Amiidid karboksüülhappe funktsionaalderivaadid, kus karbonüülrühma kuuluva OH rühma asemel on aminorühm. 3. 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega sool +vesinik. 2) Happed reageerivad metallioksiididega sool+vesi. 3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis
· Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremini lahustuv) · Delokalisatsioon · Karboksüülaatioon - karboksüülhappe anioon Reageerimine metallioksiididega (sool+vesi) 2CH3COOH+Na2O -> 2CH3COOHNa +H2O Reagerimine alustega (sool+vesi) 2CH3COOH+Mg(OH)2 ->(CHCOO)2Mg+H2O Reageerimine nõrgemate hapetega 2CH3COOH + CaCO3->(CH3COO)2Ca+ H20 + CO Esindajad · Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) o Terava lõhnaga o Mürgine o Kasutatakse keemiatööstuses · Etaanhape ehk äädikahape CH3COOH o Iseäraliku lõhnaga o Tekib etanooli oksudeerimisel o Kasutatakse toiduainete tööstuses o Külmub +16 kraadi juures ("jäääädikahape" · Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest
metanoolimürgistusi. Viimane suurem mürgitus leidis aset septembri keskel Tsehhis, kus hukkus selle tagajärjel 22 inimest ning kahjustusi said veel kümned inimesed. Tsehhist levis mürgitus ka Poolasse ja Slovakkiasse, kuna tarbiti Tsehhis valmistatud alkoholi. Probleem oli niivõrd tõsine, et Tsehhi tervishoiuministeerium keelustas alkoholi müügi kogu riigis määramata ajaks. Ohtlik ei ole metanool, mida sisse juuakse vaid selle lammutamisel organismis tekkivad sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Mürgistussümptomid võivad tekkida kuni 72 tundi pärast metanooli joomist. Sagedamad sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, pearinglus, nägemishäired, hingamishäired, valu rinnus (südamepiirkonnas) ja teadvuse kaotus. Oksendamine on organismile kaitseks, sest selle käigus eemaldatakse organismist sobimatud ained.
Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused:
2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus) o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi
2765 S/m Arvutan nõu konstandi valemiga K = * R K K=0.2765*120= 33,18 0,2765 Piiriline ekvivalentjuhtivus 120 H+= 349,8*10^-4 0,03498 HCOO-= 54,6*10^-4 0,00546 0= 0,04044 m2 g-ekv-1 Katseandmed Kasutatav närk hape on sipelghape (HCOOH) Lahuse Ekvivalentj Näiline Mõõdetud Elektrijuh normaalne uhtivus , Dissatsiatsi dissotsiatsi takistus tivus , kontsentratsio S*m2/g*ekv ooniaste oonikonsta R, S/m on, n nt K 0,4 275 0,121 3,02E-04 7,46E-03 2,24E-05
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 KARBOKSÜÜLHAPPED........................................................................................4 KARBOKSÜÜLHAPETE KEEMILISED OMADUSED..........................................................4 KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED......................................4 ASENDAMATA KARBOKSÜÜLHAPPED..........................................................5 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE...................................................................5 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE.......................................................................5 RASVHAPPED........................................................................................................5 ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED.............................................................6 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET.....................................6 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE.........
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus:
Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool veiniäädikaks. Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses.mesinikud kasutavad sipelghape kahjuritõrjeks. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgas. Valem: HCOOH 8. Bensoehape (benseenkarboksüülhape)- aromaatne hape. Kasutatakse keemiatööstuses,toiduainetööstuses säilitusainena, rögalahtistav vahend. Valem: COOH 9. Oblikhape- mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi,
Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.
Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.
Karboksüülrühm koosneb: karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi Omadused Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped Füüsikalised omadused Võivad ühineda dimeerideks ahelad Temperatuur Tihedus Toksilisus Metaanhape ehk sipelghape Terav lõhn Värvuseta Ärritav mürgine vedelik Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes kõrvenõgestes kuuse- ja männiokastes Aldehüüdrühm tugev redutseerija: kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel.
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape.
Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad HSO, HNO, HCl (lenduvuse HCOOH, HCO, HS järgi, järjest lenduvamad vasakult paremale) OKSIIDID
vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. KARBOKSÜÜLHAPETE TUNTUMAD ESINDAJAD METAANHAPE ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Äädikhappe 3-6% list vesilahust nimetatakse äädikaks. Kasutatakse toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena. Annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile. On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape. Esimene hape, mida inimene tundma õppis. Sipelghape (metaanhape) on küllastunud monokarboksüülhape. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgates. Nagu toidulisand, sipelghape on registreeritud E236. Kasutatakse: Põllumajanduses, kus see on laialdaselt kasutatuses söödaks. See aeglustab voolu protsesside lagunemine ja mädanemine, mis aitab kaasa pikaajalise heina ja silo säilimisel, keemiatööstuses lahustina, tekstiilitööstuses villa värvimisel, toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja
CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas).
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3
3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
põletav, ravimid, hea tuleohtlik, lahusti, lõhnaõli lahustub veega Metanool Värvuseta, Lahusti, Puupiiritus nõrga mootorikütus, lõhnaga, väga ravimid, mürgine mürkkemikaalid, värvained Metaanhape Söövitav, vees Lahustite, Sipelghape lahustuv, ravimite värvusetu, tootmine, terav lõhn söövitusvahend Etaanhape Värvusetu, Toidu Äädikhape söövitav, maitsetamine, teravalõhnalin e
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 1100 2) 1100 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 304,37 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: sipelghape Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,04044 Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr. siooniaste Lahuse normaalne takistus R, , S/m ,
FÜÜSIKALISED KEEMILISED Spetsiif. lõhn Reag. aktiivsete metallidega Värvitu Reag. hapetega (> estrid) Põletav maitse Põleb Hea lahusti KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaaniliste ainete rühm(nõrgad happed!!), kus on karboksüülrühm -COOH. 1) Sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma. 2) Võib olla ka muid rühmi peale karboksüülrühma nt hüdroksüülrühm. 3) Kõige lihtsam karboksüülhape on sipelghape. HCOOH 4) Paljudel on rahvapärased nimetused, mis iseloomustavad leidumist. FÜÜSIKALISED KEEMILISED Kõrge keemistemp. Reag. alustega Värvuseta Reag. alus. oksiididega Terav lõhn Reag. metalliga SAAMINE KASUTAMINE Alkoholidest Maitsestamine
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu ...
Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrveks) Etaanhape ehk äädikhape (pole mürgine, külmub 16C kraadi juures) (Kasutatakse tööstustes lahustina ja paljudes keemiatööstustes saaduste valmistamiseks.) Karboksüülhapped: on aine, mis sisaldavad hüdroksüülrühma, karboksüülrühma ja karbonüülrühma.
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa...
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
Bromoetaan 109 1,50 -139 15,8 Magneesium 24,3 1,74 650 1090 Dietüüleeter 74 0,70 -116 34,6 3-pentanool 88 0,82 -63 115,3 1.4. Töö käik Etüülformiaat Reaktiivid: · Sipelghape 15g (12,5ml) · Etanool 16g (20ml) Aparatuur: fraktsioneeriva destillatsiooni seade, 50ml kolb 50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba
-amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e. Jää-äädikhape; kasutatakse toiduainete konserveerimisel; värvitööstuses värvi kinnitamiseks dikarboksüülhape- oblikhape HOOCCOOH leidub oblikates ja rabarberis; seob organismis Ca; võivad tekkida neeru- ja sapikivid
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad
alus + hapesool + H2O ALATI neutralisats. metall + S2- H2S metall + CO3 H2CO3 (H2O ja CO2) 5. karboksüülhapete esindajad (põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses,rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv 9.4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim. sipelghape äädikhape Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD S...
