Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19
Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid [slaid1] Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta. [slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta t...
Rahvastik keskajal Referaat Õpetaja: Tallinn, oktoober 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest.................................................................................................3 Linnade ja tsivilisatsioonide teke................................................................................................4 Talurahva õigusliku seisundi allakäik.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest Eesti keskaj...
alkoholist. Helicobacter pylorile sobib kasvupinnaseks just nimelt happeline keskkond ning kõik see, mis tervisliku toiduvaliku hulka ei kuulu. Bakteri väljaravimisel tasub lisaks tervislikule toidule jätkata E- ja C-vitamiini võtmist veel kuid, kuna nende vitamiinide tasemelangus on nakatunute organismis paratamatult juba toimunud. Kindlasti on hea võtta ka piimhappebaktereid, mis muudavad mao ja soolestiku mikrofloorat helikobakterile ja muudele kahjulikele bakteritele ebasoodsamaks ning suurendavad kasulike bakterite kolooniaid. Nagu ikka, tuleb ka helikobakteri vastases loodusravis arvestada individuaalseid näitajaid ning mitte teha intensiivset ravi raseduse ega rinnaga toitmise ajal. Leebem sekkumine bakteri mahasurumiseks on aga vajalik põhimõtteliselt igal ajal, kuna aktiivne nakkus on oma olemuselt üldjuhul suurem oht. Loodusravi näidisplaan, mida võiks järgida vähemalt 2 kuud Esimesel 2 nädalal C-vitamiin isegi 5000 mg ööpäevas, edaspidi 500-
· kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2........ aluseline Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150...600 mg kg-1) ning samuti väga kitsa Ca/Mg suhte tõttu võib liialt suur Mg-annus muuta Ca/Mg suhte taimedele veelgi ebasoodsamaks. Lubjates Ca-vaeseid muldi liialt suure Mg-sisaldusega lubiväetistega, paraneb küll taimede jaoks mullareaktsioon, kuid aheneb Ca/Mg suhe, mis omakorda halvendab toiteelementide omastamist taimede poolt ja kahaneb lubiväetiste mõjul saadav põllukultuuride enamsaak. Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised
Vastavalt uuendtoidu määrusele loetakse lõpptoodet uuendtoiduks ainult juhul, kui see töötlemisviis põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me- tabolismi või soovimatute ainete esinemist. Uuendprotsessi ohutust analüüsi-takse üksikjuhtumite kaupa. Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained.
loomulikul tasemel: pikal perioodil 5. Kogutoodangu erinevus loomulikust tasemest on vastavalt jäikade hindade mudelile ………………. seotud erinevustega oodatava ja tegeliku hinnataseme vahel: samasuunaliselt 6. Lühiperioodi kogupakkumiskõver on konstrueeritud lähtuvalt: oodatavast hinnatasemest 7. Kui oodatav inflatsioonimäär kahaneb, nihkub lühiperioodi Phillipsi kõver SRPC ülespoole ning kompromiss töötuse ja inflatsiooni vahel muutub ebasoodsamaks. Väär 8. Pikal perioodil ei eksisteeri töötuse ja inflatsiooni vastassuunalist seost seepärast, et oodatav inflatsioon on: samasuur kui tegelik inflatsioon 9. Kui toimub negatiivne pakkumisšokk, on parameeter υ (üpsilon) negatiivne ja põhjustab inflatsioonimäära langust. VÄÄR 10. Inflatsioon on Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt (positiivselt) seotud kõigi järgnevate teguritega (ceteris paribus) välja arvatud: töötuse määr 11
Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus Nälg oli igapäevane kartus, kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada. Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk
VÄLISKESKKOND Võimalused Ohud Eestlase loomupärane töökus- tööjõu Tootmissisendite kallinemine olemasolu (energia, tooraine, tööjõud jne) Tööjõu voolavus (sh välismaale) Soodsad laenu- ja maksetingimused Maksupoliitika senisest ebasoodsamaks muutumine Kasvav klientuur Välisturu eelarvamused Eesti ja Eesti toodete suhtes Koostöö tugistruktuuridega (EAS, Suurenev konkurents PEAK) Hooajalisus Tehnoloogia uuendamine- Majandusarengu heitlikkus investeerimine tehnoloogiasse (energiakandjad ja raha hinna
Bacillus subtilise trp operon on negatiivselt reguleeritud TRAP (Trp Attenuator Protein) poolt. Trp olemasolul seondub see valk (G/U)AG kordusjärjestustele, mis asuvad trp mRNA liiderjärjestuses. Trp puudumisel TRAP ei seondu ja moodustub antiterminaator alternatiivne sekundaarstruktuur, mis kattub terminaatorjärjestusega. Globaalne regulatsioon aminohapete nälja puhul Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. "Stringent response" tulemusena toimuvad geenide ekspressioonitasemes globaalsed muutused. SR-i vallandumiseks sünteesitakse alarmooni ppGpp, mille toimel: väheneb nii RNA kui ka valkude süntees, langeb rRNA ja tRNA geenide
ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõpeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks
Vastavalt uuendtoidu määrusele loetakse lõpptoodet uuendtoiduks ainult juhul, kui see töötlemisviis põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me- tabolismi või soovimatute ainete esinemist. Uuendprotsessi ohutust analüüsi- takse üksikjuhtumite kaupa. Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained.
Kava kinnitamine tuleb välja selgitada võlausaldajate positsioon (kas nõus või mitte?) võimalused: 1. kõik võlausaldajad nõus 2. nõus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest + ka kohus kinnitab. 3. kui võlausaldajad ei ole nõus, siis võib ka kohus teatud juhul ise kinnitada (VÕVS 24 lg 3) (suur vaidluse koht) VÕVS 24 lg 2 kohus ei saa olukorda muuta võlgnike jaoks ebasoodsamaks (võrreldes võlgniku poolt pakutuga) Pandipidajate nõudeid ei saa ilma pandipidaja nõusolekuta ümber kujundada. Otseselt mitte, kuid võlausaldajal teatud juhul selleks lihtsalt endal motivatsioon: tuleb vaadata seost VÕVS 24 lg 6 ja VÕVS 3 lg 1 vahel. * Üldiselt kujundatakse ümber sissenõutavaks muutunud nõudeid. * Krediidileping või muu kestvusleping. Võidakse ümberkujundamiskavas ette näha kestvuslepingu
olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne
(haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb kahjurputukate looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne
kohta, vaesel söötmel generatsiooniajaga 180 min kasvanud rakkudes on ribosoome raku kohta aga 10 korda vähem 2000. Normaalsetes kasvutingimustes katalüüsivad ribosoomid valgusünteesi maksimaalse kiirusega (ligikaudu 16 polümerisatsioonisündmust sekundis) ning sel juhul saab valgusünteesi taset rakus tõsta ainult ribosoomide arvu suurendamise teel. Rakud jagunevad antud kasvukeskkonnas optimaalse kiirusega. Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. Selle tulemusena pikeneb rakkude generatsiooniaeg. Pikemaajalise nälgimise puhul võib rakkude kasv hoopis peatuda ja rakud püsivad puhkeasendis e. statsionaarses faasis. Statsionaarsesse faasi minekul võib olla ka muid põhjuseid kui ainult nälg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
