LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast
4. Relvastatud kaaskond 5. „eitas“ Talmudit 6. Ligimesearmastust rõhutas 7. Tülinorija 8. Mässu õhutaja 9. Rõhutab lähedust Jumalaga - Põhilised nn-väärõpetuste liigid: 1. Hea/kuri, valgus/pimedus 2. Inimene hea, patuta 3. Varatus, askeetlus 4. Võitlus, sotsiaalne õiglus 5. Mõistus, teadmine 6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism Aluseks Piibel Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine
Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid,
· Kästiöölised- väikeettevõtted · Kaupmehi oli nii keisri soosingus olevaid kui ka vaeseid rändkaupmehi Bütsantsi kirik ja kultuur · Konstantinoopoli patriarh oli kõrge kirikutegelane · Patriarhi valisid vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid Haridus ja vaimuelu · Bütsantsis kanti edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone · Asutati kõrgemaid koole · Platon, Aristoteles Mõisted Arianism- kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole Jumalaga sarnane, vaid ajalik ja loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse
kui isaga. Jeesus sai Jumala käest sõnumeid. Jumala Poeg terminiga on tekitanud vaidlusi kristoloogias ning kes on Jumala Poeg ja millal Jeesus sai Jumala Pojaks, pole kindlalt teada. · Evangeeliumid ei räägi kogu Jeesuse elust, vaid ainult sellest, mis olid esimestele kristlastele usu poolest olulised. - Algselt oli Jeesus puusepp ning siis hakkas Jumalariiki kuulutama kuni surmani · Areios- Arius=arianism. Usund, mis tekkis u 4. Saj pKr. Selle usundi järgijad visati kirikust välja 02.11 Jaan Lahe - Germaani rahvad võtsid algselt vastu arianismi ning alles siis ,,õige" kristluse - Vastaseks oli Athanasios Maailmausund · Esimene kristlik kogudus tekkis Jeruusalemmas peale Jeesuse ülestõusmist. - AP-apostlite tegude raamat valmis. Vanim kirjalik allikas, mis räägib kiriku
4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast
Levis barbarite seas, sest oli lihtsam kui katoliiklus. 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Ariaanlus - katoliikluse kõrval tekkinud vool, mis sai nime Aleksandrias elanud preestri Arianuse järgi. ei tunnistanud kolmainsust. ristiusk levis paljudes kohtades paganate seas just ariaanluse vormis. kuulutati ketserluseks. Arianism ehk ariaanlus oli 4 7 sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool mis sai nime aleksandria presbüteri Areiose järgi. ariaanlik kristoloogiline õpetus eitab pre eksisteeriva jeesus kristuse kui jumala poja täielikku jumalikkust. areios väitis et ,,oli aeg kui teda ei olnud" ja seega on Kristus loodud ja ajalik. See on vastuolus kolmainsusõpetusega. Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea,
annaabi.ee 
