Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedele ning tõstatada küsimusi ja probleeme, mis aitaksid kaasa kaugõppe edasisele arengule. 3. SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, TEEMAARENDUS Sissejuhatus täidab oma ülesannet hästi. Tuuakse välja nii kaugõpe kui ka statsionaarne õpe ning antakse ülevaade teemadest, millest rääkima hakatakse. Kokkuvõttes kaldub autori poolehoid kaugõppe kasuks
butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontsentratsioon selles ja lihtsamaks aine avastamine. Pärast proovi pealekandmist tuleb lasta lahustil auruda. Voolutamiseks valitakse sobiv vooluti vastavalt lahustatava segu komponentide polaarsusele. Aminohapete lahutamiseks kasutatakse voolutit, mis koosneb n-butanoolist, äädikhappest ja vees, vahekorras 3:1:1. Meetod põhineb aminohapete erineval lahustuvusel kahes teineteisega
........................ 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia.
neelduva aine kontsentratsioonist ja valgust neelduva kihi paksusest. Spektrofotomeeria rakendusi: Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad: Lamp,detektor,difraktsioonivõre Kromatograafia põhimõte: Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga. Kromatograafilise lahutamise pôhiidee : mitmekordne sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni
patsiendid ja 6100 tuberkuloosihaiged. Statsionaarsel ravil viibis aastas keskmiselt 1080 patsienti, kellest 800, nagu ka TÜK-is, vajasid pulmonoloogilist ravi ning 280 tuberkuloosi ravi. Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees Alan Altraja on arengukavas toonud ka välja fakti, et Eesti tervishoiumaastikul toimunud radikaalsemad muutused, mis jäävad 10-15 aasta tagusesse aega, on loonud olukorra, kus tõenäoliselt ei ole pulmonoloogia erialal lähima kümne aasta jooksul tulemas olulist nihet statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi suhte osas, mis tähendab seda, et statsionaarse eriarstiabi osas toimub ilmselt väike langus, mitte töömahu suurenemine ning seda tasakaalustab väike kasv ambulatoorse ravi eriarstide töömahtude osas. Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel on aga viiel aastal kasvanud nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide arv, mis ühtlasi märgib ära selle, et ei ole põhjust arvata, et statsionaarse eriarstiabi maht oleks vähenemas
YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Segu komponentideks lahutamine HPLC pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV- detektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Heidi Teostati: 23.10.15 Lees Teooria: Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) on füüsikaline lahutusmeetod, kus analüüsitava proovi lahutamine koostisosadeks põhineb komponentide jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud kolonni sisse ning mobiilne faas voolab läbi kolonni kandes endaga kaasa analüüsitavat proovi. Mobiilse faasina kasutatakse polaarseid (nt vesi) või mittepolaarseid orgaanilisi solvente (nt heksaan) ja statsionaarse faasina silikageeli. Pöördfaaskromatograafia korral on mobiilne faas suhteliselt polaarne (vesi,
Tallinna Tehnikaülikool 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Liina Reimann 134537KATB Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. ...
