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit, universaalset ruumi.
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks...
- seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-orhament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Klassitsism Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis)
Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks,
varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu. Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939 Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid. Ehitis valmis linna 150. Juubeliks ja on raudbetoonkonstruktsioonis. Valmides oli see Eesti suurim 1200-kohaline kohvikusaal, mille kaldkatus muudab pikliku maja maa poolt ühekorruseliseks ja merepoolt kahekorruseliseks. Suure kohvikuga liitusid veel seenrõdu, terrassid ja katusealune vabaõhukohvik.
historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudeobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Eestis on barokk stiilis ehitatud Kadrioruloss, Jeakateriina kirik ja Eliisabeti kirik Pärnus, Roosana Alliku mõis Järvamaal. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus
Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. 5. Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret(rohkem tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant, kes avaldasid purismi manifesti. Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. 6. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. 7. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis
pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud
· Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism. · Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat. · Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks
Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu. Boas oli huvitatud fotografeerimisest, aga arvas, et tema huvitusalu on raske fotografeerida. Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R. Radcliffe-Brown , ka strukturaal-funktsionalismi rajaja
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level USA, Boston Avenue Methodist church (1929), Oklahoma. MODERNISM EESTIS Modernism Eestis Stiil juurdus FUNKTSIONALISMI nime all Sünd 1929.aasta, viljakaim aeg 30ndad, lõpp NSV okupatsiooniga Optimism oma maa ülesehitamisel ning vastuolu uuendustele polnud Algas tööstusarhitektuurist, progressi tunnus Eeskuju Saksa eriala-ajakirjadest/ välismaal omandatud kogemused ja haridus Modernism Eestis Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine)
Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel see, et arhitekt Olev Siinmaa elas kunagi majas (Rüütli 1a, Tallinna vanalinnas), kus elab praegu minu parim sõbranna ja selle maja on ta vanemad väga hästi korrastanud ning restaureerinud, koguni nii hästi, et see hinnati eelmisel aastal parimaks taastatud erahooneks Tallinna vanalinnas. Minnes tagasi Jakobsoni villa juurde siis võib nentida, et tegu on Eesti funktsionalismi ühe parima näitega, kus on erakordselt hästi säilinud nii välisilme kui ka interjöör. Maja on välimuselt rohkem nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub Roosikantsi 4b Tallinnas. Maja on planeeritud aastal 1930-1932 arhitekt Olev Siinmaa poolt. Alumise korruse moodustavad töötuba, saal, söögituba, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
