Filosoofia arvestus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks on maailmas kurjus ?
Kes on loonud käbi orava puud?
Kus on sellises süsteemis jumal?

Lõik failist

METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
SUBSTANTS - reaalsuse põhinemine aines
1. SOKRATES - vanakreeka 469-399 eKr

esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja
ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud)
“Ma tean, et ma midagi ei tea”
1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega
Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine
arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast
Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast
pro et contra- eel-kristlik filosoof
eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri
filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu

2. PLATON - vanakreeka 427-347 eKr

Sokratese õpilane
rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia)
dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2) meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli
3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari
tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine
koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine
teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta
uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub
Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud
eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna
ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4) õiglus - riigil tervikul
Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine
soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks

3. ARISTOTELES - vanakreeka 384-322 eKr

Platoni õpilane
rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni
jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised
Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine
protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine)
metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3) võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus
iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria)
hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge ( aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime)
enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks
Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele
2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja)
loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks)
kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul
Aristotelese järgi on 4 seletamise viisi 1)materiaalne põhjus- seletamine materjali eripäraga 2)formaalpõhjus- millegi seletamine olemuse kaudu 3)tegevuspõhjus- millegi seletamine välise jõu kaudu 4)sihtpõhjus- millegi seletamine eesmärgi kaudu
Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised - vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed

4.KESKAJA FILOSOOFIA

sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne
kasvatuslik, õpetlik
olulisel kohal jumalakäsitlus
jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea
jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki)
jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas)
“Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud
Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu
Usu ja mõistuse vahekord 1) credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda
Jumala olemasolu tõestused:
1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu
2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal sündmusel on põhjus, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust (kriitika- kui kõigel peab olema põhjus, siis peab olema põhjus ka jumalal, kui jumalal ei ole põhjust, siis võib ka ilma maailm põhjuseta olla)
3.korrapära argument- korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest (inimene on loonud raamatud, maja, auto jne, aga kes on loonud käbi, orava, puud?)
universaalid- (universalis-üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud
partikulaarid- (particula-osake) on konkreetsed objektid
2 peamist koolkonda- 1)realistid - ( realis - aineline , tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid ( on 4 erinevat lauda, nad kõik on lauad, kuid siiski neid saab erostada nende värvi või kuju järgi= 2)nominalistid- (nominalis- nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (on 4 lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad)

5.FRANCIS BACON - inglise (1561-1626)

empirism - kõik teadmised tulenevad kogemustest

tema arvates teaduste üldseis on kurb, kuna 1)soodsaid aegu on vähe 2)teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks 3)liiga palju on autoriteete kummardatud
teadmiste klassifikatsioon allika alusel, teadmised lähtuvad 1)ilmutustest 2)meelelistest kogemustest
teadmiste klassifikatsioon hinge võimete alusel- 1)mälu (ajalugu) 2)aru (filosoofia) 3)kujutlusvõime (poeesia)
Inimvõimetes segavad tunnetust nn iidolid või viirastused:
1)sugukonnaiidolid (idola tribus)- seoste nägemine seal kus neid ei ole, nähakse ainult endale vajalikke fakte (nt 13 ja reede- nähakse vaid neid asju, mis on halvasti läinud, õnnestumistest ei hoolita, nt kui midagi läheb halvasti, siis ei süüdistata ennast vaid välisi asjaolusi)
2)koopaiidolid (idola specis)- läbielatu mõjutab kuidas inimene toimuvat kogeb (kolme kala näide (kalad aina väiksemaks lähevad) maailmas valitseb õiglus- maailm on vahel õiglane- maailm on ebaõiglane)
3)teatriiidolid (idola theatri)- võetakse omaks meeldima hakanud teooria ( nt horoskoopi peetakse usaldusväärseks, kuna see meeldib inimesele)
Baconi arvates on 3 liiki teadlasi 1)empiirikud (kogemus)- nagu sipelgas 2)dogmaatik (ratsionalistid)- nagu ämblik 3)empirist- mesilased
Teaduse tegemiseks peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte, saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Filosoofia arvestuse jaoks kokkuvõte

moraal uskumus kapitalism loogika iidolid universaalid nietzsche võimalikkus aistingud mateeria nauding

Sarnased õppematerjalid

docx

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari

Filosoofia

docx

FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

Eeldus- arutluse lähtepunkt. Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei saa ta eeldusi tõestada. Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea. Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami vastused

1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest

Filosoofia

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia

doc

Mõtte mõttest

tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid)

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia

doc

Aristoteles ja Sokraates

uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Kommentaar: tänapäeva arusaam on vastupidi - reaalseks nimetama näiva tegelikkuse muutuvat maailma. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu

Filosoofia

docx

Filosoofia

1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse

Filosoofia

Rohkem sarnaseid