10 13 1 0,08 60 2,02 64 50 41 18 35 31 35 27 26 26 4 8 0,04 23,5 30 13 1 0,08 60 2,6 63 45 35 17 29 28 28 26 25 25 3 9 25,3 60 13 1 0,08 60 4,15 0,07 64 45 33 18 30 28 28 27 26 26 03 Iga statsionaarse oleku jaoks koostatakse katseandmete põhjal soojusbilanss Qs Qk Qkadu ; (1) Gs c( t s t s ) Gk c( t k t k ) Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s,
Lambert-Bouguer-Beeri seadus- Spektrofotomeeria rakendusi- Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad- Kromatograafia põhimõte- Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel (interaktsioonil) erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga. Kromatograafilise lahutamise pôhiidee : mitmekordne sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni
5. Kromatograafilise piigi kuju Kromatograafiline piik kirjeldab analüüdi kontsentratsiooni väärtuse jaotust tsooni tsentri suhtes. Ideaalis on piigi kuju sümmeetriline ja kirjeldatav Gausse funktsiooniga. Reaalsetes eksperimentides on aine piik sageli asümmeetriline. 6. Aine tsooni laiust määratavad faktorid Aine tsooni laiust määratavad faktorid - molekulide erinevad teepikkused kolonnis; tsooni difusioon mobiilses faasis; massivahetus mobiilse ja statsionaarse faasi vahel. 7. Van Deemter´i võrrand Seos teoreetiliste taldrikute kõrguse H ja mobiilse faasi joonkiiruse u vahel. 8. Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg Retsensiooniaeg tR - aeg alates proovi süstimisest kuni aine piigi maksimumi ilmumiseni Retsensiooniruumala VR - mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik kuni aine piigi maksimumi ilmumiseni. Surnud aeg tm - aine retsensiooniaeg, kui puudub interaktsioon statsionaarse faasiga, liigub
sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist. Diskreetaja süsteemi käitumine on määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk, seega käitumine sõltub ajast. 1.6.Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine Süsteemi matemaatiline mudel on süsteemis toimivate füüsikaliste või muu päritoluga
1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 )
olekuid ja need omakorda väljundit. Lisaks on olemas ka häiringud ehk sisendid süsteemil, mis on enamasti juhusliku iseloomuga ning mõjutavad/häirivad süsteemi käitumist, kontrollimatult ja tundmatu algupäraga. Ka häiringu rakenduskoht süsteemis on tihti ebaselga. Häiringuid saab käsitleda väljundsignaali tundmatu komponendina, ei ole mõõdetavad. Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon ajast, statsionaarse puhul mitte. Kui igale sisendile vastab sama väljund, siis süsteem on staatiline ehk samale sisendile pannakse vastu konkreetne väljund, (väga aeglaselt muutuvate olekutega süsteem). Väljund sõltub ka sellest olekust, mis tal on või oli ja siis on protsess dünaamiline (muutuvad ajas). Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine: Süsteemi matemaatiline mudel on süsteemis toimivate füüsikaliste või muu päritoluga protsesside seaduspärasuste alusel koostatud
aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid
Promet Junson V-12 Referaat Miks panna oma majja konditsioneer? Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda. Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima. Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsia...
Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga
produkt) seondub tetrameerina operaatoralaga regiooni -5 kuni +21. Repressori seondumine dsDNA-ga takistab polümeraasil avatud kompleksi moodustamist. Mõned promootorid on nii aktiveeritavad kui ka represseeritavad (näiteks lac promootor). Repressor võib toimida ka mitte DNA konformatsiooni muutmise kaudu, vaid otseselt, valk-valk interaktsiooni kaudu, käitudes anti- faktorina. Sel juhul inaktiveerib ta faktori. Näiteks 70 assotsieerub anti-sigma faktoriga Rsd, statsionaarse faasi sigma faktori S aktiivsust aga mõjutab negatiivselt RssB ja Crl positiivselt. Erinevalt repressorite seondumissaitidest jäävad aktivaatoreid siduvad järjestused alati -10 heksameersest järjestusest ülespoole, sest vastasel juhul takistaks nende seondumine DNA ahelate lahtisulamist. Aktivaatori spetsiifika on määratud tema seondumissaidi olemasoluga aktiveeritava geeni promootoralas või selle läheduses. Sageli seonduvad transkriptsioonifaktorid DNA-le kooperatiivselt
Aegridades sisalduva autokorrelatsiooni kõrvaldamiseks tuleb eristada aegridades sisalduvaid komponente ning eemaldada neis sisalduv trend ning tsükliline ja sessoonne komponent (aegridade tasandamine). Trendi eemaldamise lihtsama võttena kasutatakse libiseva keskmise meetodi kõrval sageli ka regressioonimudelitesse ajateguri lülitamist. Mudeli ümbervaatamine, uute muutujate sissetoomine, sesoonsust kajastavate muutujate lülitamine mudelisse, mudeli finktsionaalne kuju muutmine 5. Statsionaarse protsessi tingimused; Juhuslik protsess on statsionaarne, kui tema tõenäosuslikud omadused ajas ei muutu. Vastasel korral on tegemist mittestatsionaarse juhusliku protsessiga. • Esiteks tähendab see seda, et muutuja ooteväärtus μt ei muutu ajas • Teiseks tähendab see, et muutuja dispersioon ei muutu ajas • Kolmandaks tähendab see, et muutuja autokorrelatiivsed omadused on ajas muutumatud Kui protsess on statsionaarne, siis üksikute šokkide mõju aja jooksul kaob
avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad". Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass.
