juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks · värvitakse Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed Pseudomonas sp ,,pruun" Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus Echerihia coli Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Sarcina sp. Gram positiivsed
Optimaalsete kasvutingimuste järgimine on vajalik, et optimiseerida biotehnoloogilist protsessi. Käesoleva teema raames uuritakse: 1. Mikroorganismide morfo-füsioloogilisi tunnuseid 2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvust · temperatuurist, · keskkonna pH-st, · keedusoola, · suhkru, · ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas; 3. Termilise töötluse mõju erinevatele mikroorganismidele. Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus sp Ps 42, Pseudomonas sp 105, Saccharomyces cerevisae); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3
Karbenitsilliin ampitsilliiniresistentset E. coli´t!). Jah 4. Tikartsilliin 1. G- mikroobid (nosokomiaalinfektsioonid: 1. Piperatsilliin 4. Ureidopenitsilliinid (lai Pseudomonas, Acinetobacter, Klebsiella, 2. Aslotsilliin toimespekter) Flavobacterium). 3. Meslotsilliin 1. Amoksitsilliin/klavulaanhape 1. Streptokokid (-hemol). 2. Meningokokid. 3. G+ 5. -laktaamid koos - 2
6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium
manulusel Kultiveeritavate bakterite koosluse struktuur toorpiimas: 1. GP kokid: Micrococcus Streptococcus Lactococcus Staphylococcus 2. GP pulkbakterid: Microbacterium Lactobacillus Corynebacterium Arthrobacterium Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis
ühendama, aga nüüd resistentsed. Karbenitsilliin, tikartsilliin efektiivsed eelkõige G- enam ei saa… Edasine • Enterobakteritel ja Pseudomonas’e suhtes. bakteritsiidsus tuleneb plasmiididega omandatud Piperatsilliin efektiivne mitmesug. HI-d tekitavate
Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
Oenococcus + + + Penicillium 0 + + + S Pichia 0 + + S Propionibacterium acnes + + M + Ak Psedomonas fluorescens - + + Pseudomonas aeruginosa - + M + M Pyrococcus 0 + + + Rhizobia - + + + Rhodobacter + + + Rhodospirillum - + + + + Rickettsia - + +
+ ? Agrobacterium + + + ? Nitrobacter + + Rhodospirillum + + + Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + + Vibrio osad liigid + fakultatiivne anaeroob Yersinia pestis mitte kõik + fakultatiivne anaeroob Salmonella
5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV
vähe lisaaineid ja suurendada sälivust. 8. Mis mõjutab toidu kvaliteeti säilitamisel? Sisefaktorid:mikroorganismide liik ,veeaktiivus,pH,rakkude hingamine ja toidu koostis. Välisfaktorid- temperatuur, hügieen,atmosf,töötlemismeetodid. OLULINE ON TOOTE KVALITEET. 9. Peamised toiduainetes paljunevad mikroorganismid ja nende elutegevust soodustavad ja pidurdavad tingimused. Aeroobsed: Pseudomonas,Acinetobacter,Moraxella. Paljunevad õhu juuresolekul. Anaeroobsed: Clostridium -- mürk,Lactobacillus – piimhape. Õhuhapnikuta. Mo.pidurdab madal temperatuur.(optimaalseks 20-30).pH,gaasikeskk. 10. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad toiduaine säilitamisel? -Lipiidide ja vitamiinide oksüdatsioon. -ensüümreaktsioonid. Rasvade oksüdatsioon-peamiselt madal aw. Ensüümid-tumenemine polüfenooli oksüdaasi toimel. 11
