Poolestusaeg Imre Kuldjärv 12.O Poolestusaeg Aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra Aktiivsus - mõiste, mis näitab kiirguse määra Stabiilne isotoop Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Konstantne Tähis: Radioaktiivsete isotoopide näited
või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Kui aine poolestusaeg on näiteks 2 aastat ja alguses oli tema aktiivsus 1000 bekerelli, siis 2 aasta pärast on aktiivsus 500 bekerelli. Poolestusaja jooksul laguneb pool ainest, pool radioaktiivsusest. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune
Poolestusaeg Poolestusaeg Radioaktiivse lagunemise -Lagunemine Tuum püüab stabiliseeruda Eraldub heeliumi aatomi tuum(osake) Poolestusaeg · Aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt · Poolestusajad väga erinevad Valem N0- Aine alghulk ajahetkel t=0 N- Aine hulk hetkel t ln 2 t T N=N T- 0 ePoolestusaeg Video http://www.youtube.com/watch?v=opjJ-3Tkfyg&noredirect=1 Ülesanne 1 On antud 119g Uraanium238t, mille poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat.Mitu
lühema lainepikkusega, suurima sageduse ja energiaga ZAX* ZAX + -radioaktiivsus tekib kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonite energiatasemest kõrgem, lagunemisel paiskub tuumast välja -osake ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2
Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Radioaktiivsuse positiivne mõju Meditsiinis saab katsetada ravimeid : märgitud aatomite meetod osa elementideks asendatakse radioaktiivse isotoobiga, mis saadab signaale. Vähiravi. Arheoloogias määratakse leitud esemete vanust. Poolestusaeg Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Paljude isotoopide poolestusaeg on kõigest sekundi murdosa.st. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Uraan235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Tuumareaktsioonid Ahelreaktsioon
nukleonideks Eriseosenergia Eriseosenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt Massidefekt on aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa ja aatomituuma seisumassi vahe. Aatomituuma massidefekt on võrdne tuuma seoseenergiaga. Tuumareaktsioon Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Poolestusaeg Suurus, mis iseloomustab aine lagunemise kiirust (eelkõige radioaktiivse). See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis väheneb laeng ja massiarv teatud arvu võrra. Kiirgusdoosid-1Sv biodoos.2-3 mSv/a looduslik foon.50 mSv/a töökoha kiirgus.1Sv kiiritustõbi.3-5Sv surm. Ahelreaktsioon tuumafüüsikas nimetatakse ahelreaktsiooniks
põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8.Radioaktiivse lagunemise seadus-statistiline seadus, õige ainult suure arvu osakeste puhul. 9.Massidefekt-tuumamass ei ole võrdne tuumas olevate prootonite ja neutronite summaga. Ta on sellest alati väiksem. 10.Tuumareaktsioon-tekivad uued keem. elemendid. Keem.reaktsioonil uued ained. 11.Ahelreak-Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkamist naaberaatomile nim ahelreak. 12
-lagunemine o Kui tuumas on neutroneid liiga palju, siis tekib -kiirgus. o -osake on elektron o n-> p+ + e- + v Vaba, tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem (keskmiselt 15 minuti pärast) prootoniks, kusjuures tekib elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. o See on nn. Neutroni -radioaktiivsus ehk -lagunemine. o Lagunemisel jääb tuuma massiarv muutumatuks, kuid laeng suureneb ühe võrra. -lagunemine. Poolestusaeg. o -osake on heeliumi tuum o Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. N = N0e ln2/T * t N0- ainehulk; t-aeg ; T- poolestuaeg o Poolestuaja jooksul laguneb pool ainest. Villu Radioaktiivsuse avastamine o Avastas A. Becquerel.