proov või produkt (või kõik) on elektroaktiivsed. Mõõdetakse diffusioonivoolu sõltuvust titrandi ruumalast. Kasutatakse pöörlevat plaatinaelektroodi. Tiitrimiskõverad: 10. Amperomeetriline ja konduktomeetriline detektor vedelikkromatograafias. Kromatograafia. Amperomeetriline- Konduktomeetriline- mõõdetakse raku vahelduvvoolu takistust. Kromotograafia- ainete segu komponentideks lahutamine. Kromatograafi teostatakse kolonnis, mis on täiedetud statsionaarse faasiga ja läbi mille voolab mobiilne faas. Proovi sisestamisel kolonni satuvad proovi komponendid statsionaarse ja mobiilse faasi vahele. Mobiilne faas kannab proovi komponente edasi. 11. Kirjeldage kromatograafilise protsessi olemust taldrikute mudeli abil. Iseloomustage lühidalt nähtusi, mis määravaid aine tsooni laiuse kapillaar- ja sorbendiga täidetud kolonnis. Taldrikute mudel-oletagem, et ainesegu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis
Argumendi väärtust, kus funktsiooni tuletis võrdub nulliga, nimetatakse selle funktsiooni statsionaarseks punktiks ehk kriitiliseks punktiks. 9. Milline on funktsiooni lokaalsete ekstreemumite seos statsionaarsete punktidega? Kuidas selekteeritakse statsionaarsete punktide hulgas välja punktid, kus esinevad lokaalsed ekstreemumid? Fermat’ teoreemi põhjal on diferentseeruva funktsiooni lokaalses ekstreemumis selle funktsiooni tuletis võrdne nulliga, st tegemist on statsionaarse punktiga. Lokaalsete ekstreemumite väljaselekteerimiseks tuleks jälgida tuletise märki statsionaarsest punktist vasakul ja paremal. Kui statsionaarse punkti läbimisel muutub tuletise märk plussist miinuseks, siis esineb vaadeldavas punktis lokaalne maksimum. Kui aga statsionaarse punkti läbimisel muutub tuletise märk miinusest plussiks, siis esineb vaadeldavas punktis lokaalne miinimum. Kui tuletis statsionaarse punkti läbimisel märki ei muuda, siis vaadeldavas punktis
- avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet. Kõige paremini kirjeldab massi jäävuse seadust süsteemi materjalibilanss. Kõige üldisemal juhul omab see järgmiset kuju: (sisse) + (genereeritud) - (välja) - (tarbitud) = (akumuleeritud),(2.9). Aine akumuleerimist kirjeldab selle akumulatsiooni kiirus e. süsteemis oleva aine hulga muutumise kiirus. Juhul, kui akumulatsiooni ei toimu, tegemist on statsionaarse süsteemiga või protsessiga. Statsionaarse protsessi korral kõige lihtsamal kujul näeb materjali bilanss välja järgmiselt: (sisse) = (välja), (2.10) ehk teisisõnu süsteemi siseneb sama palju ainet, kui sellest väljub. Kuna tegelikult reaalsete protsesside korral teatud hulk ainet läheb kadudeks (nt. reaktsioonisaagis ei ole 100%), seega, kui võtta seda arvesse, materjalibilanss võtab järgmise kuju:
olukorras, kus produkti moodustumine ajas on lineaarne välistab järgmised komplikatsioonid: ensüümi denaturatsioon produktinhibitsioon võimalik pöördreaktsioon 2. Substraat on ensüümiga võrreldes ülehulgas, s.t [S] >> [E]t (NB! mitte segi ajada küllastatusega [S] >> Ks) võimaldab kasutada võrrandis substraadi algkontsentratsiooni Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine statsionaarse faasi eeldusel Briggs ja Haldane 1925 Statsionaarse faasi eeldus mingi aja vältel esineb olukord, kus ES kompleksi juurde toovate ja ära viivate reaktsioonide kiirused on võrdsed ja [ES] ajas ei muutu, d[ES]/dt = 0 Sellisel juhul k1[E][S] = k-1[ES] + k2[ES] ja KM[ES] = [E][S] kus KM = (k-1 + k2)/k1 Asendades jällegi [E] kogu ensüümi kontsentratsiooni kaudu saame V = k2[E]t[S]/(KM + [S]) Erinevused: Ks tõeline dissotsiatsioonikonstant KM näiline dissotsiatsioonikonstant