Urineerimine peale vahekorda, pesemine. Vältida külmetamist Urineerida lõpuni. Iga 2h Hügieen! Tualetis, õige alupesu AB, valuvaigistid, spasmolüütikumid Tööleht neeruhaigused 1. Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit? Püelonefriit – põletik neeruvaagna limaskestal, mis on tekkinud bakteriaalsest infektsioonist. Hiljem päsmakesse. 2. Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad? Soolemikroobid: E. coli, enterokokid, pseudomonas, stafülo ja streptokokid 3. Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid Sagedased külmetused Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4. Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient? Palavik, iiveldus, nõrkus, valud nimmepk, valulik urineerimine, 5. Kirjelda uriini leidu püelonefriidi korral? Leukotsütuuria Proteinouuria Bakteruuria 6. Kuidas ravitakse püelonefriiti? Voodireziim
moodustab 0,5--2% mulla orgaanilisest ainest. Mulda jõuavad fosforiühendid kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena väetiste näol. Erinevad põllukultuurid sisaldavad fosforit erinevas hulgas, see jääb pii0,05--0,5% fosforit. Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima anorgaanilisse vormi. Orgaanilistest fosfori ühenditest defosforüülitakse kõige kergemini nukleiinhappeid. Orgaanilistest fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa nt Pseudomonas spp. ja Bacillus spp.Põhiline osa fosforist on taimsetes ja loomsetes kudedes orgaaniliste ühenditena (letsitiin, fosfolipiidid, huumusühendid, nukleiinhapped) Veeringe Keskmiselt võttes uuenevad veevarud: atmosfääris umbes 10 päevaga, pinnavees 3 aastaga, põhjavees 600 aastaga, maailma meres 4000 aastaga, Antarktise mandrijääs 14000 aastaga. Veeringe on vee pidev liikumine maapinnal, taevas ja maa-all. Selles ringluses on osa ka mõningatel
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt
genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp
ning koloonia ümbrus ei muuda värvi. Rikastussöötmeks nimetatakse söödet, mille põhikomponente on täiendatud spetsiifiliste ainetega, mis lasevad kasvada ainult teatud tüüpi bakteritel. Tavaliselt seetõttu, et ainult teatud tüüpi bakterid suudavad lagundada keskkonda lisatud aineid. Põhimõtteliselt on rikastussööde selektiivsete omadustega. Näiteks söötmesse võib lisada fenooli, mida suudavad lagundada ainult fenooli lagundamisgeene omavad bakterid (nt Pseudomonas). Teistele on fenool toksiline. Lämmastiku fikseeerijatele tehakse sööde, millele ei lisata N- allikat. Sellisel söötmel suudavad kasvada ainult need bakterid, mis on võimelised fikseerima N2 õhust (nt Azotobacter). 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu Bakterid on kohastunud elama teatud füüsikalis-keemiliste tingimustega. Näiteks hapniku kontsentratsioon keskkonnas, H-ioonide kontsentratsioon (pH),
Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis rakud agregeeruvad mikrokolooniateks ning jätkavad kasvu. Viiendat etappi iseloomustab lühiajaline liikuvus, kui osa rakke vabaneb. Ka teistel liikidel on täheldatud sarnast arenguetapilist jaotust, nt Escerichia coli ning Vibrio cholerae.
ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid • PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. • Polüaktiinhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. • Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB
0 ja alla selle. · Acetobacter ja Gluconobacter on eristatavad põhiliselt selle poolest, et neil on erinev viburite paigutus ja org. hapete edasi oksüdeerimise võime. Gluconobacteril on polaarsed viburid, Acetobacter on peritrihh. · Acetobacter'il on täielik tsitraaditsükkel ja ta oksüdeerib toodetud äädikhappe edasi CO2-ks. · Gluconobacter seda ei suuda, sest tal on puudulik tsitraaditsükkel. Mõlemad perekonnad on küllalt sarnased perekonnaga Pseudomonas. · Aädika tootmisel kasutatakse Acetobacteri ja Gluconobacteri tüvesid. Protsessis on v. oluline aereerimine. Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid. · Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks.