*y- kiirgus suure läbimisvõimega. Neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii) RAK: *meditsiinivahendite steriliseerimine; *toiduainete tööstuses bakterite, seente hävitamiseks; *suurte veoautode läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused pehmetes kudedes), toll] Neutronkiirgus on neutronite voog. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. (viimast hetke ei saa arvutada). Tuumareaktsioon on aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsiooni kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronvoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel.
suure läbitungimisvõimega kiirgus. -kiirguse võrrand: A-4 Z X ->2 He + Z -2Y A 4 Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 2 kohta eespool. -kiirguse võrrand: Z X ->-1 He +Z +1Y A 0 A Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 1 koht tagapool . kiirguse võrrandit ei ole, sest: 0 0 X (omab energiat, aga ei muutu) Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt(poole võrra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud. (Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses
http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise ele...
- kiirgus väikese lainepikkusega, suure sagedusega elektromagnetlaine Nihkereeglid: · kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta Mendelejevi tabelis kaks kohta vasakule; · kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale; · kui tuum kiirgab neutroni või gammakvandi, jääb ta tabelis paigale. Poolestusaeg On ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb kaks korda Näiteks kui alustame 1000 radioaktiivse tuumaga, on poolestusaja möödudes alles 500 tuuma, 2 poolestusaja möödudes 250 tuuma, kolme poolestusaja möödudes 125 tuuma jne. ehk , kus N allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv,
▲♦❡♥❣ ✶✶ ❆❛t♦♠✐✲ ❥❛ t✉✉♠❛❢üüs✐❦❛ ❚❡❡♠❛❞✿ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛✳ ❑✈❛♥t♠❡❤❛❛♥✐❦❛ ♣õ❤✐✐❞❡❡❞✳ ❚✉✉♠❛❢üüs✐❦❛✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✽✶✕✽✷✱ ✶✵✷✕✶✶✸✱ ✶✶✽✕✶✷✹✳ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛ ❚❤♦♠s♦♥✐ ❛❛t♦♠✐♠✉❞❡❧✿ ❦✉♥❛ ❛❛t♦♠ ♦♥ t❡r✈✐❦✉♥❛ ♥❡✉tr❛❛❧♥❡✱ s✐✐s ♥❡❣❛t✐✐✈s❡ ❧❛❡♥❣✉❣❛ ♦s❛❦❡✲ s❡❞ ♦♥ ♣♦s✐t✐✐✈s❡❧t ❧❛❡t✉❞ ♣✐❧✈❡ s❡❡s❀ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ü♠❜r✐ts❡❜ ❡❧❡❦tr♦♥❡✱ ♥❛❣✉ ♣✉❞✐♥❣ r♦s✐♥❛✐❞✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞ ✒♣♦♠♠✐t❛s✏ õ❤✉❦❡st ❦✉❧❧❛st ❧❡❤t❡ α✲♦s❛❦❡st❡❣❛ ❥❛ ❥ä❧❣✐s ♥❡♥❞❡ ❦õr✈❛❧❡❦❛❧❞✉♠✐st✳ ❊♥❛♠✐❦ ❧ä❦s ♦ts❡ ❧ä❜✐✱ ✈ä✐❦❡ ♦s❛ ♣õr❦✉s t❛❣❛s✐✳ ❏är❡❧❞✉s ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡st✿ ❛❛t♦♠✐s ♦❧❡✈ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ♦♥ ❦♦♦♥❞✉♥✉❞ ✈ä✐❦❡s❡ss❡ r✉✉♠✐♦ss❛ ✲ t✉✉♠❛✳ ❙❡❧❧❡st ❥är❡❧❞✉s ❛❛t♦✲ ♠✐ ♣❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✿ ❦❡s❦❡❧ ♦♥ ♠❛ss✐✐✈♥❡ t✉✉♠✱ s❡❧❧❡ ü♠❜❡r t✐✐r❧❡✈❛❞ r✐♥❣✐❦✉❥✉❧✐st❡❧ ♦r❜✐✐t✐❞❡❧ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ P❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✐s ♣❡✐t✉✈ ✈❛st✉♦❧✉✿ ❼ Ü♠❜❡r t✉✉♠❛ t✐✐r❧❡✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ ❧✐✐❣✉✈❛❞ ❦✐✐r❡♥❞✉s❡❣❛ ✭❦❡s❦tõ♠❜❡ ❦✐✐r❡♥❞✉s✮✳ ❼ ❑✐...