1Eksponentsiaalne kasv tähendab, et rakkude arv suureneb eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muut...
Vertikaalne veetõsteratas niisutuse tarbeks võeti kasutusele -600. a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a. hakkas seda ringi ajama härg. Loom käis ümber vertikaalse võlli, hammasülekanne pani pöörelema tõsteratta rõhutelje. See oli esimene kord, kus hammasülekannet kasutati jõu edastamiseks.Vesiratta leiutamine oli isegi pöördelisem. Selle tegid -1.saj. algul Rooma impeeriumst põhja pool elanud barbarid. See oli esimene kord ajaloos, kui loodusjõu abi kasutati statsionaarse masina käitamiseks. 4-5 saj levisid juba esimesed vesiveskid esijalgu ainult tervavilja jahvatamiseks. Antiikaeg on ka kuulus esimeste laevade nii nimetatud dieeride poolest. -700 a. ehitasid Kreeklased Niiluse jõe ületamiseks esimese aerureaga laeva. Vahemikus 800 eKr-500 pKr toimus väga suur tehnikaline areng ning leiutisi võiksi jääda nimetlema. Usun et kui poleks olnud Antiikaja tehnikat ei kujutaks me elu ettegi, sest
Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire raskusastmest. Täiskasvanueas jätkuvad regulaarse järjepidevusega funktsioone säilitavad ja liigeskontraktuuride tekkimist või süvenemist ennetavad taastusravi teenused. Arendusravi peab toimuma järjepidevalt võimalikult kodukoha lähedal asuvas ravi -või rehabilitatsiooniasutuses ambulatoorse või vajadusel statsionaarse teenusena. Ambulatoorse arendusravi teenuste sagedus määratletakse taastusarsti poolt koostatud individuaalse raviplaaniga. Kui elukoha põhine arendusravi võimalus puudub, siis teostatakse arendusravi statsionaarse ravikuuridena ja sellepikkuseks arvestatakse 21 päeva. Intensiivset statsionaarset taastusravi soovitatakse läbi viia sõltuvalt diagnoosi raskusastmest: · kerge aste 2-3 korda aastas · keskmine aste 3-4 korda aastas · raske aste 4-6 korda aastas
Masinad ja seadmed, nende osad ja töövahendid on ohtlikud. Seepärast veendu alati, et seadmed ja töövahendid on töökorras ja kõrvalda kõik võimalikud ohutegurid. Oluline on seejuures riskide hindamine. Veel tähtsaid riskifaktoreid * Kui võimalik, kasutata statsionaarseid kaitsepiirdeid, mis peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud kruvide või poltide ja mutritega ning mida saab eemaldada ainult tööriistade abil. * Kui töötaja peab omama pidevat juurdepääsu masinale ja statsionaarse piirde kasutamine ei ole võimalik, kasuta seadme ohtlike osade puhul blokeerivat kaitsepiiret. Selline piire välistab masina käivitumise enne piirde sulgemist. Samuti seiskub masin piirde avamisel automaatselt ka masina liikumise ajal. * Mõnedel juhtudel, nt giljotiinkääride puhul, võib statsionaarse või blokeeritud kaitsepiirde asemel kasutada fotoelektrilist süsteemi või automaatpiiret. * Veendu, et kaitsepiirete kasutamine on mugav ja et seadme seiskamine on lihtne.
