formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Iga transporditud ATP kohta tuleb üks H+ sisse. Ühe ATP sünteesile kulub kolm H+. Seega, ATP süntees ja eksport kokku võrdub 4H+ ühe ATP kohta. 12. Kas toodud väited vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a) Mitokondrite sisemembraan pole küll NADH-le läbitav, kuid tsütosoolse NADH transport mitokondri maatriksisse on lahendatud süstiksüsteemide abil. b) Tsütosoolse NADH reoksüdeerimisel osalevad süstiksüsteemid (N: malaat-aspartaat süsteem). c) Kogu tsütosoolis tekkinud NADH reoksüdeeritakse sealsamas. mitokondri maatriksis 13. Oksüdatiivse fosforüleerimise reguleerimine toimub järgmiste faktorite abil a) glükoosi kontsentratsioon rakus b) ADP ja Pi kontsentratsioon maatriksis c) NADH ja CoQH2 kättesaadavus d) rasvhapete sisaldus rakus e) H+ gradiendi suurus
Hapniku kontsentratsioon atmosfääris on palju suurem kui CO2. (20% vs 0,03%) Kirjeldage lehe kranz (pärg) tüüpi anatoomia C4 taimedel on juhtkimpude ümber kahe rakukihiline pärg. Pärja moodustavad pärgrakud, millel on paks rakusein tänu millele ei difundeeru CO2 sealt välja. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. PEP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg. (malaat/aspartaat ) See reaktsioon toimub lehe mesofüllirakkudes, mis ei sisalda ribuloosbisfosfaadi karboksülaasi. Kirjeldage kuidas C4 taimedes tagatakse CO2 kõrgem kontsentratsioon juhtkimbu ümbrise rakkudes võrreldes C3 taimedega? Mesofüllirakkudes toimub PEP-i karboksüülimine ja karboksüülimisreaktsiooni produktid suunatakse juhtkimbu ümbrise rakkudesse CO2 konsentreerimise mehhanism. PEPil on suurem afiinsus CO2 suhtes kui Rubiscol. EP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg
juhtsoontes. Ühikuks on vee ruumala, mis ajaühikus läbib pinnaühikule mõjuva jõu ühiku toimel. 17. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval C4 taimedel niiskel ajal, CAM taimedel öösel? 18. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasiga. Moodustuvad oksaalatsetaat, mis konverteeritakse malaadiks. Malaat transporditakse lehe juhtkudede ümbrise rakkudesse, kus toimub dekarboksüleerimine. Saadakse CO2, mis on kasutatav Calvini tsükli jaoks. See vähendab fotorespiratsiooni ohtu (et Rubisco seoks O2). PEP karboksülaas transpordib CO2 otse Rubiscole. 19. Mis on gutatsioon? Vee eraldumine tilkadena hüdratoodide veelõhede kaudu. Asub leheservades juhtsoonte otstes. 20. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Kõrge õhuniiskus ja madal temperatuur (madal veepot
väärtusest [A] = [A]0 e-Gº/RT Mida kõrgem aktivatsioonienergia seda väiksem kiiruskonstant Kiiruskonstant on aktivatsioonienergiaga seotud k = Q e-Gº/RT k = Q eSº/R e-Hº/RT = Q`e-Hº/RT Q - konstant (s-1) Aktivatsioonientalpia (Hº) Aktivatsioonientroopia (Sº) Aktivatsioonienergiat on võimalik määrata kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest ln k = ln Q` - Hº/RT Arrheniuse teljestik ln k versus 1/T Joonisel on andmed fumaraadi hüdrataasi katalüüsitava reaktsiooni kohta Malaat Fumaraat + H2O Mida teeb katalüsaator? Katalüsaator alandab reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri alandab aktivatsioonienergiat Kuidas? · üleminekuoleku stabiliseerimine · erinev reaktsiooni tee vaheühend lokaalses energia miinimumis Tulemus kiiruskonstant kasvab Katalüsaator ei mõjuta tasakaaluolekut kiireb nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon Katalüüsi mehhanismid Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1
C4 taimedel on väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad.
