nõrgenevad. VA-rühma väliskihis 5 elektroni, liidavad elektroni, kaheaatomilised. 5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid. 6. Kloorivee teke, selle võrrand ja saaduste nimetused. Kloori juhtimisel vette, reageerib ta osaliselt veega, moodustades kloorivee. Cl2+H2OHCl+HclO(hüprokloriidihape) 7. Kuidas tekivad ammoonium soolad? +võrrand Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad. NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9. Kirjelda lämmastikuühendeid NH3,NO,NO2,N2O.Lämmastikuhappeid:HNO3,HNO2. NH3-värvusetu,terava lõhnaga, õhust 2 korda kergem gaas, suurema konts. korral mürgine, lahustub vees.
· mangaan (Mn) kogutakse samuti; · raud (Fe) · Mehaaniline puhastus: eemaldatakse võrede abil suuremad tahked jäätmed ja liiv; · Cl-, F- · ammoonium (NH4+) · Väiksemad tahked jäätmed eraldatakse eelselitites, reoveesete eraldatakse; · nitritid (NO2-) · nitraadid (NO3-) · Lisatakse koagulanti (P eemaldamiseks); · Na, Al, Ba · Bioloogiline puhastus: bakterite abil eemaldatakse N ja biolagunevad saastajad;
Kuivõrd LNG on kemikaaliseaduse järgi ohtlik kemikaal, siis koostatakse iga LNG-käitise kohta riskianalüüs, kus määratletakse võimalikud LNG käitlemisega seotud ohud, nende tekkimise tõenäosus ja mõju ulatus ning kirjeldatakse kasutusele võetud ohtude leevendamise meetmeid. LNG-käitiste puhul keskendutakse järgmistele LNG käitlemisega seotud ohtudele. Keemilised gaasid Veedeltutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen-ja propeenoksiidi. Ammonium Ammoonium üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ka ammoniaaki, mis on üsna toksiline. Ammooniumi suhe lahuses võrreldes ammoniaagiga oleneb pH tasemest. Hingamisteedele omab ammoniaak ärritavat toimet, tekitades köhimist, silmade ärritust ja piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Nahale sattumisel võib tekkida, olenevalt kogusest, ärritusi ja põletusi. Neelamisel on tõenäolised kahjustused seedeelundkonnale, kuid otsest mürgitust tavaliselt ei järgne. Vinüülkloriid
sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures. Tehases olles oli tunda spetsiifilist lõhna, mis samuti jäi hästi ka riitele külge – tegemist pidi olema liivakärna töötlemisel tekkiva lõhnaga, aineks on ammoonium. See järel liikusid detailid järeltöötlemisse, kus anti vajadusel detaili õige kuju. Järel töötlemises nägin erinevad lihvpinke, puurpinke. Detailid termotöödeldakse ning asetatakse peale seda vanandus masinasse, kus detailid 525 kraadi juurde kuumutati – vanandamine. Tulemuseks oli kõvaduse tõus ja voolavuse vähendamine. Kuumutamisel oli ka üks miinus, et detailid tõmbuvad kokku kuna poorsus väheneb. Tootmise poole pealt jäi veel meelde, et
b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid ammoonium- ja fosforisoolasid, valgust, soojust, elektrit ja muud, nii et olid moodustunud valgu ühendid, valmis läbi tegema veelgi keerukamaid muutusi. Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7. Jääkambri teooria- elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises
- 2- 0 3+ "Xox" võib olla nitraat (NO3 ), sulfaat (SO4 ), väävel (S ), rauaioonid (Fe ) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke). Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid
- energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks, filtreeritakse neerudesse ja kantakse uriinina välja Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse
Kodutöö 1 Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah nitritioonid 0,0023 0,50 jah NH4+ mgN/l NH4+ - N 0,44 mg/l
Põhjavee andmete analüüs 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah nitritioonid 0,0023 0,50 jah NH4+ mgN/l
Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt
säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omastu või omastub halvasti. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsside tekkes, samuti vere PH taseme tagamisel. 0.9% NaCl füsioloogiline lahus, kasutatakse vere asendajana. Ammoonium tekib rakkude lagunemisel organismis, alguses tekib ammoniaak->ammoonium või karbamiid e kusiaine.. Valke saame süües. Raudioonid: * ülesandeks hapniku transport * paiknevad hemoglobiinis * taimne raud imendub halvasti * kui inimesel rauapuudus - tulemuseks kehvveresus e. aneemia * hemoglobiin hapniku sidumiseks * hapnik lagundab glükoosi = saame energiat * aju saab verest hapnikku
Ammoniaagi sisaldus võib olla tõusnud ka suurenenud valgutarbimise korral. Ammoniaak Ammoniaak on terava lõhnaga mürgine gaas, mis kondenseerub -33°C juures Ammoniaak on vees hästi lahustuv, kuna moodustab vesiniksidemeid, ja nõrk Brnstedi alus Suhteliselt tugev Lewis'i alus, eriti d-metallide suhtes, millega moodustab komplekse Cu2+(aq) + 4NH3(aq) = Cu(NH3)42+(aq) Ammooniumsoolad Ammooniumsoolad lagunevad kuumutamisel (NH4)2CO3(t) = 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g) Ammoonium katioon võib oksüdeerija (näiteks nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures rekatsioonisaadused sõltuvad temperatuurist 250°C: NH4NO3(t) = N2O (g) + 2H2O >300°C: 2NH4NO3(t) = 2N2(g) + O2(g) + 4H2O Ammooniumnitraat Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse Ammooniumnitraat lahustub hästi vees ja on kõrge lämmastikusisaldusega (33.5% massi järgi), teda kasutatakse põhiliselt väetisena Amoniaak, Ammooniumsoolad: 1. saamine:
Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale, võib seegi põhjustada allergiat. Juuksuri nikeldatud esemed (nt käärid) sisaldavad niklit ja koobaltit, mis on tuntud allergeenid
(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab kaltsiumdivesinikfosfaati (Ca(H2PO4)2), mis lahustub vees üsna hästi. CaSO4 x 2H2O sool ; kaltsiumsulfaadi dihüdraat ehk kips Küllalt sageli kasutatav sool on kaltsiumsulfaat CaSO4
mille soolsus ei ületa 1 g/l ehk 1000 mg/l. Vees lahustunud soolad esinevad anioonidena ja katioonidena. Peamised anioonid on OH , Cl-, SO42-, NO2-, NO3-, HCO-3, SO32-, PO43-. Levinumad katioonid on Na+, K+, - NH4+, Mg2+, Ca2+, Fe2+, Mn2+. Meie tingimustes oleks vajalik teada et SO 42- satub põhjavette sageli püriidi ehk FeS2 oksüdeerumisel, mis omakorda on tingitud maavarade kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee reostust kusjuures ammoonium on värske reostuse tunnus ja nitraatioon on protsessi lõpp produkt. Vete hindamisel on oluline selle bakterioloogiline koostis. Harilikult määratakse kolibakterite arvu spetsiaalses toitekeskkonnas kuhu on lisatud 1 cm3 uuritavat vett. Kolitiiter on ühe bakteri kohta tulev veehulk. Joogivee liitris ei tohi olla üle kolme bakteri ehk joogivee norm oleks kolitiiter 333.
Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio) viljakasvatuses taimetoitainete allikana, pinnase omaduste parandamiseks, haljastuses, metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse) nitrifikatsioonist aeroobsetes tingimustes- ammoonium muundub nitraadiks NH+4 + 2O2 = NO-3 + 2H+ + H2O, mida vahendavad bakterid Nitrosomonas ja Nitrobakter denitrifikatsioonist anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel: 1/5 NO-3 +1/4(CH2O)+ 1/5 H+ = 1/10 N2+ 1/4CO2+7/20 H2O 1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust. 2. aeroobsesse tanki kus heterogeensete
paljude liblikõieliste taimede juurtel nn. juuremügarates. Lämmastiku redutseerimine on energeetiliselt väga kulukas tegevus. Nii kulub bakteritel ühe lämmastikumolekuli sidumiseks 16 ATP-d. Ammonifikatsioon Kui organismid eritavad oma lämmastikuainevahetuse jääke (imetajatel uriiniga karbamiid, lindudel ja roomajatel kusihape, kaladel jt. veeorganismidel ammoonium) asuvad nende kallale bakterid ja seened ning valmistavad nendest ammooniumi (NH3). Ammooniumit saavad osad lagundajad kasutada enda lämmastikuvajaduse rahuldamiseks. Suurele osale taimedest sobib ammoonium ka lämmastikuallikaks (aga eelistatakse nitraate). Nitrifikatsioon Soojades ja neutraalse mullaga tingimustes lagundajate toimel vabanenud või väetisena kasutatud ammoonium oksüdeeritakse. Seda
lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v.a I A, II A) EI muuda lahuse keskkonda
[6] Terbium kohta Eraldatud, Nauvo kahekordne Sool ammooniumnitraadi kristalliseerimisest. [6] Kõige tõhusam eraldamine taotleda tavapärase terbium sool pärit haruldaste muldmetallide soola lahust ioonivahetus. Kõige tõhusam eraldamine taotleda tavapärase terbium sool pärit haruldaste muldmetallide Soola lahust ioonivahetus. Selles protsessis, haruldaste muldmetallide ioonid sorbed peale sobivad ioonvahetusvaigul vahetamise teel vesiniku abil, ammoonium-või vask ioonide olemasolu Vaik. Selles protsessis, haruldaste muldmetallide ioonid sorbed peale sobivad ioonvahetusvaigul vahetamise teel vesiniku laeva kalapüügivõimet, ammoonium-või vask ioonide olemasolu Vaik. Haruldaste muldmetallide ioonid siis valikuliselt välja pesta sobiva komplekse agent. Haruldaste muldmetallide ioonid siis valikuliselt välja pesta sobiva komplekse agent. Nagu ka teiste haruldaste muldmetallide, terbium metallist toodetakse vähendades
0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid-
hape*. Muundumise rida N2 NH3 NO NO2 HNO3 Väävli biofunktsioonid. (aminohapped, valk) Abiks õppimisel Ammooniumsoolad: Ammoniaagi reaktsioonil happega saadakse ammooniumsoolad. Näide: NH 3 + HCl NH4Cl. Need sisaldavad NH4+-iooni. Nimetamine on analoogne teiste soolade nimetamisega. Näiteks näidisvõrrandis olev sool on ammooniumkloriid. Kõik ammooniumsoolad on vees hästi lahustuvad ja kuna taimed saavad osastada ainult veeslahustuvaid aineid, siis on ammoonium soolad väga head väetised. Kõik ammooniumsoolad on kergelt happelise keskkonnaga ja neil on kõik soolade keemilised omadused, näiteks reageerivad leelisega: (NH 4)2SO3 + NaOH Na2SO3 + NH3·H2O Lämmastikhape ja nitraadid: Lämmastikhape on värvuseta, kuid terava lõhnaga aine, mis on tugev oksüdeerija. Nahale sattudes tekitab söövitushaavu. Kui metallid reageerivad lahjendatud või kontsentreeritud lämmastik happega moodustuvad sool (nitraat), vesi ja lämmastiku ühend
·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega.
sarnane nende elementide esmase tasakaaluga Päikesesüsteemi tekkimisel. Raskemate elementide, millest suur osa asetseb Saturni tuuma ümbruses, kogumass moodustab hinnanguliselt 1931 Maa massi. Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani. Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt, kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH4SH) või veest. Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik. Pilvede koostis varieerub sõltuvalt nende kõrgusest ja rõhust. Ülemistes pilvekihtides, kus
mage- ja merevees vahemikus 5 120mg/l. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud. Miks testida? Orgaaniliste ainete lagunemis- või mineraliseerimisprotsess akvaariumis (sööda ja taimede jääkained, kala eritised) sisaldab järgmisi faase:proteiin-ammoonium-nitrit-nitraat. Seda põhjustavad teatud bakterid. Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitrit konsentratsioontõusta üle 0,2mg/l. Kui nende konsentratsioon tõuseb üle selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nitraatide hulga pidev kasvakvaariumis, millega kaasneb madal
Puudus varred võivad olla jäigad ja haprad. Mustad nekroosilaigud noortel lehtedel. Kasvukuhiku domineerivus häiritud taim hargneb. Si Tagab rakukesta mehhaanilise domadused, jäikuse ja elastsuse. Cl Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. N mullast nitraatidena. Nitraat redutseeritakse nitritiks. Siis juhitakse ta kloroplastidesse või plastiididesse kus redutseeritakse ta ammooniumiks. Ammoonium muudetakse aminohapeteks. Liblikõielisi varustavad N-ga mügarbakterid. S Sulfaadist. Toimub taimelehtedes kõige aktiivsemalt. Sulfaat muudetakse glutaatiooniks. P Mullast fosfaatidena. Siseneb peamiselt ATP formeerumise käigus. Lisatakse mitmete orgaaniliste ühendite koostisesse. Katioonid (K, Mg, Ca, Cu, Fe, Mn, Co, Zn, Na) rauda saadakse oksiidina mullast. O Saadakse respiratsiooni teel. 4. Mulla happesus.
reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk)
NH3+2O2HNO3+H2O Vedel ammoniaak 82,3% N Ammoniaagivesi 16...20% N Silmeti vedelväetis 17...19% N N on põhiliselt ammooniumsalpeetrina, sisaldab lantanoide Vedelaid väetisi kasutatakse põhiväetisena. Need tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist. Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda
vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus moodustades lämmastiku ja veeauru.
Karboksüülhapped reageerivad ammoniaagi vesilahusega moodustades ammooniumsooli, millede dehüdraatimisel saab amiide. O O O C + NH3 C - + C + H O 2 R OH R O NH 4 R NH 2 Ammoonium- karboksülaat Üldiselt on see halb meetod amiidide valmistamiseks. Parem on hape muuta atsüülkloriidiks ja seda töödelda ammoniaagiga. Amiidide hüdrolüüs Amiidide hüdrolüüs toimub, kui neid kuumutada happe või aluse vesilahuses. Hüdrolüüsuvad ka N- ja N,N-asendatud amiidid. Siiski on hüdrolüüs aeglasem kui näiteks estrite puhul. +
biomassi tootmiseks? `Redfield' suhe (iseloomustab mere fütoplankton organismides süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb
ajalised muutused. Tulenevalt tegurite koosmõjust võib maasiseses hüdrosfääris eristada kahte vööd- aktiivse ja aeglase mõju vöö. Viimase viie aasta jooksul olid ilmastikutingimused põhjaveevaru täienemiseks enam-vähem soodsad, v. a. 1999.aastal. Pandivere veekaitseala põhjavee seisund Metoodika Pandivere veekaitseala põhjavee seire algas Järvamaal 1991. aastal ja Lääne- virumaal 1992. aastal. Analüüsitakse nitraat-, ammoonium-, kloriid- ja sulfaatiooni sisaldusi põhjavees. Vee temperatuuri, elektrijuhtivust ja pH-d mõõdetakse kohapeal aparaadiga AP50. 2001. aastal oli Pandivere veekaitseala seireprogrammis 36 vaatluspunkti, neist 14 allikat, 6 karstipunkti ja 16 kaevu. Proove võeti 4korda aastas ( aprillis, juunis, septembris ja novembris). Aastatel 1991-1999 võeti vaatlupunktidest proove kord kuus aasta ringi. Johtuvalt nitraaditundliku ala põhjaveeseire konseptsioonist tehti aastatel 2000-2001 kõrgendatud
N-ringe ja inimtegevus mõjud elusloodsele - Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Protsessid: N fikseerimine - fikseeritakse õhus olev N2 (mikroobin, äike jt protsessid) + N omastamine - NH3, NH4 omastamine ja sidumine biomassi Ammonifikatsioon mikroobne protsess, kus org N anorg N Nitrifikatsioon - ammoonium oksüdeeritakse nitraadiks (mikroobid) Denitrifikatioon - nitraat redutseerub vabaks gaasiliseks lämmastikuks Anammoks ammoniaak ja nitrit (oksüdant) vabaks gaasiliseks lämmastikuks. Anaeroobne protsess....nt reovee puhastid. Lämmastik inimkehas aminohapped. FOSFORIRINGE(kirjeldam.jatoimim.)biogeokeemiline ringe, mis hõlm. endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris, ja biosfääris.
