Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on nii vähe 54-sõltuvaid promootoreid?
  • Mis võimaldab valgul jääda membraani koostisesse?
  • Mis põhjustab promootori äratundmise ES poolt?
  • Mis võiks olla ajutise mutaatorfenotüübi põhjuseks statsionaarse faasi rakkudes?

Lõik failist


1.
Sissejuhatus



Metaboolne ja geneetiline
regulatsioon bakterites



Bakterirakkude
efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke
ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras.
Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga
kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks
kontrollmehhanismi:
  • Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition)metaboolne regulatsioon
  • Ensüümi sünteesi repressioon – geneetiline regulatsioon
    Tagasisidestusliku
    inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva
    ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp- produkti poolt. Inhibitsiooni
    võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt.
    Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp- produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise
    pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku
    inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi sünteesi
    repressiooni kaudu võivad toimuda kombineeritult.. Selline
    kombinatoorika on väga oluline olukorras, kus tegemist on
    metaboolsete radade hargnemisega. Seda eriti just siis, kui raja
    hargnemisel katalüüsivad reaktsioone isoensüümid. Isoensüümid
    võivad erineda üksteisest selle poolest, millised lõpp- produktid nende aktiivsust inhibeerivad või nende sünteesi represseerivad.
    Bakterid on ainuraksed organismid ning puutuvad seetõttu väliskeskkonnaga
    vahetult kokku. Bakterite geeniregulatsioon on väga operatiivne,
    võimaldades kiireid ümberlülitusi rakkude metabolismis ja
    füsioloogilises seisundis. Kui teatavate geenide produkte pole
  • Vasakule Paremale
    Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #1 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #2 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #3 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #4 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #5 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #6 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #7 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #8 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #9 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #10 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #11 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #12 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #13 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #14 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #15 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #16 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #17 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #18 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #19 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #20 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #21 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #22 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #23 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #24 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #25 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #26 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #27 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #28 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #29 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #30 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #31 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #32 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #33 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #34 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #35 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #36 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #37 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #38 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #39 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #40 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #41 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #42 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #43 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #44 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #45 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #46 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #47 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #48 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #49 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #50 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #51 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #52 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #53 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #54 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #55 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #56 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #57 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #58 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #59 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #60 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #61 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #62 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #63 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #64 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #65 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #66 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #67 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #68 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #69 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #70 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #71 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #72 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #73 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #74 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #75 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #76 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #77 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #78 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #79 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #80 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #81 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #82 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #83 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #84 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #85 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #86 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #87 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #88 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #89 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #90 Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid #91
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 91 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mary-liz Õppematerjali autor
    Põhjalik

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    37
    doc

    Eksam molekulaarbioloogia

    aitavad kõrvaldada mRNA 3' otsast juuksenõelastruktuure. RNaas E on üks põhilisi mRNA degradatsioonil osalevaid endoribonukleaase. See ttunneb ära spetsiifilisi sekundaarstruktuure, kuid lõikab nende kõrvalt üksikahelalist RNA-d, mille puhul on erinevate mRNA-de degradatsiooni uurides pakutud välja erinevaid konsensusjärjestusi. RNA I 5' otsas olev juuksenõelastruktuur stabiliseerib RNA-d, kuid 5 mittepaardunud, nt enne seda sruktuuri, on destabiliseeriva toimega, võimaldades RNaas E-l mRNA 5' otsale seonduda ja RNA-d lõigata. Olulised on nii mRNA primaarjärjestus kui ka sekundaarstruktuurid. mRNA stabiilsust mõjutavad järjestused Sekundaarstruktuuride mRNA-d protekteeriv toime ei ole universaalne, vaid sõltub iga konkreetse mRNA atakeeritavate saitide kontekstist ja sellest, millised nukleaasid seda mRNA-d veel atakeerivad. UTR järjestused

    Molekulaarbioloogia
    thumbnail
    147
    docx

    Mikroobifusioloogia

    4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2

    Mikroobifüsioloogia
    thumbnail
    23
    docx

    Nimetu

    Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne ­ vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D-

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    194
    docx

    Molekulaarbioloogia

    aga mõlema geeni produktid reguleeritud ühise kontrolljärjestuse poolt. Geenide kattumine esineb prokarüootides (mRNA tasemel ja DNA tasemel) – erinevate mRNA molekulide süntees. Eriti oluline viirustel. Geenide aktiivsuse regulatsiooni tasemed: 1) transkriptsioon – kõige olulisem (!), RNA sünteesi reguleerivad valgud ja neid mõjutavad faktorid 2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3

    Bioloogia
    thumbnail
    94
    docx

    Rakubioloogia II

    seotakse ligaasi poolt. DNA liider- ja viivisahela sünteesi alustamine. Prereplikatiivses kompleksis asuvate alguspunkti äratundva kompleksi ja helikaaside fosforüülimine kui replikatsiooni algatamise eeltingimus eukarüootides. Raku G1 faasis tekib prereplikatiivne kompleks replikatsiooni origin punkti.See tagab selle, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut kompleksi ei saa enne tekkida, kui rakk on uusti G1 faasis ja origin recognition complex (ORC) on defosforüleeritud S faasis toimub replikatsioon. DNA topoisomeraas I osa DNA kaksikheeliksi keerdumise ärahoidmises replikatsiooni protsessis Topoisomeraas I katksetab eukarüootide DNA ühe ajelaajutiselt,selleks, et vältida ahelakeerdumist. Topoisomeraasi aktiivsaidison türosiin.Kovalentselt seodub DNA fosfaadiga lõhkudes fosfodiestersideme. DNA ahel on nüüd võimeline ennas pöörama keerust lahti.

    Rakubioloogia
    thumbnail
    8
    doc

    Molekulaarbioloogia teise KT vastused

    valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori piirkonnas, 10np transkriptsiooni alguspunktist eespool, on kindel järjestus ­ TATAAT -, mis on tuntud Pribnow box'i nime all. Sellel järjestusel kinnitub RNA polümeraas DNA-le ja oletatakse, et selles kohas avatakse DNA kaksikahel nii, et DNA matriitsahelal oleks võimalik seostuda RNA nukleotiidiga. Kuna pribnow box'i ala on A : T paaride rikas, on seal kergem ahelaid denatureerida

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    49
    docx

    Rakubioloogia II kordamisküsimused

    struktuur Külgmised struktuurid – ulatuvad tsütosooli või nukleoplasmasse Korv – sisemine ja välimine membraan moodustavad transmembraanse rõngasja struktuuri, mis on seotud südamikkarkassiga, milles on sisemise ja välimise ringi elemendid Tsütoplasma poolsed filamendid – sisemise ja välimise ringi struktuurid ehk FG tuumaporiinid ja kiud Nukleoporiinid: 1) välimise transmembraanse rõnga nukleoporiinid (tuumapoori seestpoolt ringina ümbritsevad ja seda läbivad nukleoporiinid); 2) südamiku tellingnukleoporiinid (sisemise ja välimise rõnga nukleoporiinid) 3) FG-nukleoporiinid (kesksed ning tsütoplasma- ja tuumaplasmapoolsed tuumaporiinid), mille pikad väljaulatuvad osad sisaldavad hüdrofiilseid aminohappejärjestusi ja hüdrofoobseid fenüülalaniini (F) ja glütsiini (G) FG-kordusi 4. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport: passiivne, aktiivne

    Rakubioloogia
    thumbnail
    69
    pdf

    Geneetika eksam

    Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun