Filosoofia arvestus (0)

METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
SUBSTANTS - reaalsuse põhinemine aines
1. SOKRATES - vanakreeka 469-399 eKr

• esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja
  
• ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud)
  
• “Ma tean, et ma midagi ei tea”
  
• 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega
  
• Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine
  
• arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast
  
• Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast
  
• pro et contra- eel-kristlik filosoof
  
• eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri
  
• filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu
  

2. PLATON - vanakreeka 427-347 eKr

• Sokratese õpilane
  
• rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia)
  
• dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2) meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli
  
• 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari
  
• tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine
  
• koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine
  
• teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta
  
• uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub
  
• Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud
  
• eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna
  
• ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4) õiglus - riigil tervikul
  
• Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine
  
• soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks
  

3. ARISTOTELES - vanakreeka 384-322 eKr

• Platoni õpilane
  
• rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni
  
• jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised
  
• Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine
  
• protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine)
  
• metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3) võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus
  
• iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria)
  
• hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge ( aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime)
  
• enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks
  
• Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele
  
• 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja)
  
• loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks)
  
• kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul
  
• Aristotelese järgi on 4 seletamise viisi 1)materiaalne põhjus- seletamine materjali eripäraga 2)formaalpõhjus- millegi seletamine olemuse kaudu 3)tegevuspõhjus- millegi seletamine välise jõu kaudu 4)sihtpõhjus- millegi seletamine eesmärgi kaudu
  
• Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised - vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed
  

4.KESKAJA FILOSOOFIA

• sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne
  
• kasvatuslik, õpetlik
  
• olulisel kohal jumalakäsitlus
  
• jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea
  
• jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki)
  
• jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas)
  
• “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud
  
• Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu
  
• Usu ja mõistuse vahekord 1) credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda
  
• Jumala olemasolu tõestused:
  
• 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu
  
• 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal sündmusel on põhjus, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust (kriitika- kui kõigel peab olema põhjus, siis peab olema põhjus ka jumalal, kui jumalal ei ole põhjust, siis võib ka ilma maailm põhjuseta olla)
  
• 3.korrapära argument- korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest (inimene on loonud raamatud, maja, auto jne, aga kes on loonud käbi, orava, puud?)
  
• universaalid- (universalis-üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud
  
• partikulaarid- (particula-osake) on konkreetsed objektid
  
• 2 peamist koolkonda- 1)realistid - ( realis - aineline , tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid ( on 4 erinevat lauda, nad kõik on lauad, kuid siiski neid saab erostada nende värvi või kuju järgi= 2)nominalistid- (nominalis- nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (on 4 lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad)
  

5.FRANCIS BACON - inglise (1561-1626)

• empirism - kõik teadmised tulenevad kogemustest
  

• tema arvates teaduste üldseis on kurb, kuna 1)soodsaid aegu on vähe 2)teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks 3)liiga palju on autoriteete kummardatud
  
• teadmiste klassifikatsioon allika alusel, teadmised lähtuvad 1)ilmutustest 2)meelelistest kogemustest
  
• teadmiste klassifikatsioon hinge võimete alusel- 1)mälu (ajalugu) 2)aru (filosoofia) 3)kujutlusvõime (poeesia)
  
• Inimvõimetes segavad tunnetust nn iidolid või viirastused:
  
• 1)sugukonnaiidolid (idola tribus)- seoste nägemine seal kus neid ei ole, nähakse ainult endale vajalikke fakte (nt 13 ja reede- nähakse vaid neid asju, mis on halvasti läinud, õnnestumistest ei hoolita, nt kui midagi läheb halvasti, siis ei süüdistata ennast vaid välisi asjaolusi)
  
• 2)koopaiidolid (idola specis)- läbielatu mõjutab kuidas inimene toimuvat kogeb (kolme kala näide (kalad aina väiksemaks lähevad) maailmas valitseb õiglus- maailm on vahel õiglane- maailm on ebaõiglane)
  
• 3)teatriiidolid (idola theatri)- võetakse omaks meeldima hakanud teooria ( nt horoskoopi peetakse usaldusväärseks, kuna see meeldib inimesele)
  
• Baconi arvates on 3 liiki teadlasi 1)empiirikud (kogemus)- nagu sipelgas 2)dogmaatik (ratsionalistid)- nagu ämblik 3)empirist- mesilased
  
• Teaduse tegemiseks peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte, saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused
  

6.RENE DESCARTES - prantsuse (1596-1650)

• rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest)
  
• tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused
  
• Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine)
  
• ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?)
  
• ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida)
  
• kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad)
  
• Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku)
  

7.BENEDICTUS SPINOZA - hollandi (1632-1677)

• leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal?
  
• Spinoza leidis, et kui jumal on lõputu ja piiritu, siis ei saa olla piiranguid ning seega ei saa olla mdiagi, mis poleks Jumal, Jumal on sama suur kui kõik olev kokku
  
• kõiksus - ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus- Jumal on sama mis kõik, Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal on sama mis kõik
  
• inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline
  
• inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku)
  
• Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi.
  
• sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt
  
• S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik – QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii)
  
• Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama)
  
• Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõigenimetada, kuigi seda on proovitud
  

8.JOHN LOCKE - inglise (1632-1704)

• empirismi rajaja (EMPIRISM- arusaamine, et kõik teadmised tulenevad kogemustest, RATSIONALISM - teadmine tuleb mõistusest enesest, on sünnipärane)
  
• hea tunnetusteoorias ja poliitilises filosoofias
  
• pani aluse inimmõistuse piiride uurimisele- tema arvates, ükskõik kui palju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool meie taju piire, me lihtsalt ei jõua
  
• meistriteos “Inimmõistus”- väidab, et on vaja uurida meie endi võimeid ning kindlaks teha mille käsitlemiseks mõistus sobib
  
• jõudis järeldusele: meie arusaam tegelikkusest saab rajaneda meeltega kodetust või peab olema elementidest, mis pärinevad meeltega kogetust
  
• “Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest”
  
• tema arust ei ole võimalik et inimesel on ideed kaasa sündinud, kritiseerib sünnipäraseid ideid: sündinu on ilma mingisuguste ideedeta, võrdles vastsündinut 1)puhta paberilehega (tabula rasa) 2)tühja toaga
  
• kogemuse allikad: 1)aistingud 2)reflektsioon
  
• lihtideed -tekivad iseenesest tänu kogemusele, liitideed- mõistus moodustab lihtideedest abstraheerimise (eemaldamine) teel
  
• Kehal on 1)primaarsed omadused- need on alati 2)sekundaarsed omadused- need on vaid teatud tingimustes
  
• olemas on : 1)intuitiivne tunnetus 2)tõestav tunnetus 3)meeleline tunnetus
  
• kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement)
  
• jätab ruumi ka eksitustele- alati pole kõik saadud teadmised kindlad: need on tõenäolised, mõnikord ka väärad
  
• “Kõik inimesed kipuvad eksima, ja enamikul inimestest on kas kire või huvi tõttu lausa kiusatus eksida”
  
• Locke’i arvates väga oluline sallivus- kui üksikisik võib eksida, võib eksida ka institutsioon
  
• kirjeldanud ennast- esimene moodsa mõttelaadiga inimene
  
• “Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust”
  
• Ta oli hariduses tuupimise vastu, tema arvates tuleks keelt õppida praktika ja näidete abil, rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust, uskus et kõik inimesed on arenemisvõimelised, vabaduse kaitse on valitsuse õigustatud eesmärk
  

9.IMMANUEL KANT - saksa (1724-1804)

• liitis ratsionalismi ja emperismi üheks filosoofiaks (“Puhta mõistuse kriitika”)
  

• Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
  
• asi iseeneses ( ding an sich)- milline on maailm tegelikult seda me ei võigi teada saada, sest meil on alati mingid “prillid” ees, see on meie mõistuse iseärasus, et me maailma nii tajume, eksisteerib sõltumata tajujast , seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ei ole tunnetav
  