Hakkavad arenama soprofüütsed miko.org.Tugev saastatud ala-üldarv miljonites. Ühes kuupcentimeetris. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega, väeneb saprofüütide arv-läheb üle mõõduka saastumise faasi. Toimub pidev vähenemine, bakterid kasutavad veel ainurakseidja neid hävitatakse faagide poolt.Taastub mikrofloora.Isepuhastamine!!! 18. Taimede risosfääri mikrofloora Maapealne-lehed, varred, õied, pead jen. Epifüüdid-paljunevad ja aenevad koos taimede kudedega(Pseudomonas Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne
Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ /250 ml 0 Enterokokid PMÜ /250 ml 0 Pseudomonas PMÜ /250 ml 0 aeruginosa Kolooniate arv PMÜ /ml 100 22 0C Kolooniate arv PMÜ /ml 20 37 0C [RTL 2002, 84, 1299 jõust. 02.08.2002] 6. KAS JOOGIVESI, MILLES MIKROOBEDE ÜLDARV ÜLETAB PIIRNORMI MÕNEKÜMNE PMÜ, ON JÕÕGIKÕLBLIK, MIKS? On küll, kuna kolooniate arv on sanitaarse seisundi näitaja ja ei ole seotud haigustekitajate esinemisega vees.
ssinikku. ksnes nitraati nitritiks redutseerivaid baktereid nimetakse nitraadi hingajateks (nitraadi redutseerijad), tpiline nide enterobakterid. - Denitrifikatsioon on dissimilatoorse nitraadi redutseerimise phivorm (NO3 +5H2 +2H+. N2 + 6H2O). Denitrifitseerijad bakterid moodustavad 0.1 kuni 5% kogu bakterikooslusest mullas Enamik denitrifitseerivaid baktereid on heterotroofid ja kuuluvad erinevatesse taksonoomilistesse ja flogeneetilistesse rhmadesse, kige sagedamini perekondadest Pseudomonas ja Bacillus. Vtmeensmid denitrifikatsiooni protsessis on nitraadi reduktaas ja nitriti reduktaas (kaks vormi: Cu-Nir ja heme-Nir). Protsessi kiirus sltub hapniku , nitraadi ja org. ssiniku kontsentratsioonist, keskkonna pH, temperatuurist. Denitrifikatsiooniks vajalik min COD:NO3-N ~2.9. inhibeerivad atsetleen, CO2, tsaniid, nitrapriin, pestitsiidid, sulfaat. D. intensiivsus metsas < 1kg N ha-1 aasta 1, raiesmikul 3-6 kg N ha-1 aasta-1. Denitrifikatsiooni saagis on 0.44 kg
9) Naturally occurring radionuclides in drinking water: An exercise in risk benefit analysis 10) Analysis of groundwater for cadmium contamination in some districts of Uttar Pradesh, India (?) 11) Estrogen-like and dioxin-like organic contaminants in reclaimed wastewater: Transfer to irrigated soil and groundwater 12) Determination of several potential virulence factors in non-o1 Vibrio cholerae, Pseudomonas aeruginosa, faecal coliforms and streptococci isolated from Marrakesh groundwater VALITUD ARTIKLID: 1) Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques This paper is to inform people about a recently known hazard for drinking and sanitary water, which is still not well investigated as it is only in the last six years that scientific people have been aware of the problem and began to
· · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) Prestoni sirel · Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii) SIRELITE HAIGUSED Pseudomonas Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised Sireli bakterpõletik syringae pv. mustad laigud. Võrse latv muutub mustaks. Syringae Täiskasvanud lehtedel mustad kollaka servaga vesised laigud, Ascochyta
mikroorganismidega. 90% organismi sisestest bakteritest on oma olemuselt anaeroobsed nt bifidobakterid kes baseeruvad jämesooles, väiksemal määral Lactobacillused, Streptococcus pneumoniae, Enterobacteriaceae jpm. Tabelis 1 on ära toodud enamus baktereid terves inimorganismis Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid: SUGUKOND, PEREKOND PROMINENDID MUUD LIIGID SOOLESTIKUS Pseudomonadacae Pseudomonas aeruginosa (pyocyanea) Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis
lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: · bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks · küüne traumast · onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) · psoriaasist · ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) · punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) · viirustüügastest · sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel · kollaste küünte sündroomist · küüneloozi kasvajast Ravi
