LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
4. Relvastatud kaaskond 5. „eitas“ Talmudit 6. Ligimesearmastust rõhutas 7. Tülinorija 8. Mässu õhutaja 9. Rõhutab lähedust Jumalaga - Põhilised nn-väärõpetuste liigid: 1. Hea/kuri, valgus/pimedus 2. Inimene hea, patuta 3. Varatus, askeetlus 4. Võitlus, sotsiaalne õiglus 5. Mõistus, teadmine 6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism Aluseks Piibel Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine
Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid,
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