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist sorbenti, poorset geeli või kandja pooridesse seotud vedelikku. Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest eristatakse järgmisi kromatograafia liike: · jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia.
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia - parktikum YKB3312 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liisa Kivi Juhendaja: Tiina Randla KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride ...
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.1 Töö pealkiri AINETE SEGU LAHUTAMIN E GEELKROM ATOGRAAFI A MEETODIL Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 19/03/2012 Arvestatud TEOORIA KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erinev...
................... 3. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse mõjutamine statistikale................................ 4. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse aegreadede statistika saamiseks näited........ Aegrea karakteristikud Kui meil on juba antud vaid üks realisatsiooni protsess - aegrida, siis ei ole meil võimalik täpselt aru saada stohhastilise protsessi karakteristikuid. Kuid me saame vaadelda aegrea keskmist väärtust, standardviga ning k-järku autokorrelatsioonikordajad statsionaarse juhuslikku protsessi keskväärtusse, dispersiooni ja autokorrelatsiooni funktsiooni hinnangutena. Kui aegread sisaldavad arengutendentsi, trendi, siis need karakteristikud on kindlasti suhteliselt väheinformatiivsed aegrea iseloomustamiseks, kuna nende väärtused sõltuvad oluliselt vaadeldava ajaperioodi pikkusest. Üheks oluliseks aegrea omaduse jaoks on aegrea väärtuse perioodil t sõltuvus varasemate perioodide väärtustest, millega on seotud sellega autokorrelatsioonikordaja.
Fourth level Fifth level Paigaldamine maapinnale Tehniliselt lihtsam ja odavam viis paneelide paigaldamiseks on ehitada metallist või puidust alusraam maapinnale. Selle eelduseks on, et puud või hooned ei tekita varju paneelidele. Maapinnale paigaldatud paneelidel on tagatud ka hea jahutus, mis tõstab tootlikkust 5%. Kui kasutada metallist või puidust statsionaarse raami asemel päikese liikumist jälgivat süsteemi (tracking system), tõuseb tootlikkus vertikaalselt pöörava raami puhul 39% ja 2-teljelise jälgivajamiga 41%. Päikest jälgiv süsteem tõstab küll omajagu tootlikkust, aga nende seadmete hind suhtes päikesepaneelide alaneva maksumusega on kahandanud jälgivajamite kasutamist viimasel ajal oluliselt. Mõne päikesepaneeliga väikeste lahenduste puhul võib ise valmistada käsitsi pööratava raami
Teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse faasiga ja läbi mille voolab mobiilne faas. 41. Kuidas tekib kromatogramm? 42. Kromatograafilise piigi kuju 43. Aine tsooni laiust määratavad faktorid 45. Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg 46. Mida näitab asümmeetriafaktor? 47. Protsessi lahutuvus (definitsioon, valem) 48. Mahtuvusfaktor (definitsioon, valem) Mahtuvusfaktor näitab kui tugevasti analüüt interakteerub statsionaarse faasiga. 49. Selektiivsus (definitsioon, valem) Selektiivsus – see on kromatograafilise süsteemi omadus „keemiliselt“ eristada kahte erinevat ainet 50. Efektiivsus (definitsioon, valem) Efektiivsus arvestab retentsiooniaega ja piigi laiust. On selge, et efektiivne kolonn on võimeline produtseerima kitsamaid piike lühema ajaga.
Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafilist protsessi võib läbi viia nii kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia) kui ka lahtises süsteemis: paberil või kromatograafilisel plaadil
termopaaride asukohad. 4.2. Jaotuskraani 9 abil valida voogude suunad: päri- või vastuvoolu. 4.3. Külma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada täielikult ventiil 3 ning ventiili 4 abil reguleerida vajalik kulu. 4.4. Kuuma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada ventiil 8 ja ventiili 7 abil reguleerida vajalik kulu. 4.5. Iga 10 min järel mõõta temperatuure kuni need stabiliseeruvad, st kuni statsionaarse reziimi saavutamiseni. 4.6. Statsionaarses reziimis mõõta soojuskandjate, välimise toru pinna, isolatsiooni pinna ja ümbritseva õhu temperatuurid ning soojuskandjate kulud. Katseandmed kanda tabelisse 1. 4.7. Muuta ühe soojuskandja kulu ja korrata mõõtmisi vastavalt eeltoodud skeemile. 5 6 Tabel 1. Katseandmed Aeg Kuu Kül Temperatuurid, 0C , ma ma min vee vee kulu kulu
Seepärast veendu alati, et seadmed ja töövahendid on töökorras ja kõrvalda kõik võimalikud ohutegurid. Oluline on seejuures riskide hindamine. Pööra tähelepanu järgnevale: · kui võimalik, kasutata statsionaarseid kaitsepiirdeid, mis peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud kruvide või poltide ja mutritega ning mida saab eemaldada ainult tööriistade abil; · kui töötaja peab omama pidevat juurdepääsu masinale ja statsionaarse piirde kasutamine ei ole võimalik, kasuta seadme ohtlike osade puhul blokeerivat kaitsepiiret. Selline piire välistab masina käivitumise enne piirde sulgemist. Samuti seiskub masin piirde avamisel automaatselt ka masina liikumise ajal; · mõnedel juhtudel, nt giljotiinkääride puhul, võib statsionaarse või blokeeritud kaitsepiirde asemel kasutada fotoelektrilist süsteemi või automaatpiiret;
kasvukeskkonnas on glükoosi, on cAMP süntees inhibeeritud. CRP (CAP) valk on globaalne regulaator, mis kontrollib nii üksikute operonide (laktoosi ja sorbitooli operonid) kui ka regulonide (galaktoosi, glütseroolfosfaadi, maltoosi reulonid) transkriptsiooni. CRP (cAMP Receptor Protein), tuntakse ka nimetuse all CAP (Catabolite Gene Activator Protein) on aktiivne ainult cAMP juuresolekul. cAMP, aktiveerib CRP e CAP, mis aktiveerib kataboliitseid geene 16. Regulatoorsed ümberkorraldused statsionaarse faasi rakkudes. Statsionaarne faas rakud jäävad stressitingimustes metaboolselt aktiivseteks, kuid nad ei jagune, teine võmalus oleks sporulatsioon kehvade keskkonnatingimuste juures. Rakkude sisenemine statsionaarsesse kasvufaasi ei ole järsk. indutseeritakse uued ensüümsüsteemid limiteeriva komponendi juurdehankimiseks juba C, N või P vaeguse esmaste signaalide ilmnemisel. Kui limiteerivat komponenti
Kompass Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magneetilite pooluste suhtes.Kompassi magnetnõel näitab alati Maa magneetilise pooluse suunas. Kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel)
määratletud nii, et kõnekeskustes on kindlustatud õige arv töötajaid, kellel on õiged oskused ning kes suudavad õigel ajal ja õiges meeleolus klientidele tagada soovitud kogemus. Vaadeldakse ka kahe süsteemi lähenemist: statsionaarne sõltumatu periood (ingl. stationary independent period by period SIPP), mille algataja on Green, L. Selle lähenemise põhimõte seisneb selles, et keskmiselt saabuv määr on saavutatud planeeringu intervalli jooksul ja seda kasutatakse statsionaarse järjekorramudeli igas intervallis ning sissetulevad kõned ja keskmine teenuse kestvus on omavahel astmeliselt hajutatud; järjestikuse personalitöö kasutamist simulatsiooniga (ingl. consecutive staffing using simulation CSS), mille eesmärgiks on arendada laiendatud võrgustik tööjõu juhtimisega kaasaegsesse kõnekeskuse keskkonda. CSS lähenemine põhineb dünaamilisel personalitööl, mille algataja on Whitt, W. 3. Metoodika
täpsuPeavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}. Kui p=const, siis on statsionaasüsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem --(modelleerimine)-- Mudel --(realiseerimine)-- Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. 2.2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d 2y(0)/dt2=0; ..
