Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub
· Üldine happe-alus katalüüs kiirendab reaktsiooni kuni 100 korda. a) spetsiifilise katalüüsi puhul ei sõltu kiiruskonstant puhvri kontsentratsioonist. b) Üldise puhul sõltub, sest puhver võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. Üldise happe-alus katalüüsi ensüümi ioniseeruvate rühmade aktiivsus prootoni ülekandes siirdeseisundis on suurim pKa läheduses. Seriin proteaasid- segu kovalentsest ja üldisest hape-alus katalüüsist. Esindajad : Trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin, subtilisiin, plamiin, TPA Kõikide puhul osaleb katalüüsis seriin. · katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis - aminohapete kolmik, mis on iga lagundava ensüümi aktiivsustsentris, selle kolmiku abil lagundab ensüüm peptiitsidemeid ( teisi valke) triaad koosneb : seriin , ospartaad, histidiin. 3
Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin
esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud? Fosforüülimine, atsüleerimine, metüleerimine, glükosüülimine, ubikvitüleerimine => pöörduvad. 3. Milliseid aminohappejääke eukarüootides fosforüülitakse? Milliseid prokarüootides? Eukarüootides: Seriin, Treoniin, Türosiin. Prokarüootides: + Histidiin, Asparatraat. 4. Joonistage valkude fosforüülimise ja defosforüülimise skeem (valkude aktiivsuse regulatsioon fosforüülimise ja defosforüülimise kaudu)? Märkige ka ära, kuhu lisatakse fosfaatrühm ning millise energia arvelt protsess toimub? Kas fosforüülimine aktiveerib või inhibeerib valkude aktiivsust? ATP energia arvelt protsess toimub. 5
c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1
Trioosfosfaadi isomeraas His 95 ja Glu 165 üldine happe-aluse katalüüs Vajalik katalüütiliste gruppide täpne orienteeritus insenergeneetiliselt muudetud valk Glu165Asp (eemaldus 0,1 nm võrra), on 1000 korda väiksema aktiivsusega 11 ah jäägi (166 176) pikkuse "kaane" eemaldamisel langeb aktiivsus 105 korda lekib eenediool vaheühendit (tekib mürgine metüülglüoksaal) Trioosfosfaadi isomeraas Lihtsaim reaktsiooniskeem: Vabaenergia reaktsiooni teel Seriin proteaasid Katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes Suur grupp ensüüme kuhu kuuluvad ka seedensüümid trüpsiin ja kümotrüpsiin Kõigil seriin proteaasidel on evolutsioonis konserveerunud: · katalüütiliselt oluline seriinijääk · katalüütiline triaad Asp-His-Ser Kümotrüpsiini katalüütiline triaad Asp 102, His 57 ja Ser 195 Seriin proteaasid erinevad substraadi spetsiifilisuse poolest
Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. 4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20. 5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist. 1. lugemisraami puhul saab kodeerida aminohappeid: ACC AUC UCG AGA vastavalt treoniin, isoleutsiin, seriin, arginiin. 2. lugemisraam (raami nihe ühe aluse võrra) CCA UCU CGA GAG vastavalt proliin, seriin, arginiin, glutamaat. 3. lugemisraam (raami nihe kahe aluse võrra) CAU CUC GAG AGU vastavalt histidiin, leutsiin, glutamaat, seriin. 6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid
(muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin)
pearühmaga fosforüülX Polaarsed fosforüülX pearühmad XOH Fosfolipiidi nimi X X=H, Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidüületanoolamiin NB! X iseloomust ii. koliin fosfatidüülkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidüülseriin summaarne laeng iv. müoinositool fosfatitüülinositool v. glütserool fosfatidüülglütserool vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin Xid i v ii iii iv vi Fosfolipaasid Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid
peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik
membraanide oluline komponent) · Fosforhape reageerib R1 C O CH O (esterifitseeritakse) omakorda mõne H2C O P O kõrvalgrupiga X mille tulemusel tekivad spetsiaalse rakendusega O lipiidsed kompleksid phosphatidate X võib olla näiteks · Seriin · Koliin O · Etanoolamiin O H2C O C R2 · Glütserool R1 C O CH O · Inositool H2C O P O X O glycerophospholipid
Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31. Kas peptiidside on oma olemuselt? Amiidside 32. . Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? 20 erineva AH 33
peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide
peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgnevad trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Töö käik
üleminekuolekut ja muutes reaktsiooni teed. 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arginiin ja asparagiinhape 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. Histidiin ja tsüsteiin. 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand
peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid
D-vitamiin) Kahjulik-on kolestorool, mis koguneb veresoonte seintele ja takistab vereringet(munakollane) Kolestorooli suudab siduda letsitiin, mis on kaunviljade valk. VALGUD EHK PROTEIINID Valgud-orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. -----------------> amfoteenne ühend, mis omab happelisi ja aluselisi omadusi. Aminohappeid-nimetatakse 3 esimese tähega. *Leu-leutsiin *Tyr-türosiin *Val-valiin *Ser-seriin *Valgud omavad nelja erinevat kuju, mida nimetatakse struktuurideks. 1)Primaarstruktuur-sirge, tugev ühendus(nt.küüned) 2)Sekundaarstruktuur a) (alfa)-heeliks b) (beeta)-struktuur 3)Tertsiaar struktuur a)fibrillaarne struktuur b)gloobaal struktuur 4)Kvaternaar struktuur-väga ebapüsiv, inimesel suudab seda ainult hemoglobiin hoida. Koosneb kahest globaal struktuurist. *Valgul on kaks omadust, mis on seotud tema struktuutimuutustega. Omadused:
lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus (millised aminohapped sellesse kuuluvad) ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Siinkohal piirdume vaid nelja peamise rühma nimetamisega, süüvimata nende toimemehhanismide erinevustesse: seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise1 s vältel 30°C juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis ongi üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Töö käik:
üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav:
energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt
bakteriaalsed proteaasid nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt. Proteaase jagatakse ka selle alusel, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele – endo-ja eksopeptidaasid. Ensüümi toimimise järgi jaotuvad need hapudeks (pH=2,5), neutraalseteks (pH=7,2) ja leelisproteaasideks (pH=9,0). Aktiivtsentri ehitusest tuleneb ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 µmooli aminohapete vabanemise 1 s vältel 30°C juures. Aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina kaseiini, mis on piima põhivalk ja kus ta asub mitsellidena
spetsiifilisi, mis lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (nn piiratud proteolüüs, nt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin). Eristatakse ka endo- ja eksopeptidaase, vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Optimaalse pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluline klassifikatsiooni aspekt on ka aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev toimemehhanism, 4 peamist rühma on: seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel, milleks kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe
(kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28.(124) Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. Happelise iseloomuga on ainult kaks AHt, mis sisaldavad kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29
b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). V: Arginiin, 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. V: histidiin, asparagiinhape 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. V: seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? a) katalüüsi efektiivsust b) katalüüsi spetsiifilisust c) katalüüsi sõltuvust temperatuurist 40. Seriin proteaasid: a) katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt
On olemas nii väga spetsiifilised, kui ka need, mis toimivad kõikidele peptiidsidemele. · Eristatakse ekzo- ja endopeptidaase, mis sõltub sellest, kas proteaas toimib peptiidahela kesketele või otsmistele peptiidsidemetele. · Optimaalse keskonna pH järgi eristatakse hapusid, neutraalsed ja leelisproteaase. · Oluline proteaasi klafitsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus, millist sõltub toimemehanism. (näiteks tiool-, seriin-, aspartaat- ja metalloproteinaasid). · 1 µkat - ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks, mis peegeldab 1 µmooli peptiidsideme hüdrolüüsi 1 sekundi jooksul 30C juures. (kuid seda on raske mõelda siis proteaaside aktiivsus avaldatakse vabanevate produktide hulga kaudu) · Neutraale ja alulise proteaaside aktiivasusi määramise jaoks kasutatakse põhiliselt kaseiini. Kaseiin valk(fosfoproteiin), mis leidub piimas. Kaseiini molekulid on hüdrofoobsed ja
sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult
Glutamiinhape 3,71 g Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g Seriin 0,75 g Lüsiin 0,70 g Isoleutsiin 0,69 g Treoniin 0,58 g Türosiin 0,57 g Pohla-Kaera kook TÄIDIS TAINAS 250 g 150 g Kohupiim Või
Kõik eelnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside hulka. Eksopeptidaasid on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid, mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks on 1 µkat, mis väljendab sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 µmooli aminohapete vabanemise 1 sekundi vältel 30°C juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu.
endopeptidaasi. Eksopeptidaasid on näiteks karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid, mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N- terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH=2,5), neutraalseid (ph=7,2) ja leelisproteaase (pH=9,0). Proteaase klassifitseeritakse aktiivtsentri ehituse (millised aminohapped sellesse kuuluvad) järgi, millest tuleneb ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin -, tiool-, aspartaat- ja metallproteinaasid. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otse mõõdetav, siis on levinud proteaasi aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete peptiidide hulga kaudu. Alkanaasi aktiivsuse määramisel kasutasin substraadina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on forfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena
i. etanoolamiin fosfatidiilatanoolamiin NB! R iseloomust Glütserofosfolipiidide struktuur ii. koliin fosfatidiilkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidiilseriin summaarne laeng -glütserool-3-fosfaat iv. müo-inositool fosfatitiilinositool -posits. C1 ja C2 esterifitseeritud v. glütserool fosfatidiilglütserool rasvhappe poolt vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin
Eksopeptidaaside esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid, mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH =2,5), neutraalseid (pH = 7,2) ja leelisproteaase (pH = 9,0). Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri aminohappeline järjestus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise 1 s vältel 30°C juures. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini
aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin
BIOKEEMIA test I NIMETUS SÜMBOL TÄHIS RADIKAAL -R 1 Glütsiin Gly G H- 2 Alaniin Ala A CH3- 3 Valiin Val V (CH3)2-CH- 4 Leutsiin Leu L (CH3)2-CH-CH2- CH3-CH2-CH- 5 Isoleutsiin Ile I CH3 6 Seriin Ser S HO-CH2- CH3-CH- 7 Treoniin Thr T OH 8 Tsüsteiin Cys C HS-CH2- 9 Metioniin Met M CH3-S-CH2-CH2- 10 Aspartaat Asp D HOOC-CH2- H2N-C-CH2 11 Asparagiin Asn N O
Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada). Asendamatud aminohapped on saadavad ainult toidust. Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4. Püruvaadi perekond alaniin 5. Riboos-5-fosfaadi perekond Histidiin 6
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt
LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel .
Glükoos 4,98 g Fruktoos 4,85 g Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid Väärtus Toiteelement 100 g kohta Kaalium (K) 358,00 mg Magneesium (Mg) 27,00 mg Fosfor (P) 22,00 mg Kaltsium (Ca) 5,00 mg Naatrium (Na) 1,00 mg Mangaan (Mn) 0,27 mg Raud (Fe) 0,26 mg
Oksaloatsetaat on aspartaadi, seriini, glütsiini ja tsüsteiini lähteühendiks ning glükoneogeneesis kasutatav Glükoneogenees Glükoneogenees- glükoosi süntees organismis mittesüsivesikulisest eellasest, milleks on: Laktaat, püruvaat Gori tsükkel (maksa-lihase vaheline ringlus) Glükoosi-alaniini ringlus lihaste ja maksa vahel (laktaat-püruvaat-alaniin) Glütserool Glükogeensed aminohapped Alaniin, Seriin, Aspartaat jt Glükoneogeneesi tähtsus Vereglükoosi taseme säilitamine (maksa glükogeenist jätkub 10-20 tunniks) Lihaste energia-ainevahetuse tagamine Glükogenees ja glükogenolüüs Glükogenees on glükoosist glükogeeni tootmine Glükogenolüüs on glükogeenist glükoosi tootmine Glükogenees võimaldab Toota kiiresti ja piisavalt glükoosi Diabeet Diabeet Diabetes mellitus I-tüübi diabeet
Orgaanilised komponendid: valk, AH, mutsiinid, Glc, kolesterool, karbamiid. Funktsionaalselt on tähtsad alfa-amülaas, glükoproteiinid, antimikrobiaalsed valgud. Oligosahhariidosa otsas paikneb NANA. 1) Sülje lipiidid (10-100 mikrooni/l) - Glükolipiidid (difundeeruvad seerumist) - Neutraalsed lipiidid (neutraalsed glütseroglükolipiidid, vabad RH, kolesterüülestrid, kolesterool) - Fosfolipiidid (fosfatidüületanoolamiin,- koliin,- seriin ja sfingomüeliin) Biofunktsioonid: hambakatu, hambakivi (Ca-P-lipiid) ja kaariese teke Mõju füüsikalis-keemilistele omadustele: - glükosüül-transferaasse aktiivsuse suurendamine, mis assotsieerub suuõõne mikroobide kariogeensusega - hüdrofoobsuse modifitseerimine, mis suurendab mikroobide adsorptsiooni hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded:
kiiruskonstant puhvri kontsentratsioonist. Üldine katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid peale H ja OH , kiirendab reaktsiooni kuni 100 korda. Näiv kiiruskonstant sõltub puhvri kontsentratsioonist, kuna see võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. Seriinproteaase: (segu kovalentsest ja üldisest happe-alus katalüüsist): trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin. Seriin on osa ,,katalüütilisest triaadist" seriin, histidiin, aspartaat. Asp-102 rolliks on orieteerida His- 57; His-57 toimib nagu üldine alus ja hape; Ser-195 moodustab kovalentse sideme peptiidiga, mida ta lõikab. 3. Metalliioonide katalüüs. Paljud ensüümid vajavad metalli ioonide juuresolekut maksimaalse aktiivsuse saavutamiseks. Metalloensüümideks nim ensüüme, mis seovad metalle tugevalt või vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks.
mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
9. Jäta meelde, et agari tüüpi tarretid (tarrendite või tarretiste valmistamiseks kasutatavad ained) on polüsahhariidid, aga z elatiin on valguline aine, mida saadakse kollageeni (lk 104) lõhusta- misel. P.S. TRÜKIVIGA: peab olema ,,estagar" 13 13. VALGUD (LK 108109) 1. Happeline: asparagiinhape Aluselised: lüsiin, histidiin Neutraalsed: isoleutsiin, seriin, glutamiin 2. Hüdroksüülrühma sisaldavad seriin, treoniin ja türosiin; kõige rohkem lämmastikku sisaldab arginiin 32%. 3. Esitatud on tripeptiid, mille vesilahus on neutraalne; koosneb isoleutsiini, metioniini ja glütsiini jääkidest; peptiidi moodustumisel eraldub kaks vee molekuli. 4. Aspartaami täielikul hüdrolüüsil moodustuvad asparagiinhape ja fenüülalaniin. Aspartaami molekuli laeng on happelises keskkonnas positiivne, aluselises negatiivne.
ensüümiga, kuid ensüüm-inhibiitor-substraadi kompleks ei konverteeru produktiks. Vmax väärtus langeb, kuid Km väärtus ei muutu kuna inhibiitor vähendab funktsionaalse ensüümi kontsentratsiooni. 6.3 Tooge üks ensüümkatalüüsi pöördumatu inhibitsiooni näide. Mõned fosfoorgaanilised ühendid seostuvad pöördumaltult seriini hüdroksüülrühmaga ja inhibeerivad pöördumatult ensüüme, mille aktiivtsentris on seriin, näit.: Närvigaas DIPF reageerib pöördumult atsetüülkoliinesteraasi aktiivtsentri seriini jäägiga. Jodoatseetamiid seostub pöördumatult tsüsteiini tioolrühmaga: Penitsilliin seostub glükopeptiidi transpeptidaasi aktiivtsentris asuva seriini hüdroksüülrühmaga, takistades bakterite seinte moodustamist ning blokeerides bakterite kasvu. 6.4 Kirjeldage transition state analoogide inhibitsiooni põhimõtet.
Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski olulisi funktsioone (-alaniin). Proteogeensed aminohapped jaotatakse struktuuri ja polaarsuse järgi: · Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly(Glütsiin), Ser(Seriin), Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin) · Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin) · Apolaarsete radikaalidega: Ala(Alaniin), Val(Valiin), Leu(eutsiin), Ile(Isoleutsiin), Met(Metioniin), Phe(Fenüülalaniin), Trp(Trüptofaan), Pro(Proiin) · Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp(Asparagiinhape), Glu(Glutamiinhape)
Kus? Madratsid, pehme mööbel, põrand Kodutolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae) 80-90% kodusest lestapopulatsioonist, nende elutsükkel 31 päeva (eluiga 120 päeva), soodne temperatuur 20 25°C, õhuniiskus 40 50%, pime keskkond, tolmulestad on pimedad Põhja Euroopas Dermatophagoides farinae (kuiv keskkond) Dermatophagoides pteronyssinus (Euroopa, niiske keskkond) Allergeensed ensüümid lesta ekskrementides Tsüstiin proteaasid Seriin proteaasid Peamine reservuaar voodi Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid
katalüütilise domääni (türosiin-kinaas retseptor) Ensüümiga seotud retseptorid- Signaal molekul kinnitub retseptorile, milele omakorda kinnitub türosiinkinaas (türosiin-kinaas seotud retseptor) Ensümaatiliste omadustega retseptorid Retseptor-türosiin-kinaasid - fosforüleerivad türosiine, mis asuvad rakusisestel signaalmolekulidel Retseptorisarnased türosiinfosfataasid - eraldavad rakusuisestelt signaalmolekulidelt fosfaatgruppe Retseptor-seriin/treoniin-kinaasid - fosforüleerivad seriine või treoniine regulaatorvalkudel, mis on seostunud latentsetele e. uinuvatele geenidele Retseptor-guanülüültsüklaasid - katalüüsivad tsüklilise GMP teket tsütosoolis Ensüümiga seotud retseptorid Türosiin-kinaas-seotud retseptorid - seostuvad rakusiseste valkudega, millel endal on türosiinkinaasne aktiivsus Histidiin-kinaas-seotud retseptorid - aktiveerivad nn. “kahekomponentset” signaalirada, milles
20 aminohappe süsinikskeletid kanaliseeritakse seitsmeks võtmeühendiks: püruvaadiks, atsetüül-CoA-ks, atsetoatsetüül-CoA-ks, - ketoglutaraadiks, suktsinüül-CoA-ks, fumaraadiks või oksaloatsetaadiks. Kolmesüsinikulised aminohapped konverteeruvad püruvaadiks (nt alaniin transamineeritakse püruvaadiks ja glutamaadiks). Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks
Jaotus kõrvalahela keemiliste omaduste järgi: 1) hüdrofoobsed ah mittepolaarsete R-rühmadega (mittetsüklilised, ning aromaatse tsükliga, kõrvalahelad sisaldavad ainult C ja H-e, nt glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, või omavad alifaatset hargnenud ahelat) 2) polaarsed ah neutraalsete R-rühmadega, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (elektronegatiivne ühend! doonor-aktseptor side, N, O (OH), nt seriin, türosiin, tsüsteiin jne) 3) positiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on positiivne laeng füsioloogilise pH juures (enamasti hüdrofiilsed, mahukad kõrvalahelad ja otsas positiivselt laetud aatomirühm, nt lüsiin, arginiin, histidiin), 4) negatiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on füsioloogilise pH korral negatiivne laeng (happelised kõrvalahelad, nt aspardaat, glutamaat)
N'äiteks komplemendi kolmas valk C3, millel ei ole ensümaatilist aktiivsust enne kui proteaas teda pole püganud veits, siis C3 pügab järgmist jne – kaskaad. Järjestikuline zümogeenne kaskaad (võrreldav hüübimis ja kiniinse kaskaadiga). Komplemendi süsteemi valgud (nomenklatuur) C1(qrs), C2, C3, C4, C5, C6, C7, C8, C9 faktorid B, D, H ja I, properdiin (P) mannosi siduv lektiin (MBL), MBL seotud seriin proteaas (MASP-1 MASP-2) C1 inhibiitor (C1-INH, serpiin), C4-binding protein (C4-BP), decay accelerating factor (DAF), sellise protsessi reguleerimiseks on vajlikud inhibiitorid C1 receptor (CR1) – plaju sellistel rakkudel nagu erütrotsüüdid, on prügivedajad, kui antikeha on seostunud antigeeniga ja üles leitud komplemendi süsteemiga kogu see kompleks seotakse selle retseptori vahendusel retseptori külge ja viiakse põrna, protein-S (vitronectin)
annaabi.ee 