• asi meie jaoks (ding für uns)- tajutav asi “meie jaoks”, kõik on meie mõistuses kinni kuidas me midagi tajume, sõltuvad tajujast, eksiteerivad ajas ja ruumis, põhjuslikult seotud, tunnetatavad
  
• igasugune teadmine=otsustamine
  
• otsused 1) analüütilised (selgitavad) 2)sünteetilised (avardavad) otsustused (jagunevad: 1)aposterioossed ( kogemusel põhinevad) 2) aprioorsed (kogemusest sõltumatud)
  
• kokkuvõttes on olemas kolme liiki otsustusi: 1)sünteetilised aposterioossed- moodustavad ebatäiusliku teadmise (mõned kehad on rasked) 2)analüütilised aprioorsed- kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (ruudul on neli nurka) 3)sünteetilised aprioorsed - kuuluvad täiusliku teadmise koosseissu (ring on ümmargune)
  
• tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas
  
• tunnistab inimese vaba tahet
  
• moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele,
  
• kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset
  
• teadmine- on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest- oluline on küsimus, mida ma pean tegema
  
• teo tagajärjed ei ole olulised- mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest
  
• inimeses on 2 poolt: 1)mõistuslik- tuleneb moraalne tahe 2)psüholoogilised juhused- kuuletuvad esimesele
  
• kõike tuleb teha inimese inimel, inimeksistentsi kõrgem väärtus on temas endas, kõlblus ja inimkond on ainsad mis omavad väärikust, inimarmastuse olemuseks on teha head
  

10.ARTUR SCHOPENHAUER - saksa (1788-1860)

• tema filosoofia aluseks on Vana-India filosoofia, Platon, Kant
  
• Kanti filosoofia mõtles ümber: asi iseeneses on TAHE, kuid maailm on see kuidas me seda näeme ehk milline see tahe (Asi iseeneses) meile näeb st asju meie jaoks (Kant)
  
• hirm surma ees on irratsionaalne, surm ei ole hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, hirmus peaks mitteolemine olema enne meie sündi
  
• kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid
  
• inviidi hoiab elus surmahirm, liiki hoiab elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest
  
• pessimism (pessimus- halvim ) me elame halvimas tegelikult võimalikus maailmas ( Leibniz - parimas võimalikus maailmas)
  
• optimism on ohtlik ja ekslik maailmavaade, elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel, naudingud ei muuda elu elamisväärseks- iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele
  
• kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega
  

11.SÖREN KIRKEGAARD- taani (1813-1855)

• eksistentsialismi eelkäija/rajaja
  
• essentsialism (essentia-olemus)-kordumatuid inimesi pole
  
• eksistentsialism (existentia-olemasolu)- iga inimene on kordumatu
  
• kihlumine Regine Olseniga- toob välja, et tavaliselt mehed ei saa enam areneda, jäävad tavaliseks kaubandusnõunikuks “perekonnaisaks”
  
• rahvahulgas ei ole inimene enam tema ise, ta kaotab autentsuse
  
• eksistentsi staadiumid: 1)esteetiline- “põhimõtteline logeleja”, endine filister , millegi tõsiseltvõtmist peab naeruväärseks, suhtub elusse kui teatrisse, nt Don Juan 2)eetiline- eetik abiellub, mitte puhtast armastusest vaid kohustusest, kohus on ta elus võtmesõna (“Iga inimese kohustus on abielluda ja pere soetada. Iga inimese kohustus on omada tööd, kutsumust, leivateenistust. Iga inimese kohustus on omada sõpru ja - nagu seda nüüdsel ajal nimetatakse - olla ühiskonnas tegev”)3)religioosne-kuuletub jumalale, teiste inimeste jaoks on ta mõistetamatu, jääb üksi
  
• filister- olemasolu ilma eksistentsita (väikekodanlane), elab parajasti kehtivate arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja
  
• inimene-tõde-Jumal, mitte inimene-jumal-tõde
  

12.KARL MARX - saksa (1818-1883)

• kapitalism- on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez- faire ). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest.
  
• Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele,
  
• marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga.
  