ADP-glükoos on glükoosijääkide doonoriks tärklise sünteesil taimedes. Püruvaadi karboksülaas lokaliseerub ainult mitokondri maatriksis. Püruvaat siseneb reaktsiooniks mitokondrisse. Sünteesitud oksaalatsetaat ei suuda läbida membraani. Lahendus selleks on oksaalatsetaadi taandamine malaadiks ning viimase transport tsütoplasmasse ning oksüdeerumina tagasi oksaalatsetaadiks. Oksaalatsetaat malaadi puhul NADH NAD+. Malaat oksaalatsetaadi puhul NAD+ NADH Glükogeeni metabolismi kontroll toimub glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi kaudu. - Glükogeeni fosforülaas aktiveeritakse allosteeriliselt (mitte aktiivsaidist) AMP poolt ja inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6-fosfaadi ja kofeiini poolt. - Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt. Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis
dehüdrogenaasil, annab elektronid hingamisahelasse ubikinooni tasemel st osa NADH pot energiast läheb kaotsi. Ei ole tasakaaluline G<0. Aspartaadi-malaadi sütik teine lahendus redutseeritud NADH ekvivalentide viimiseks mitokondrisse. Tsütosoolse NADH ekvivalentide transpordiks konverteeritakse kõigepealt NADH arvel oksaalatsetaat malaadiks. See reaktsioon toimub tsütosoolse malaadi dehüdrogenaasi toimel. Malaat rransporditakse mitokondrisse transporteri vahendusel. Mitokondris oksüdeeritakse malaat tafasi oksaalatsetaadiks nii, et tekib NADH. Seda katalüüsib mitokondriaalne malaadi dehüdrogenaas. Et taastada süstiku algoleks viiakse oksaalatsetaat mitokondrist välja ja alfa-ketoglütaraat mitokondrisse sisse. Kasutatakse aspartaadi aminotransferaasi. Teine transporter vahetab asparataadi glutamaadi vastu. Tasakaaluline. Maatriksi poolel
pärjarakkudesse ja dekarboksüülitakse seal NADP seoselise malic ensüümi abil. Sel juhul CO2 eraldumist saadab NADP taandamine, niiet koos CO2ga imporditakse pärjarakkudesse ka NADPH. Seda tüüpi taimedes toimub pärjarakkudes ainult ATP süntees tsüklilises elektrontranspordis, vee lagundamist ja NADPH sünteesi ei toimu. PSII puudub pärjarakkudes üldse. CAM metabolism – kaktustes. Öösel glükolüüsi raja kaudu sünteesitakse PEP, mis karboksüülitakse sidudes CO2 ja tekkinud malaat salvestatakse vakuoolis. Õhulõhed on avatud. Päeval malaat dekarboksüülitakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotosünteesi substraadina. Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimub sisemise CO2 arvel. Kirjeldage tärklise ja sahharoosi sünteesi erinevusi. Tärklise süntees toimub kloroplastis, kus päeval kogunevad tärkliseterad. Öösel need hüdrolüüsitakse ja vabaneb glükoos, mis väljub kloroplastist. Tärklise süntees
Püroviinamarihape e. -ketopropaanhape Tsitraat e. 2-hüdroksü- sidrunhape 1,2,3-propaantrikarboksüülhape Isotsitraat e. 1-hüdroksü- isosidrunhape 1,2,3-propaantrikarboksüülhape -ketoglutaraat e. 2-oksopentaandihape -ketoglutaarhape e. -ketopentaandihape Suktsinaat e. butaandihape merevaikhape Fumaraat e. transfumaarhape buteendihape Malaat e. 2-hüdroksüõunhape butaandihape Oksalo- 2-oksobutaandihape e. atsetaat -ketobutaandihape ENERGIASAAGIS GLÜKOOSI AEROOBSEL OKSÜDATSIOONIL Energiasaagis trikarboksüülhapete tsüklis TCC üldvõrrand 3NADH = 9ATP 1FADH2 = 2ATP 1ATP Kokku: 12ATP Kuna C6H12O6 2CH3CO~SkoA, siis energiasaagis 2 x 12 ATP = 24 ATP Energiasaagis konversioonil glükoos atsetüülKoA 4NADH = 12ATP 2ATP Kokku: 14ATP
Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega. · valguskvandid sinine ja punane H+-ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+'e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse H+-ATPaas aktiveerub valguse, eriti sinise (aga ka punane valgus)valguse toimel. Valguse aktseptoriks on sensorvalgud PHOT1 ja PHOT2, mis on Ser tüüpi proteiinikinaasid ja toimub autofosforüülumine, mis põhjustab 14-3-3 valgu seostumist