25%. Läbib PBd. Eliminatsioon neerude kaudu. Kombineermine Pen-iga ja Tsefalosporiiniga (suurem nefrotoksilisus). N: G- aeroobsed bakterid. Bakteriaalne endokardiit (koos Pen), tulareemia, katk, TB, UTI, pneumoonia, meningiit, sepsis jt. N: vähene kasutamine, suur toksilisus Kanamütsiin Aminoglükosiidid Gentamütsiin - pseudomonas, klebsiella, enterobakter Neomütsiin - toksilisuse tõttu ainult lokaalselt AG toksilisus: ototoksilisus, nefrotoksilisus, ülitundlikkusreaktsioonid, neuromuskulaarne blokaad (neomütsiin), perifeerne neuriit, düsbakterioos p.o. VN: rasedus
27. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat
3. põju ja seinu puahsatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas. 4. NÕUDED BASSEINIVEELE 1. Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele. 2. Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele : 1.) Coli-laadsed bakterid* kuni 20 PMÜ/100 ml; 2.) Enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml; 3.) Pseudomonas aeruginosa *** ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uurtud proovis; 4.) Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml; 5.) Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml. *Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse reostuse indikaatororganismid. See on heterogeenne bakterite grupp, kuhu kuuluvad: 4 G.Escherichia, G. Citrobakter, G
villilise lööbena peopesades. Küüneseene diagnoosimine Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos. Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks küüne traumast onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) psoriaasist ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) viirustüügastest sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel kollaste küünte sündroomist küüneloozi kasvajast Ravi Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on
Selle tulemusel kaotavad taimed elutegevuseks vajalikke lämmastikühendeid. Denitrifikatsioon võib olla otsene või kaudne. Kaudselt toimub denitrifikatsioon keemilise protsessina, mis leiab aset happelistes muldades (pH alla 5,5). Otsene denitrifikatsioon toimub mikroobide kaasabil, kus mikroobid kasutavad molekulaarse hapniku asemel nitraatide (NO3) hapnikku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini. Peamised denitrifikaatorid on Pseudomonas spp., Micrococcus spp., jt. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad O2 puudumisel. Gaasiline õhulämmastik õhulämmastikku võivad siduda nii mullas vabalt elavad kui ka taimedega sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Seda esineb peamiselt keskealistel naistel. See võib olla seotud ka muude haigustega: - nahahaigused - psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt; - infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe. Paraneb iseenesest. Võib korduda 1.4 Onychoschizia ehk küünte ketendus kihtide kaupa Peamiselt naistel keskea lõpu poole. Liigne leotamine pesuvees halvendab seisundit.
5. Kõik fermenteerivad glükoosi, kuid teiste suhkrute lõhustamises on erinevusi, mis võimaldab neid samastada biokeemiliste reaktsioonide abil. Sugukonda kuulub vähemalt 26 perekonda ja rohkem kui 100 bakteriliiki, neist meditsiinis kõige olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal Uriini on võimalik võtta mitmel erineval meetodil: keskjoauriin, ööpäevauriin, fraktsioneeritud uriin, kateeteruriin, punktsiooniuriin, urostoomiuriin, tsüstoskoopia. • Igal nimetatud meetodil on omad eelised ja puudused. Keskjoa uriin on kõige enam kasutatav uriini kogumise meetod. • Uuringu kvaliteeti parandab see, kui enne plaanilist hommikust uriinianalüüsi võtmist patsient ei söö ega joo hilisõhtul.
Eri koostisega kapslid. Homopolüsahhariidsed kapslid Sahharoosist saab sünteesida kahte sorti homopolüsahhariide: glükaane (koosnevad glükoosist) ja levaane (koosnevad fruktoosist). Leuconostoc mesenteroidese poolt sünteesitavat dekstraani kasutatakse kromatograafias (Sephadex), toiduainetetööstuses paksendajana (jogurt, jäätis jne) ning ka vereasendajana meditsiinis. Sahharoosist sünteesivad levaani paljud taimedega koos elavad bakterid, näiteks Zymomonas mobilis ja Pseudomonas syringae. Levaan on veidi sarnane taimsele varupolüshhariidile inuliinile. Inimesele hea! Stimuleerib soolestikku jne. Acetobacter xylinum'il on tselluloosist kapsel. Sarcina ventriculi'l seob rakke tetraadideks samuti rakuväline tselluloos. Bakteriaalne tselluloos on hea nanostruktuuriga (peenikesed fibrillid, tugev võrgustik), mis teeb ta ideaalseks materjaliks haavade katmiseks. Heteropolüsahhariidsed kapslid Selliste kapslitega baktereid on väga palju.
See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.)
Bakterid toituvad elusast ja surnud orgaanilisest aines ehk on heterotroofsed. Puud nakatuvad koore ja puidu vigastumisel, lehed ka õhulõhede kaudu. Parasiitsed bakterid toituvad taimede elavate rakkude sisust, tekitades neil haigusi. Bakterid põhjustavad puudel juuremädanikke, lehtede närbumist, lehe-, koore- ja viljapõletikke ka tüvevähki. Haava- ja paplivähki põhjustab Micrococcus populi, tekitades okstel ja tüvel krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis samuti tekitab tüvel ja okstel krobelisi pahkasid, seda levitavad putukad (saareürask), bakter ise ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid
b. Levaankapsel. Streptococcus salivarius, Actinomyces viscosus, Streptococcus mutans. toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani ( 2-6 sidemed Fru jääkide vahel). Levaani sünteesitakse rakukestaga seotud ensüümi levaansukraasi abil. Ka levaan võib osaleda kaariese tekkel. Ka paljud taimedega koos elavad bakterid (Zymomonas mobilis, Acetobacter diazotrophicus, Pseudomonas syringae jt) toodavad sahharoosist levaani. Levaan aitab neil taimedele kinnituda, hoiab niiskust ja on ka rakuväliseks varuaineks. c. Tselluloos. Ei ole populaarne. Acetobacter xylinum, Sarcina ventriculi, Agrobacterium, Phizobium, E. coli. 2. Heteropolüsahhariidsed. Streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Koosneb glükuroonhappest ja NAG-st
hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter
Vett vahetati täielikult 3-4 korda päevas. Õige vee temperatuuri (36-37 C) säilitamiseks kasutati termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees.
küüntega trükkimine arvuti klaviatuuril), üliinnukas maniküür (nt. küünealuse mustuse eemaldamine teravate esemetega või küünekosmeetika liigne kasutamine). Onühholüüsi põhjusteks võivad olla ka a) nahahaigused (psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt. b) Infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes) - Pärm (Candida infektsioon) - Bakterid (Pseudomonas infektsioon) - Viirus (Herpes simplex infektsioon) c) Sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia d) ravimid jt. 4. Beau jooned. In. k. Beau Lines Küüneplaadil avalduvad horisontaalsed tumedad vaod. Põhjuseks vahelduv põletikulisus proksimaalses küüne maatriksis. Samalaadne võib olla ka küüne muutus trauma, haiguse, kemoteraapia, suurema metaboolse olukorra või muu sellise tagajärjel. Põhjuseks on häire küüneplaadi proteiini formeerumises. Beau jooned. In. k
Kiirtel väike läbitungimisvõime 28. Kuidas steriilida termiliselt labiilseid lahuseid? Keemiliselt, mehhaaniliselt. 29. Kas GP või GN bakterid on rohkem tundlikumad keemilise steriilimise suhtes? GN. Alkohol muudab polüsahhariidse välismembraani läbilaskvamaks. 30. Arvuta lüsooli PC S. aureus’e rakkudele, kui fenooli lahjendus 1 : 20 ja lüsooli lahjendus 1 : 300 tapab kõik rakud 10 min jooksul? 300/20=15 31. Millega seletada perekondade Pseudomonas, Bacillus ja Mycobacterium resistentsust mitmete steriilimisviiside suhtes? Osad endospoore moodustavad perekonnad. Termoresistentsed 3. teema 1. Mis vahe on pind-ja süviskülvil? Pindkülvil hõõrutakse külvatav materjal spaatliga ühtlaselt üle kogu söötmeplaadi pinna. Süviskülvi puhul jaotub inokulum kogu söötmes ja kolooniad kasvavad söötme sisse ja ka pinnale. Pindkülv annab eelise aerotolerantidele, süviskülv hapnikutundlikele ja temperatuuri suhtes vähem tundlikele.