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda
Elementidel 1 82 on stabiilsed tuumad. Kõik elemendid alates bismutist (Bi; 82) on ebastabiilsed e. radioaktiivsed. Tuuma suurus võib varieeruda sõltuvalt neutronite arvust tuumas. Mida suurem on prootonite ja neutronite arvu erinevus tuumas, seda ebastabiilsem on tuum. Tuumade iseeneslik lagunemine on looduslik radioaktiivsus. Kõikidel ainetel esineb radioaktiivseid isotoope, millel on tavaliselt lühike poolestusaeg. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid (neutron positron, elektron ja neutriino). Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma sattudes tekib mädane silma
Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri
peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. FÜÜSIKALISED OMADUSED Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: · 232 poolestusaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat · 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% · 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% · 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat · 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemp.on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi
Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi
Radioaktiivse kiirguse avastamisel leiti, et kiirgus on pidev (tegelikult tema võimsus väheneb aja jooksul). Lisaks avastati, et sellised ained eraldavad ka veidikene soojust. Seda ei osatud algul seletada energia jäävuse seaduse põhjal. Hilisemad katsed näitasid, et selline energia eraldumine saab toimuda seetõttu, et aatomid ise muunduvad (tegelikult muunduvad aatomi tuumad) Radioaktiivne muundumine tähendab, et ühest keemiliseset elemendist saadakse teine. Poolestusaeg - hilisemad täpsemad uuringud näitasid, et kiirgus, soojuse eraldumine ja radioaktiivsete aatomite arv on teatud seaduspärasusega. Rad. ainete jaoks on olemas üks ajavahemik, mille jooksul pooled rad. aine aatomid muunduvad ehk lagunevad (samamoodi väheneb ka kiirgav soojus poole võrra). See on statistiline seaduspärasus, sest on võimatu ette teada, millal mingi aatom poolestub (e laguneb). Piltlikult öeldes rad. aatomid ei vanane. Osutub, et poolestusajad on väga erinevad
lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna?
14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus? Mis püsib keemilistes reaktsioonides muutumatuna?
en.seisundisse alfa kiirgus laeng +2 oht kui in.on selle alfa kiirguse endale sisse viinud nt süües saastatud toitu,hingates saastatud õhku (kõige suurem oht on sisemine) peatab 5 cm õhku,paberileht beeta kiirgus 1; kui on in.org.sees nt.sisse söönud,sisse hinganud.Väline siis kui ta on nahapinnal-võib tekkida põletused; plastik,klaas röntgenkiirgus 0 ; väline(teatud piirkonnad tuleb varjata) ; õhukene kiht pliid gamma kiirgus 0 ; väline ; plii või väga paks betoon poolestusaeg on aeg mille jooksul radioaktiivsete isotoobi tuumade arv väheneb 2x nt.1000 tuuma poolestusaeg on T1/2=3,8 päeva Poolestusajad on 10-14 a, 1012 a. Kiirgusallikad 1.Päikesesüsteemi tekkimisel (ümbritsevad igal pool nt 238U ~40 lag./kg ; 232Th ~40 lag./kg Oluline on 40K ~400lag./kg 1Bg= 1lag./1 sek. Täiskasvanu in.mille aktiivsus on 2000Bg 2.Kosmiline kiirgus, mis tabab meid koguaeg (Päike) 238U 222Rn Tegemist on intergaasiga.
kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus
*Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? *Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi *Kütus, elektrienergia; Arheoloogia; Teaduses uute ainete tootmiseks; Meditsiinis raviks ja röntgenis; Tuumarelvades; Allveelaevades 12.Mis on sünteesireaktsioonid-tekkimise tingimused. *Kergete tuumade ühinemine. 1)Kõrge temp 2)Kõrge rõhk 10
*ioniseerib õhku *inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid.
sisaldada ka õhust raskemaid omakorda oleneb kasutatava toimub ikkagi akna Selektiivklaas asetatakse gaase nagu argoon või kütte (radiaatorküte, tuulutusasendis. klaaspaketti siseklaasina nii, et Eriklaaside kasutamine. Kõige kasutatavam klaas soojusisolatsiooni parandamiseks ning madala energiakulu saavutamiseks on selektiivklaas. Poolestusaeg - aasta pärast on aktiivsus 500 krüptoon-94 poolestub 1,4 jõuavad kaotada oma bekerelli. sekundi jooksul. Jood-131 aktiivsuse enne hetkest kuni poolestub 8 päeva jooksul. inimorganismiga
● Gammakiirgus on aga veel suurema läbimisvõimega 17. Milles seisneb Ⲁ- lagunemine? Tuumast lendab välja alfaosake, mis võtab endaga kaasa 2 prootonit ja 2 neutronit. 18. Milles seisneb β- lagunemine? Lendab tuumast välja elektron 19. Kuidas tekib 𝝲-kiirgus?-kiirgus? Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne tesit tüüpi radioaktiivse kiirguse ning elementaarosakeste annihileerumisel 20. Mis on tuuma poolestusaeg? Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool elemendi esialgsetest tuumadest
· Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 6,947 · Sulamistemperatuur: 180,54 °C · Keemistemperatuur: 1342 °C · Tihedus: 0,53 g/cm3 · Värvus: hõbevalge/hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2
mündid 7 Elavhõbe(Mercury) · Hg: +80|2)8)18)32)18)2) · II B rühm, 6.periood · Tavatingimustes vedel · Tahkumis temperatuur 38,8 ° C · Ohtlik inimese tervisele. · Kasutati kraadiklaaside tootmiseks 8 Elavhõbeda ohtlikus · Metalliline vedel elavhõbe pole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. · Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on 3 aastat. · Elavhõbedaga kokkupuutel saab kahjustada inimeste närvisüsteem,neerud võivad töö lõpetada ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust. 9 Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust. Kuld(Aurum) · Au: +79|2)8)18)32)18)1) · I B rühm, 6.periood · Pehme metall · Sulamis temperatuur 1064°C · Ei reageeri vee ega hapetega · Kasutataks ehete, müntide valmistamiseks 10
A A 0 z X = z +1 Y + -1 e neutron muundub prootoniks(see on nõrk vastasmõju ja suundub prootonite energiatasemele) -lagunemise reegel: elemendi massiarv ei muutu, järjekorra number ei muutu A A z X = z X + Y (Y-kvant) Energiatasemed ei ole täidetud madalamast. Tuum on ergastatud ja läheb gamma-kvanti kiirates põhiolekusse. -lagunemine toimub alati koos ja -lagunemisega. 9. Poolestusaeg, keskmine eluiga, lagunemise seadus ja valem, tähised? Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest aatomitest. Kuna lagunemine on ettearvamatu, siis räägitakse radioaktiivsete aatomite korral keskmisest elueast. =T* lagunemise seadus: N = N0 2 t / T N0- algtuumade arv, N-allesjäänud tuumade arv, t-aeg, T-poolestusaeg 10. Milles seisneb radioaktiivse lagunemise olemus? Mingil hetkel muutub radioaktiivne tuum ebapüsivaks ja hakkab lagunema moodustades lagunemisrea.
1 Tuumareaktsioon Üks tuumareaktsooni valemitest on: Kui vaba neutron tabab uraani aatomituuma, aatomituum lõhestub ja tekitab kaks uut aatomit ning neutroneid.Protseduur on ammendamatu. Poolitatud tuumad säilivad kuni 200 000 aastat. 2.2 Tuumakütused Tuumarelvades kasutatakse Uraani isotoope: U-235 ja U-238 ning Pluutooniumi. Uraani avastas aastal 1789 Martin Heinrich Klaporth. 1940. Aastani oli uraan raskeim element. U-235 poolestusaeg on 703,8 miljonit aastat. U-238 poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat. Enrico Fermi avastas pluutooniumi aastal 1934. Pluutooniumi poolestusaeg on 24,100 aastat. 2.3 Stardiplatvormid ning kandjad Esimene tuumarelv oli vabalt langev pomm. Vabalt langevad pommid on disainitud lennuki pealt viskamiseks. Järgnevad kandjad olid Ballistilised raketid mis kandsid reeglina korraga ühte lõhkepead. Ballistilised raketid on ligi 10x kiiremad kui
fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist
Dissotsiatsioonimäär Aine mass m=c × M m= n × M pH= - log |H| pH=pK log |H|= |H|=K × [HO] = pOH= - log |OH¯| |OH¯|= Molaarmass M = V × Cm M= M= Molaalsus Cm= Cm= Ruumala V= V= Konsentratsioon C= C= C= Happe ja soola suhe: = Moolide arv n= n=C×V Entalpia H= U+nRT H=G+TS Siseenergia U=H-nRT U= q - w Gibbsi vabaenergia G=H-TS G= -nFE G=Gr°+ RT ln Q Entroopia S=R ln S= S=nc ln S= nR ln S= nR ln Kiirus v = v=K×C(a)×C(b) v(t2)= v(t1) × Poolestusaeg t= t(e,k) = i× K(e,k) × Cm (elektrolüütide puhul i= × (produktide ioonide arv -1) + 1 Osmootne rõhk = i × Cm × RT Tasakaalukonstant Ka= lnK= lnK = ln = × - ) K2= K1 × aktivatsioonienergia E=E - lnQ
Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega. Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel. 2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest. 3
Koperniikium (Cn) Johanna Paide Koperniikium on sünteetiline keemiline element sümboliga Cn ja aatomnumbriga 112. Koperniikium on metall ning 12. rühma 7. perioodi element. Aine teadaolevad isotoobid on eriti radioaktiivsed ja loodud ainult laboris. Stabiilseima teadaoleva isotoobi, koperniikium- 285 poolestusaeg on umbes 28 sekundit. Koperniikium loodi esmakordselt 1996. aastal Saksamaa Darmstadti lähedal asuva GSI Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei ole leida pilte, sest selle poolestusaeg on niivõrd lühike. Kuna koperniikium on ülimalt ebastabiilne ja seda on suudetud vaid laborites ja ainult üürikeseks hetkeks luua, siis ei ole teada tema täpsed omadused
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine
beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest ( )elektronidest või + positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest ( ) positronidest. 5.Radioaktiivse lagunemise seadus. Rutherford tegi radioaktiivsete ainete lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainete aktiivsus väheneb aja jooksul. Poolestusaeg on kindel aeg, mille jooksul iga radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis. Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2
2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi. Γ – kiirguse korral jääb tuum samaks, toimub vaid prootonite ja neutronide ümberkorraldumine tuumas. Radioaktiivse lagunemise seadus Radioaktiivse elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemis, mille jooksul ta radioaktiivsus väheneb 2x. Seda vahemikku nim. poolestusajaks ja tähistatakse T. Nt Uraanil on poolestusaeg 4.5 mld aastat. Ra on T 1500 aastat. RN T = 1min Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, avaldub valemiga: N = 2- t / T * No N = No / ( 2t / T) N = aja t möödudes allesjäänud osakeste arv No = algne osakeste arv 2t / T = poolestusaeg Radioaktiivsed aatomid ei vanane, st. ta võib laguneda järgmisel hetkel või mingi pika aja pärast. Radioaktiivse aatomi kohta võib arvutada keskmise eluea. Tuuma ehitus 1931. a Inglise füüsik Chadwick avastas neutroni
Füüsika. Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt.Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid). Kehtivad järgmised põhimõtted: 1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element. 2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu.
kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. Meditsiinis leiab radioaktiivsus kasutamist haiguste diagnostikas ja ravis. Haiguste diagnoosimiseks sobivad paremini aatomituumad, mille radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on suhteliselt lühike ja mis kiirgavad mitte väga suure energiaga footoneid. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi isotoope (st aatommassi poolest erinevaid elemendi teisendeid): 18-F (fluor), 67-Ga
12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas? Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe tuumaosakese kohta arvutatud seoseenergia on väikestel tuumadel pisem, keskmise suurusega tuumadell kõige suurem ja rasketel tuumade jälle veidi väiksem. 13. Millised jäävusseadused kehtivad tuumareaktsioonides? Vastus: Laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. 14. Mis isel. Radioaktiivse lagunemise kiirust? Vastus: Poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. 15. Isel. Radioaktiivset lagunemist! Vastus: Lagunemisel eralduvad alfa osakesed (heeliumi aatomituumas) ja beeta osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. 16. Mida tähendab poolestusaeg? Vastus: Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise
väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.