a) aminohapete sünteesil: -ketogluratraat (Gln, Arg, Pro), oksaalatsetaat, fumaraat b) puriinide sünteesil: -ketoglutaraat c) pürimidiinide sünteesil: oksaalatsetaat d) rasvahapete sünteesil: atsetüül-CoA e) glükoosi molekulide sünteesil: oksaalatsetaat 11. Fumaraasi reaktsiooni (7.reaktsioon) G'=-3,4 kJ/mol, kuid G=~0. Milline on fumaraadi ja malaadi suhe raku tingimustes 37C juures? Kas vaadeldav reaktsioon on TCA kontrollpunktiks? Ühest fumaraadist tekib üks L-malaat. Vaadeldav reaktsioon ei ole TCA kontrollpunktiks. 12. Kõrgemad taimed ja mõned mikroorganismid omavad reaktsiooniahelat, milles sünteesivad glükoosi molekule atsetüül-CoA baasil. Selgitage a) kuidas seda reaktsioonitsüklit nimetatakse Glüoksülaadi tsükli kaudu sünteesivad taimed glükoosi molekule atsetüül-CoA baasil. b) milline on tsükli nime andnud intermediaadi struktuurivalem c) millistes rakuorganellides reaktsioonitsükkel toimub
Tsütosoolse NADH transport mitokondri maatriksisse on lahendatud süstiksüsteemide abil, mis vahendavad elektronide 12 liikumist, kuigi tegelikult NADH läbi membraani ei kanna. Glütserofosfaadi süstik: 2 glütserofosfaadi dehüdrogenaasi funktsioneerivad koos kandes NADh-lt tsütosoolis saadud elektronid üle FAD-le mitokondris. Malaat-aspartaat süstik: Lehekülg oksaloatsetaat taandatakse tsütosoolis NADH-i arvel malaadiks, mis transporditakse läbi sisemembraani maatriksisse, kus + reoksüdeeritakse konverteerides NAD NADh-ks.
FADH2), läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisahela), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal ETS'i moodustavad 4 elektronkandjat (ensüümid, koensüümid, tsütokroomid, Fe-S valgud) mis jaotatakse nelja funktsionaalsesse kompleksi. 14. Rasvhapete süntees toimub tsütosoolis Sünteesiks läheb vaja atsetüül-CoA (malonüül-CoA?) ja NADPH-d, seda nö toodab tsitraat- malaat-püruvaat süstik Sünteesi etapid: · Sünteesirada initsieeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt · Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni · Ülejäänud kolm etappi on beeta-oksüdatsiooni pöördreaktsioonid · Erinevus: sünteesis taandajana NADPH (katabolismis oksüdeerijana FAD ja NAD +) 15. mRNA transkriptsioonijärgne modifitseerimine Prokarüootides mRNAd ei modifitseerita!!
Võib energiseerida nt elektriline gradient membraanil. Nt K + uniport E.coli rakku. · Sümport kahte ainet transporditakse samas suunas. Üks aine liigub piki gradienti, teine pumbatakse vastu gradienti. (nt fosfaat koos prootonitega, AH koos prootonitega, galaktoos koos Na-iooniga jne). LacY valk loktoos-prooton sümporter · Antipordid on transporterid mis transpordivad ühe aine välja ja teise sisse. Nt Lactococcus lactis esineb malaat/laktaat antiporter. Seega käärimisprodukti välja transportides pumbatakse substraat sisse. Antiport prootonitega prootonid suunatakse läbi membraani välja. Prootonid sisenevad rakku piki prootongradienti läbi transporterite. Sama transporter transpordib prooton rakku ja samal ajal rakust välja mõne teise aine. Bakteritel on levinud nt sedatüüpi antibiootikume rakust välja transportivad prmeaasid. Rakumembraanis paiknevad permeaasid
produkt. Kestva intensiivse füüsilise töö puhul kasvab laktaadi teke glükoosist ja kuhjudes lihas- H O C* H rakkudes põhjustab laktaat lihasväsimust. CH 3 L-Laktaat 32 Malaat Joon. 33 Malaat (õunhape, 2-hüdroksübutaandihape) on inimor- C OO- CO O- ganismi metaboliit. Malaadi dehüdrateerimine annab fuma- CH2 CH raadi (fumaarhape, transbuteendihape). Malaat ja fumaraat HO CH HC (joon