• 1848 F.Engelsiga “Kommunistliku partei manifest” peateos “Kapital”
  
• Marxi filosoofia tugineb Saksa filosoofiale, Prantsuse poliitteadustele ja Briti majandusteadustele, kõige suurem osa lähtub Hegeli filosoofiast
  
• Hegel: reaalsus on protsess, sellest arusaamine on ajaloolise muutumise protsessi mõistmises, muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, kõige põhjustab võõrandumine - see protsess jätkub kuni pole enam võõrandumist
  
• Marx: võõrandumine, siis on inimestel esmakordne võimalus olla oma saatuse isand, see annab võimaluse vabaduseks, selline ühiskond võimaldab vabadust ja eneseteostust
  
• kõige aluseks on majandus, filosoofia eesmärk on maailma seletamise asemel maailma muuta- vägivaldusus
  
• Marx arvas, et ta teeoria on teaduslik, “teaduslik sotsialism ”
  
• ___________________
  
• Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest- Marx pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist
  
• Marx väitis, et kogu inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalisi ja edasi sotsialismi.
  
• arvamusel, et eraomandusele tuleks lõpp teha, sest see käivitab võõrandamise mehhanismid, kodanlikud majandussuhted tuleb purustada, “klassideta ühiskond”- tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks- ühiskond ilma kapitalita (ühiskond ilma “lisaväärtuseta”)
  
• toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi.
  

13. FRIEDRICH NIETZSCHE - saksa (1844-1900)

• “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo”
  
• võimutahe (Wille zur Macht)
  
• üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch):
  
• issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sksböse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Euroopas valitseb Nietzsche arvates kariloomade moraal.
  
• igavene taastulek (ewige Wiederkehr)
  
• tema maailmavaate selgitused 1)Schopenhauer avaldas suurt mõju 2)väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust 3)kõige tema öeldut ei saa võtta täie tõsidusega
  
• enne jumala surma- väga tähtsad väärtused, peale jumala surma- väärtused vääristuvad, Jumal on surnud “Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleininimene”
  
• Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurim sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob?
  
• kristlik moraal- “enda orjusesse andmine, enda sandistamine”, Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust:
  
• kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks)
  
• “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles”
  

14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970)

• ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu
  

• analüütilise filosoofia rajaja
  
• “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas
  
• loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil
  
• “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla
  
• järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus
  
• analüütiline filosoofia kasvab välja, kui ta analüüsib terve mõistuse vahenditega teaduskeelt
  
• loogikaseadused kehtivad, teaduslik tõde on sõltumata praktikast, praktika eesmärgid tulenevad alati tahtest
  

15.LUDWIG WITTGENSTEIN- australane (1889-1951)

• keelefilosoofia looja
  
• “Millest me ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”- saab rääkida tõsiasjadest, tõsiasjadest me moodustame pilte ja nendel piltidel on tegelikkusega midagi ühist
  
• öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene
  
• maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma ainult sinnani kuhu loogika lubab, see mis jääb väljaspoole on müstiline ja mõistetamatu
  
• jagab Russelli arvamust: loogikaseadused kehtivad sõltumata teadvusest ja et reaalsel maailmal on loogiline vorm
  
• Wittgenstein väidab: on olemas midagi muud peale loogika maailma, midagi mis asetseb teislpool loogika piiri
  
• sõnad mida me kasutame ei seostu sellega mis on nende “mõte” ja “tähendus” vaid seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta,
  
• keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse
  
• filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte
  

16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842- 1910 )

• muutis pragmatismi populaarseks
  
• Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
  
• pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele
  
• uskumusel on kolm omadust: 1) uskumus , millest oleme teadlikud 2)uskumus vaigistab kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine
  
• ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele
  
• uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine
  
• usk aitab meid: usk et fakt leiab aset- fakt leiab aset, ei usu et fakt leiab aset- ei tule fakti
  
• tõesed on need uskumused mis töötavad
  
• religioosus väljendub veendumuses “iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud”
  
• “religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem”
  
• inimese religioosne kogemus on reaalne