Positiivse laenguga. Kaldub magnetväljas beeta kiirgusest teisele poole. Läbitungimis võime on väike. 4. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aatomi massiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kaha ruudu võrra ette poole. 5. Peale beeta lagunemist nihkub element ühe ruudu võrra perioodiliduse süsteemi lõpu poole. 6. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Poolestusaeg =T 7. Mendelejevi tabelis on ühes ja samas ruudus, ühegi keemilise võttega eraldada ei õnnestu. Tuumades on ühesugune arv prootoneid ja erinev arv neutroneid. Massiarvud on erinevad. 8. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat
elektro-magnetlaine 15. Alfa- lagunemisel kaotab tuum kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb ligikaudu nelja aatommassi ühiku võrra element nihkub perioodilisuse süsteemis kahe ruudu võrra ettepoole. Beeta- lagunemisel lendab tuumast välja elektron, mille tõttu tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass aga jääb samaks element nihkub ühe ruudu võrra perioodilisuse süsteemi lõpu pool. 16. Poolestusaeg- iga radioaktiivse isotoobi jaoks on olemas kindel aeg (poolestusaeg), mille jooksul tema kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra. 17. Tuumareaktsioon- protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda. *Tuumareaktsioonid *Raskete tuumade lõhustumine *Kergete tuumade liitumine *Süntees 18. Raskete tuumade lõhustamise reaktsioon- protsess, tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. 19
Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia. Uraan (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid, 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik 1 neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. Näeme, et eralduv energia kasvab plahvatuslikult ehk ahelreaktsion kujutab endast tuumapommi plahvatust. Paljunemistegur mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n
4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng 2 laenguühiku võtta väiksem, kui lähteelemendil Beeta lagunemine – elektron välja – tekib uus keemiline element, mille tuumamass on sama, kuid tuumalaeng ühe ühiku võrra suurem , kui lähteainel Poolestusaeg - Radioaktiivse aine poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus Nihkereegel - alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole.
RADIOAKTIIVSED MUUNDUMISED Alguses komistati "lolli" aine otsa , milleks oli uraan. Täpsemad uuringud näitasid,et ainete radioaktiivne kiirgus ja eralduv soojus vähenevad siiski aja jooksu. Lisaks avastati et tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg Radioaktiivsete muundumiste uurimisel avastati teatud statistiline seaduspärasus: Iga radioaktiivse aine jaoks eksisteerib üks kindel ajavahemik, mille jooksul pooled selle aine aatomid muunduvad mingiteks teisteks aatomiteks. ISOTOOP Osutub, et elementidel eksisteerib looduses väga väike kogus selle elemendi lisa. Ta erineb põhielemendist ainult neutronite arvu poolest.Kuna teda on põhielemendiga võrreldes vähe siis sellest tuleneb tabeli aatommassi mittetäisarvuline väärtus.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Elemendist üldiselt Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall. Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on metall, mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133. Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal keemik Robert Wilhelm Bunsen ja füüsik Gustav Robert Kirchhoff.
Hassium 108 Hs 265 2 14 32 32 18 8 Hassium 2 Mis on Hassium? Hassium on keemiline element, mille järjenumbriks on 108 Hassium on nimetatud Sveitsis sündinud Vene keemik Henri Hess'i auks. Avastas - Heavy Ion Research Laboratory (HIRL) 1984. aastal Saksamaal Koostis: plii-208 ja raud-58 nukleoni Hs-265 poolestusaeg on 2 ms Oksüdatsiooniaste: +8 Eeldatakse, et tema olek on tahke Looduses on pikalt elanud Hassium-271 isotoop Tuvastatud on umbes 40 aatomit Hassium-265 Aitäh
annaabi.ee 