R-CHO + Cu(II)-triloon B kompleks + 4Na+ + 4OH- R-COOH + triloon B + Cu2O Triloon B koguse saab ära määrata tiitrimise teel kasutades 0,02 molaarset vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus tekitab vaba Triloon B uuesti sidemeid Cu(II) ioonidega mis on 3 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll nähtav ka värvuse muutumises kui on lisatud mureksiidi lahust. Mureksiid ehk ammoonium purpuraat on indikaator tumesinise värvusega mida lisatakse komplekslahusesse, et värvuse muutust märgata. Tiitrimise reaktsioon kulgeb järgmiselt: Vaba triloon B + 2CuSO4 Cu(II)-triloon B kompleks + 2Na2SO4 Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus kasutades kalibreerimissirget mis on eelnevalt valmist tehtud. Ensüümi aktiivsuse ühik on mikrokatal (µkat)
nõrgveed põhjavette. Paljud laguproduktid on identsed looduses leiduvatega nagu näiteks ammoniaak ja süsihappegaas. Teiseks tuleks jälgida kirstu materjalist tekkiv laguprodukt mida siiani ei ole üldse arvesse võetud. Puudub otsene selgus mõjus mis levib immutatud või lakeeritud puidust, tehiskangast või plastmassist. Uuringute käigus Saksamaal, Hollandis ja Austraalias leiti kalmistute pinnastes kõrgenenud bakterite kontsentratsioonid, ammoonium- ja lämmastikioonidega saastatus mis aga suuresti vähenesid haudadest kaugenedes. Hollandis mõõdeti haudade läheduses ka väga kõrged kloriidi-, sulfaadi- ja vesinikkarbonaadi ioonide kogused. Austraalias mõõdeti haudade juures väga kõrge pinnase elektrijuhtivus, mis näitab soolsuse kõrget kontsentratsiooni. Pinnasest avastati tugevalt üle normi kloriidide-, nitraatide- nitritite, ammoonium, ortofosfaadi, raua, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumioone. Oma olemuselt olid
sest maapinna igat hektarit katvas õhukihis on ≈ 80 000 t lämmastikku. Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a. sümbiootilised — elunevad liblikõieliste taimede juurtel mügarbakteritena ja võivad siduda aastas lämmastikku 50...200kg/ha, b. mullas vabalt elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad), millised võivad
Troojalased on asteroidi grupid, mis tiirlevad samal orbiidil Jupiteriga. Üks grupp on Jupiteri ees, teine aga järel. 8 Välimine Päikesesüsteem Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned lühiperioodilised komeedid tiirlevad samuti selles piirkonnas. Kuna nad asuvad Päikesest kaugemal, sisaldavad nad palju lenduvaid aineid, nagu ammoonium ja metaan, kui maa- sarnased planeedid ning külmem temperatuur aitab neid tahkena hoida. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Hiidplaneedid Jupiter Jupiter on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise
laguneb mulda. Toiteainete vaeses mullas kahjulik nähtus mikroorganismid muutuvad konkurentideks kultuurtaimedele. Lämmastikku tuleks anda 5...10 kg. LÄMMASTIK JA TEMAGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS Lämmastik on ainus element, mida ei sisalda mullamineraalosad. Mullas on üldlämmastikku sisaldus 0,1-0,3%. Mulla künnikiht ~3000t/ha, 3-9t lämmastik Turvasmuldades suurem, kuni 99%mulla üldlämmastikust on orgaanilisel kujul. Vaid 1-3% on orgaanilisel kujul: kas ammoonium või nitraatioonidena mulla kolloididel. Taimedele omastatava (nitraat ja ammoonium) lämmastiku ühendid: 1) Orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid ammonifikatsioon. Aastas vabaneb nii 30-90kg/ha. 2) Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide poolt seotav lämmastik. Mikroorganisme 2 gruppi: a) sümbiootilised mikroorganismid suudavad aastas siduda 50-200kg lämmastikku (hall lepp). b) mullas vabalt olevad mikroorganismid suudavad aastas siduda kuni 50kg
Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood)_ Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium -Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu Mürgituse oht vägaväike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks Arseen- Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmitusainetest. Akuutse, surmava mürgituse põhjustab 70-180 mg annus. Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid: lihasenõrkust, iiveldust jne
· Õhust peaaegu 2x kergem gaas · Mürgine · Kahjustab silmi · Tekitab hingamislihaste krampe · Tugevalt polaased molekulid · Lahustub hästi vees · Redutseerivate omadustega · Kolmnurkse püramiidi kujulised molekulid Saamine 1. Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6