Prootongradiendi puudumisel ei saa sünteesitud ATP ensüümilt vabaneda. Mehhanismi juures ilmneb katalüütiline kooperatiivsus. Kui elektronid pärinevad NADH'lt, tekib ühe NADH kohta 2,5 ATP. Kui elektronid pärinevad FADH 2'lt, tekib ühe FADH2 kohta 1,5 ATP. Suhe P/O näitab, mitu ATP molekuli sünteesitakse iga ½ O2 taandamisel H2O'ks. ATP kogusaagis ühest glükoosi molekulist Olenevalt kasutatavast süstikust kas 30 (glütserool-3-P) või 32 (malaat-atsetaat) ATP molekuli. Kloroplastide ehitus Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autonoomse DNA ja valgusünteesiga organellid rakus. Tülakoidid on lamellid kloroplasti ehituses, mille membraanides toimuvad valgusreaktsioonid. Kloroplasti lahustuv osa on strooma ja seal toimuvad pimereaktsioonid. Fotosünteesi valgusreaktsioonid Fotosünteesivad rakud püüavad valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH
Nad ei liida CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Kui C3 taimedes fikseeritakse süsinik ainult mesofüülirakkudes, siis C4 taimedes on see jagunenud mesofüüli- ja juhtkimbu rakkude vahel. Esmane CO2 sidumine toimub mesofüüli rakkudes (nagu ka C3 taimedes). Seal aga paneb ensüüm PEP karboksülaas CO2 PEP molekuli külge. Tulemuseks on neljasüsinikuline oksaaloatsetaat (siit tuleb C4 nimetus). Seega ei liideta CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Oksaloatsetaat + NADH + H+ = Malaat + NAD+ PEP karboksülaas – ensüüm, mis on võimeline siduma elektrone. Nii transporditakse malaat juhtsoonte küljes asuvatesse kimbuümbrisrakkudesse, millel puuduvad õhulõhed. Seal toimub süsiniku sidumine ja Calvini tsükkel Lühidalt: kaks protsessi on omavahel füüsiliselt ja ruumiliselt eraldatud: 1. Süsiniku sidumine 2. Calvini tsükkel Eelis: Calvini tsükkel on pidevalt CO2 varustatud, ka siis, kui õhulõhed on suletud.
Väljutamise mehhanism sõltub konkreetsest ühendist. Hüdrofoobsed metabolismi lõpp-produktid nagu alkoholid (näiteks butanool), atsetoon ja dissotseerumata vormis orgaanilised happed läbivad membraani difusiooni teel. Teiste ühendite nagu näiteks aminohapped ja karboksüülhapped väljutamist vahendab kandja-molekul. Sekundaarsete transportsüsteemide abil toimub ekskreteerimine näiteks prekursor/produkt antiport- süsteemi kaudu (vt. laktaat/malaat antiport, millest tuleb juttu transpordi regulatsioonis). Glükoosi kääritamisel tekkiv laktaat sümporditakse rakust välja koos prootonitega ja see võimaldab genereerida elektrokeemilise prootonpotentsiaali, mis on rakkudele energiaallikaks. Sekundaarsete transportsüsteemide osalemist on näidatud veel antibiootikumide rakust väljaviimisel oluline mehhanism antibiootikumi resistentsus-mehhanismides. Primaarseid ATP-sõltuvaid ekskreteerimise süsteeme on kirjeldatud mitmete
madalmolekulaarsed ühendid. - Tsütokroomi c oksüdaasne kompleks transpordib elektrone ühekaupa redusteeritud tsütokroom c-lt hapnikule. - Karnitiin/atsüülkarnitiin translokaas. Antsüülkarnitiini transport maatriksisse. - Atsüülkarnitiini transferaas – atsüülkarnitiini transport läbi membraani. - Püruvaat/OH-antiport – püruvaadi importsüsteem - ADP/ATP-antiport süsteem - Pi/OH-antiport süsteem - Malaat/alfa-ketoglutaraat transportsüsteem (antiport) – tagab malaadi liikumise mitokondri maatriksisse. - Enamik valkudest seostuvad Hsc70-nega, mis seostub mitokondri välismembraani retseptorite Tom20 ja Tom22-ga. Need resteptorid on seotud Tom40-ga, mis moodustab mitokondrisse sisenemise kanali. (TOM – translocator outer membrane) Mis on vahetu sama energiaallikas ATP sünteesil nii mitokondrites kui kloroplastides elektronide transpordi ahelas.
