Kadaveriin & Putreskiin Marii Rikken Anny · Mis ainetega on tegemist? Kadaveriin Valem: C5 H14 N2 Süstemaatiline nimetus: Pentaan1,5diamiin · Putreskiin Valem: C4 H12 N2 Süstemaatiline nimetus: Butaan1,4diamiiin füüsikalised ja füsioloogilised omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas.
Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul amiinidel on ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn. Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi:
Etanooli toime kardio-vaskulaar süsteemile Etanooli väikeste (1-20 g/p) ja mõõdukate koguste (21-40 g/p) tarvitamine vähendab stenokardia, müokardiinfarkti ja perifeersete veresoonte haiguste esinemissagedust. Aluseks tõenäoliselt HDL taseme tõus. "Prantsuse paradoks" Suuremate etanooli koguste tarbimine suurendab arütmiate, kardiomüopaatia ja hemorraagilise insuldi ohtu. 29. Biogeensed amiinid. Skumbriamürgitus. · Eelkõige histamiin, aga ka kadaveriin, putrestsiin, spermiin, spermidiin jt. toidu seismisel, konserveerimisel jne. tekkivad madalmolekulaarsed vasoaktiivsed amiinid · Histamiin on imetajate normaalsesse füsioloogiasse kuuluv aine, teda leidub tüvirakkudes ja basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin
sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid).Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga
põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik
Peagi tekib üldine lihaste koordinatsiooni kadu, millele järgneb hingamise halvatus ja surm. Täheldatakse ka südametegevuse aeglustumist, peavalu, suurenenud higistamist ja janutunnet. Nõrgalt leeliselises vees keetmine ja puljongi äraviskamine väldib koorikloomadega mürgitumise.Eestis PSP toksiinide maksimaalne lubatud sisaldus elusmolluskites 0,8 mg/kg 29. Etanooli toksilised toimed. 30. Biogeensed amiinid. Skumbriamürgitus. · Eelkõige histamiin, aga ka kadaveriin, putrestsiin, spermiin, spermidiin jt. toidu seismisel, konserveerimisel jne. tekkivad madalmolekulaarsed vasoaktiivsed amiinid · Histamiin on imetajate normaalsesse füsioloogiasse kuuluv aine, teda leidub tüvirakkudes ja basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin
Need geenid on seotud madalast pH-st põhjustatud metaboolsete defektide korrigeerimisega ja kaitsefunktsioonidega, mis võimaldavad rakkudel madala pH tingimustes ellu jääda. Madala pH korral derepresseeritakse näiteks aminohapete dekarboksülaasid. Tänu nendele ensüümidele tekivad rakkudes ühendid, mille rakust väljaviimine aitab keskkonda neutraliseerida. Näiteks lüsiini dekarboksülaas (kodeeritud cadA geeni poolt) degradeerib lüsiini ja selle tulemusena moodustub aluseline kadaveriin. Kadaveriin transporditakse kadaveriini transporteri CadB abil rakust välja. Lisaks happelisele keskkonnale aktiveerib cadBA geenide transkriptsiooni lüsiini olemasolu keskkonnas ja anaerobioos. Geenide ekspressioonitase on maksimaalne nende kolme komponendi koosesinemisel. Vastusena happelisele keskkonnale indutseeritakse veel arginiini dekarboksülaas Adi ja ornitiini dekarboksülaas SpeF. Nende ensüümide toimel tekivad aluselised ühendid
Need geenid on seotud madalast pH- st põhjustatud metaboolsete defektide korrigeerimisega ja kaitsefunktsioonidega, mis võimaldavad rakkudel madala pH tingimustes ellu jääda. Madala pH korral derepresseeritakse näiteks aminohapete dekarboksülaasid. Tänu nendele ensüümidele tekivad rakkudes ühendid, mille rakust väljaviimine aitab keskkonda neutraliseerida. Näiteks lüsiini dekarboksülaas (kodeeritud cadA geeni poolt) degradeerib lüsiini ja selle tulemusena moodustub aluseline kadaveriin. Kadaveriin transporditakse kadaveriini transporteri CadB abil rakust välja. Lisaks happelisele keskkonnale aktiveerib cadBA geenide transkriptsiooni lüsiini olemasolu keskkonnas ja anaerobioos. Geenide ekspressioonitase on maksimaalne nende kolme komponendi koosesinemisel. Vastusena happelisele keskkonnale indutseeritakse veel arginiini dekarboksülaas Adi ja ornitiini dekarboksülaas SpeF. Nende ensüümide toimel tekivad aluselised ühendid
pooride virvendamist. Arvatakse, et seda põhjustab pooride sisekülje laengu kiire muutumine tänu madalale pH-le. Lisaks sellele soodustab madal pH pooride sulgumist. Madal pH põhjustab OmpF-i monomeeride järjestikuse sulgumise tänu konformatsioonilistele muutustele, mis toimuvad rakuvälises osas olevatele silmustele. 31 E. coli OmpF-i sulgeb ka kadaveriin, polüamiin, mida bakter hakkab tootma eriti madalal pH-l. Kadaveriin seondub OmpF-i luumenis oleva L3 silmusega ning initsieerib poori sulgumise. Arvatakse, et sedasi muudab bakter välismembraani vähem läbilaskvaks, et kaitsta ennast madala pH eest. Välismembraani läbilaskvus ja antibiootikumiresistentsus LPS omadustest tulenevalt moodustub G(-) bakterite välisküljele tugev hüdrofiilne barjäär (O-antigeen ja polüsahhariidide südamik), samas lipiid-A
annaabi.ee 