tsellüloosisaadusi, biopolüetüleeni (PP), -polüpropüleeni (PP), -polüamiidi (PA) ja polüuretaani (PUR). [4] 7 8 Joonis 2. Bio polümeeride üldliigitus [4] Bioplastiku polümeere saab teha õige mitmest ainest ja enamasti toodetakse neid bakerite abil, harvem ka taimselt. Levinuimad on polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja polülaktaadid (PLA). PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. Hea variant on see, kui bakter sekreteerib polümeeri graanuleid väliskeskkonda, siis ei ole vaja leiutada mehhanismi selle rakkudest kättesaamiseks ja raku ruumala ei ole tootmisele nagu pudelikael. Üldiselt hakkavad bakterid PHA polümeere tootma kui süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu.
Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke. Order (Selts) Pseudomonadales (pseudomonaadid) Pseudomonaadid on Gram- negatiivsed aeroobsed mittefermenteerivad bakterid *Pseudomonas perekonda kuuluvad sirged või veidi kõverdunud pulgad. Liiguvad ühe või mitme polaarse viburiga. Ei oma tuppesid ja jätkeid. On kemoheterotroofid. Enamasti aeroobsed, kuid mõned liigid võivad ka nitraadiga hingata. Kõigil on töötav TCA (tsitraaditsükkel) tsükkel. Heksoosid lagunevad ED rajas. Esimeses Bergey käsiraamatus oli perekonnas Pseudomonas väga palju liike, mis üksteisest rRNA järjestustelt tugevasti erinesid
4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud.
S. aureus on tüüpiline nahamikroob, kes põhjustab ka nahamädanikke ja vistrikke. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Pulkbakterid ehk batsillid B. thuringensis Escherichia coli ehk soolekepike Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pseudomonas Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid) Robert Kochi originaalfotod B. anthracis'est, kes on siberi katku tekitaja. Rakud aheldunud kettideks. B. anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks
4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas ühes otsas, mõlemas otsas või kõikjal üle raku. G- bl on 4 toestusringi (L, P, M ja C), G+ bl on ainult 2(M ja C). Spiroheetide viburid paiknevad periplasmas, välismembraani all, ning
patogeenil puudub funktsionaalne avrRpt2 geen, ei teki peremeestaimel äratundmist ja tulemuseks on `kokkusobiv' vastus ja visuaalselt haige taim. Kokkusobiv vastus (compatible response ) interaktsioon, mille käigus tekib haigus · Sobimatu vastus (incompatible response) haigust ei teki (või tekib vähe) · Geenid, mis tunnevad patogeeni ära ja aktiveerivad kaitsereaktsiooni. Näiteks: mõned tomati kultuuridel esinevad haigustunnused, kui neid bakteriaalse patogeeniga Pseudomonas syringae(kokkusobiv vastus) nakatada, aga teised kultuurid (Rio Grande) tunnevad bakteri ära ja suudavad haigusilminguid kontrolli all hoida (sobimatu vastus) · Haiguse resistentsus täielik immuunsus väga resistentne (highly resistant) - väga vastuvõtlik (highly susceptible) (loeng 8) Taime enesekaitseviisid - Taimed pakuvad huvi paljudele organismidele bakterid, seened, putukad ja selgroogsed.
ammooniumlämmastikuks ja massiühikus süsinikus aasta jooksul vees lahustuvateks ammooniumsooladeks. Jääserv taandus 120-150 m aastas Anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium) konverteerivad Võis taanduda aktiivsena aga jää juurdetulek väiksem kui sulamine. aga edasi lämmastikgaasiks. Ajutised seisakud ja pealetungid Seda protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks
Kasv Katalaas, Hingamistüüp Kommentaar Esindaja Aeroobne Anaeroobne dismutaas Myco-bacterium spp. Vajavad O2 Aeroobid + - + Pseudomonas spp. ei fermenteeri Bacillius spp. O2 surmab, O2 puu-dusel Clostridium spp. Anaeroobid - + - fermenteerivad Bacteroides spp.
annaabi.ee 