- Tsütokroomi c oksüdaasne kompleks transpordib elektrone ühekaupa redusteeritud tsütokroom c-lt hapnikule. - Karnitiin/atsüülkarnitiin translokaas. Atsüülkarnitiini transport maatriksisse. - Atsüülkarnitiini transferaas atsüülkarnitiini transport läbi membraani. - Püruvaat/OH-antiport püruvaadi importsüsteem - ADP/ATP-antiport süsteem - Pi/OH-antiport süsteem - Malaat/alfa-ketoglutaraat transportsüsteem (antiport) malaadi liikumine mitokondri maatriksisse. - Enamik valkudest seostuvad Hsc70-nega, mis seostub mitokondri välismembraani retseptorite Tom20 ja Tom22-ga. Need resteptorid on seotud Tom40-ga, mis moodustab mitokondrisse sisenemise kanali. (TOM translocator outer membrane) 6. Mis on vahetu sama energiaallikas ATP sünteesil nii mitokondrites kui kloroplastides elektronide transpordi ahelas.
Esimene etapp toimub lehtede mesofülli rakkudes (mesofülliks nimetatakse lehtede parenhüümseid rakke kahe katterakkude kihi e. epidermi vahel). CO2 ja PEP reaktsioonis moodustub oksaaloatsetaat. . Reaktsiooni katalüüsib PEP-i karboksülaas. Moodustunud oksaloatsetaat redutseeritakse malaadiks, mis transportijate abil liigub lehe juhtkimpe ümbritsevatesse rakkudesse (ingl. bundle sheath cells), mida nimetatakse ka pärja (saksa Kranz) rakkudeks. Pärja rakkudes malaat dekarboksüülitakse dekarboksüüliva malaatensüümi poolt ja vabanev CO2 lülitub Calvini tsüklisse. 12.)Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko.: Rubisco on CO2 siduv ensüüm. CO2 ainevahetus fotosünteesis (fotosünteesi biokeemilised CO2 taandamise reaktsioonid) CO2 redutseerimine ja sahhariidide süntees toimub kloroplastide stroomas Calvini tsüklis. (16-49 lk. 666). Süsihappegaas seostub ribuloos 1,5-difosfaadile (RubP) ensüüm ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaasi e
Need geenid on analoogilised K. pneumoniae nifF ja nifLJ geenidele, mis kodeerivad samuti elektronide transpordi süsteemi. fixNOQP geenid kodeerivad membraanseoselist tsütokroomi oksüdaasi, mis osaleb bakterioidi-spetsiifilises hingamisahelas, võimaldades hingamist madalal hapniku kontsentratsioonil. nif ja fix geenide derepressiooniga koordineeritult avaldub dctA (dikarboksülaadi transport), mis kodeerib permeaasi. Permeaas transpordib dikarboksüülhappeid nagu näiteks suktsinaat, malaat ja fumaraat lämmastikku fikseerivatesse bakterioididesse. Need ühendid on energiaallikaks lämmastiku fikseerimisel, kus kulub palju ATP-d. TCA tsükli ensüümid töötavad bakterioidis täie võimsusega. Sel ajal, kui nif, fix ja dct geenid avalduvad, on ammooniumi assimileerimine represseeritud. Tänu sellele saab taimerakk omastada suurema osa fikseeritud lämmastikust. nif ja fix geenide regulatsioon Rhizobium'is
O O + H2O O O OH OH OH Kaks asja eraldatakse hüdrolüüsi käigus. Siin võib vaadata, et kaksikside hüdrolüüsitakse, vee liitumine kaksiksidemele. Teistpidi nimetatuna on malaadi dehüdrataas. Fumaraat + H 2O malaat Aspartaadi ammoniaak-lüaas O O HO OH HO OH + NH3
alumine) Ubikinoonid võivad saada elektronid mitme erineva dehüdrogenaasi käest. Prootonid võetakse tsütoplasmast. Näiteks: NADH-dehüdrogenaas, laktaasi dehüdrogenaas Dld (laktaat + ubikinoon -> püruvaat + ubikinool), püruvaadi oksüdaasilt PoxB (püruvaat + H2O + ubikinoon -> CO2 + atsetaat + ubikinoon), tsitraaditsüklis tekkiva malaadi oksüdeerimisel, malaadi oksidoreduktaas Mqo (malaat + ubikinoon -> oksaalatsetaat + ubikinool) suktsinaadi oksidoreduktaas SdhABCD (suktsinaat + ubikinoon -> ubikinool + fumaraat) Menakinoonid on sarnased ubikinoonidele, kuid sisaldavad naftaleeni tuuma. Menakinooni redutseeritud vormi nimetatakse menakinooliks. Menakinoone kasutab E. coli anaeroobsetes tingimustes, kus elektronide lõpp- aktseptoriks on mingi muu molekul, mis pole O2. Menakinoon 8
annaabi.ee 