(Liquefied Petroleum Gas(valdavalt propaan (C3H8) ja butaan (C4H10)), mida erinevalt LNG-st transporditakse rõhu all (propaan veeldub 22 baari juures) ning mille transport sisaldab tänu rõhule lisariske. LPG on õhust raskem, mistõttu lekete korral koguneb see madalatesse kohtadesse ja segunedes õhuga moodustab plahvatusohtliku segu palju laiemas kontsentratsioonide vahemikus kui LNG. 49. Nimetage enamveetavaid gaasilaste (vähemalt 3)? Metaan, propaan, butaan, ammoonium, vinüülkloriid, Eteen-ja propeenoksiid 50. Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi? 51. Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb? 52. Millised on 5 maailmas veetavat puistlasti, mis moodustavad põhiosa maailma puistlastivedude mahust? Rauamaak, teravili, süsi, boksiit/alumiiniumoksiid, fosfaat 53. Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga? Varingu kaldenurgaks nimetatakse rõhttasandi ja puistlasti koonuse külgpinna vahelist nurka
täppisinstrumentide valmistamiseks. Malmi kasutatakse masinaehituses ja kandeosade valmistamiseks. 10.Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt. Näited. ELLÜ teooria alused: · Elektrolüüdid lahustumisel vees või sulatatud olekus lagunevad ioonideks · Iga ELLÜ moodustab 2 liiki ioone: + katioonid ja anniooni · Hapetel, alustel ja sooladel on katioonideks vastavalt vesinik ja metallioonid ka ammoonium ioonid; annioonideks on vastavalt hapete jäägid hüdroksiid ioonid · Katioonide laengute summa abs väärtus võrdub anniooni laengute summaga, seega on lahus el neutraalne · Ioonid on erinevad aatomitest nii ehitatuse, kui ka omaduste poolest · Naatrium on väga aktiivne metall kokkupuutel veega · Naatriumil on väliskihil 8 elektroni, seega aine on stabiilne · Cl2 rohekaskollane gaas, väga mürgine, reageerib peaaegu kõigi metallidega, kutsub esile korrosiooni
Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 12. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust.
aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis. 14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus:
reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine, Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada. 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood). Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium - Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom - kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Vask -
kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid •Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha).
temperatuuril 37,8 °C on suurem kui 2,8 baari. Allpool antud tabelis on toodud veeldatud gaaside auru rõhk temperatuuril 37,8 oC Veeldatud gaas Auru rõhk Keemistemperatuur temperatuuril 37,8 oC atmosfäärirõhul Metaan Gaas* -161,5 Propaan 12,9 -42,3 n-butaan 3,6 -0,5 Ammoonium 14,7 -33.7 Vinüülkloriid 5,7 -13,8 Butadieen 4,0 -5 Eteenoksiid 2,7 +10,7 ____________ *Metaani kriitiline temperatuur on 82,5 oC ja kriitiline rõhk 44,7 baari, seepärast temperatuuril 37 ,8 oC saab ta olla ainult gaasilises olekus.
veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5- 10% tunnis. 24+25. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? Fotokeemilise sudu tekkeks on vaja kolme komponenti: UV-kiirgus; süsivesinikud; ja lämmastikoksiidid
reisiparvlaev “Victoria I”. Mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a fluorestsents. Automaatselt salvestatakse ka laeva asukoht, kiirus ja kellaaeg. Mõõtmised toimuvad 30 sekundilise intervalliga ehk ligikaudu iga 300-350 meetri tagant sõltuvalt laeva liikumiskiirusest. Merevesi kogutakse 4 -5m sügavuselt. Laboratoorselt mõõdetavad parameetrid on toitained nagu üldlämmastik (Ntot), üldfosfor (Ptot), nitraadid ja nitritid (NO2+NO3), ammoonium (NH4), ortofosfaadid (PO4) ja silikaadid (SiO3), fütoplanktoni liigiline kooseis, biomass ja arvukus ning klorofülli a kontsentratsioon. (TÜ Eesti Mereinstituut) 10 Kokkuvõte Veekaugseire edeneb tasapisi. Paljud kaugseire meetodid on välja töötatud maapinna uurimiseks ning neid ei saa nii lihtsalt rakendada veekogude jaoks. Kaugseire on paljudel juhtudel ainsaks meetodiks, mis võimaldab koguda informatsiooni
Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. · Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. · Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. ·Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega. Niiskuse tähtsus: _ Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa _ Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks _ Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, soodne on 45 65 %
Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: 2NH3*H2O + H2SO4 (NH4)2SO4 + 2H2O // NH3 + HNO3 NH4NO3 // NH3 + HCl NH4Cl Ammoniaakhüdraadi ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe aurude omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud ammooniumkloriidi valge pilv. Ammooniumsoolad on reeglina värvusetud, kristalsed ained,
annaabi.ee 