kirjeldamisel?: Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel: Mudel väljendab süsteemi sisend- ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga: an-1,...,ao ; bm,...,b0 —► süsteemi parameetrid. Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsientide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad
ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, kuid seoses trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi. Visiiditasu ei nõuta, kui: 1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale; 2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule; 3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine. Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot. Statsionaarse eriarstiabi osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuse eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva eest ühe haigus juhtumi kohta. Voodipäevatasu ei saa nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse
kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri aatomimudel · Bohri 2. postulaat: Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Bohri aatomimudel · Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga, mis võrdub aatomi kahe statsionaarse oleku energiate vahega: hf = | E1 - E2 | · hf kiirgunud või neeldunud kvandi energia, E1, E2 aatomi energiatasemed, h Plancki konstant, f - võnkesagedus Bohri aatomimudel · Peakvantarv n - täisarv, mis määrab elektroni energiataseme aatomis. · Kui n = 1 , on aatom põhiolekus, kui n > 1 , on aatom ergastatud olekus. · Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool ,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga...
Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala või kõrgust. Enamiku detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses kontsentratsiooniga, misjuhul on kalibreerimisgraafik sirge ja läbib nulli. 107. Mida nimetatakse komponendi retentsiooniajaks ja mida surnud ajaks? Retentsiooniaeg aeg, mis kulub aine sisestamisest tema piigi maksimumi saavutamiseni. Surnud aeg on sellise aine retentsiooniaeg, mis statsionaarse faasiga üldse ei seondu. 108. Mahtuvusfaktor. Selektiivsusfaktor. Mida nad iseloomustavad? Mahtuvusfaktor k'= , kus tR- analüüdi piik, tM solvendi piik. Mõistlik: 1 < k' < 20, väga hea: 2 < k' < 10 (liiga suur k' halb, sest piik muutub liiga lamedaks, ei ole eristatav). Kõigi nende parameetrite abil saab: hinnata lahutuse headust; hinnata süsteemi korrasolekut ja määrata, millal on vaja midagi hooldada või välja vahetada. Selektiivsusfaktor: = ,
järeldused. Teoreetiline osa Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ehk mobiilse ja liikumatu ehk statsionaarse faasi vahel. Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi
filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtratsioonimoodul. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluoskaeste inertsi. Darcy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. Praktilised uurimised on näidanud, et eksisteerib I0 millest väiksemate rõhugradientide korral voolu ei toimu. See on eriti ilmne savipinnaste korral. 4. Maakoore keemiline koostis Tuum- koosneb Fe ja Ni sulamist, vähem sisaldab Si ja S. Lahustunud kujul esineb MgO Vahevöö- sisaldab Mg ja Fe oksiide ning Si
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Arvutitöö.................................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus..................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergo...
Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende spetsiifiliste rakkude väsimisega nägemissüsteemis, mis kandsid peamist koormust antud suunas liikumismuljet edasi andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus -võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