Limaskestadele toimivad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Väga väikesed karbonüülühendite kogused ei ole ohtlikud, mõnede esindajate lõhn on meeldiv, mõnedel aga ebameeldiv. Väga paljude looduslike ainete lõhnabuketi kujundamises osalevad aldehüüdid ja ketoonid. 6. HAPPED ANIOONID 1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e
pabermaterjalid külmutada. Lisaks nendele on veel erinevaid kahjustusi näiteks kätemustus ja õhusaaste. Tindid: Enamus tinte on valmistatud vee baasil, kasutati ka äädikat, veini ja õlut, kuna usuti et need on puhtamad. Tindi värvuse parandamiseks kasutati pigmente (indigo, logwood, Brazilwood), selle ajani kuni tekkisid aniliinvärvid 1856a, mis võimaldas valmistada värvilisi tinte. Korrosioone soodustavad ained on äädikhape, sipelghape, etüülkloriid. Tindikorrosioonil toimuvad kaks protsessi happeline hüdrolüüs ja oksüdeerumine. Et pidurdada tindikorrosiooni tuleb peale paberi neutraliseerimise kasutada ka antioksüdante.
Kädi Päären 9.klass Karboksüülhapped Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (o...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2
Kasutatakse ravimite valmistamisel, desinfitseerimiseks. Etaandiool HOCH2CH2OH : on veest tihedam, värvitu, magusa maitsega, mürgine. Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel. Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3
· Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires. Areenid Karboksüülhapped Tolueen e. metüülbenseen Metaanhape e. sipelghape Aniliin e. aminobenseen Etaanhape e. äädikhape Fenool e. hüdroksübenseen Bensoehape e. benseenkarboksüülhape 1,4-dimetüülbenseen e. p-ksüleen Piimhape e. laktaat, Sidrunhape e. tsitraat.
· Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5
keemis to +56oC, väga hea lahusti Kasutamine: 1) lakkide, värvide lahustina ja plekieemaldusvahendina 2) plastikute tootmiseks Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised · Mõned muutuvad organismis toksiliseks · Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel
kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk metanool (HCOOH), butaan (C4H10). Ja mõned mitteorgaanilised ained nt nafta, marmor (CaMg (CO3)2 ), paekivi(CaCO3). Allotroobid Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad graniit, tahm ja teemant. Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsinik nanotorud, karbüünid ja fullereenid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite struktuuri või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest.
Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. Karboksüülhapete toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa oganismi sattununa oma happelisust ilmutada ning on seepärast ohutud. Mõned karboksüülhapped on mürgised või isegi väga mürgised, sest nad muunduvad organismis toksilisteks aineteks. Asendamata karboksüülhapped Süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi saab happeid liigitada ja rühmitada. Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad sipelghapet kahjuritõrjeks. Samuti nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhape on lihtsaim karboksüülhape. Eripärast on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Niisiis on metaanhape karboksüülhape ja samas ka aldehüüd. Etaanhape ehk äädikhape on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Veiniäädikas
verify_age=1 Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (CH3OH) Metanool on värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanooli mõju organismile on ohtlik. Kui organismis on nii etanooli kui metanooli, siis lammutavad ensüümid esmajärjekorras etanooli. Metanool ise tegelikult pole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Sisaldub antifriisides, parfüümides, lahustites, klaasipuhastusvahendites ja lakkides. Metanooli imendumise takistamiseks maost tühjendatakse magu, tehakse maoloputus. Happe liia tõttu organismis tilgutatakse veeni happe neutraliseemiseks alust soodat. Metooli lammutamise takistamiseks kasutatakse etanooli joogina või veeni tilgutades. Mürgiste ainete välja
Organismid, kes ei talu, ei suuda Inimese ja loomade normaalne mikrofloora - biont organism - gnotos teadma, tundma - probiootikumid tervistavad bakterid - inuliin prebiootikum kodus: normaalne mikrofloora lõpp mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma. - Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses:
H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 Alustena reageerivad aminohapped hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H 2N- CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) METAANHAPE ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel
Etanool ja metanool Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega "puupiiritus") on kõige lihtsam alkohol valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos, okk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks ehk joogikõlbmatuks muutmiseks. Metanooli toodetakse peaaegu kõikidel kontinentidel: Aasias, Põhja- ja Lõunaameerikas, Euroopas ja Lähis-Ida riikides. Ülemaailmselt, üle 90 tootmispaigas toodetaks...
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
