formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Elektronide transport Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e. ATP süntaas - ensüüm, mis sünteesib ATP-d 2. Selgitage hingamisahela e. elektronide transpordisüsteemi (ETS) kohta järgmist: ...
B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide ...
juhtsoontes. Ühikuks on vee ruumala, mis ajaühikus läbib pinnaühikule mõjuva jõu ühiku toimel. 17. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval C4 taimedel niiskel ajal, CAM taimedel öösel? 18. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasiga. Moodustuvad oksaalatsetaat, mis konverteeritakse malaadiks. Malaat transporditakse lehe juhtkudede ümbrise rakkudesse, kus toimub dekarboksüleerimine. Saadakse CO2, mis on kasutatav Calvini tsükli jaoks. See vähendab fotorespiratsiooni ohtu (et Rubisco seoks O2). PEP karboksülaas transpordib CO2 otse Rubiscole. 19. Mis on gutatsioon? Vee eraldumine tilkadena hüdratoodide veelõhede kaudu. Asub leheservades juhtsoonte otstes. 20. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Kõrge õhuniiskus ja madal temperatuur (madal veepot
Katalüüsi mehhanismid Katalüsaatori roll Valdav enamus biokeemilisi reaktsioone on aeglased ei vasta metabolismi nõuetele Katalüsaator on substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist jäädes ise reaktsiooni lõpuks muutumata kujule Katalüsaator · kiirendab reaktsiooni toimumist · ei muuda tasakaaluolekut · ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks · võimaldab metabolismi regulatsiooni Biokatalüsaatorid · valgud ensüümid · katalüütiline RNA ribosüümid Biokatalüsaatoreid iseloomustab · kõrge spetsiifilisus · kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaiooni...
C4 taimedel on väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad.
ADP-glükoos on glükoosijääkide doonoriks tärklise sünteesil taimedes. Püruvaadi karboksülaas lokaliseerub ainult mitokondri maatriksis. Püruvaat siseneb reaktsiooniks mitokondrisse. Sünteesitud oksaalatsetaat ei suuda läbida membraani. Lahendus selleks on oksaalatsetaadi taandamine malaadiks ning viimase transport tsütoplasmasse ning oksüdeerumina tagasi oksaalatsetaadiks. Oksaalatsetaat malaadi puhul NADH NAD+. Malaat oksaalatsetaadi puhul NAD+ NADH Glükogeeni metabolismi kontroll toimub glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi kaudu. - Glükogeeni fosforülaas aktiveeritakse allosteeriliselt (mitte aktiivsaidist) AMP poolt ja inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6-fosfaadi ja kofeiini poolt. - Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt. Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis
dehüdrogenaasil, annab elektronid hingamisahelasse ubikinooni tasemel st osa NADH pot energiast läheb kaotsi. Ei ole tasakaaluline G<0. Aspartaadi-malaadi sütik teine lahendus redutseeritud NADH ekvivalentide viimiseks mitokondrisse. Tsütosoolse NADH ekvivalentide transpordiks konverteeritakse kõigepealt NADH arvel oksaalatsetaat malaadiks. See reaktsioon toimub tsütosoolse malaadi dehüdrogenaasi toimel. Malaat rransporditakse mitokondrisse transporteri vahendusel. Mitokondris oksüdeeritakse malaat tafasi oksaalatsetaadiks nii, et tekib NADH. Seda katalüüsib mitokondriaalne malaadi dehüdrogenaas. Et taastada süstiku algoleks viiakse oksaalatsetaat mitokondrist välja ja alfa-ketoglütaraat mitokondrisse sisse. Kasutatakse aspartaadi aminotransferaasi. Teine transporter vahetab asparataadi glutamaadi vastu. Tasakaaluline. Maatriksi poolel
pärjarakkudesse ja dekarboksüülitakse seal NADP seoselise malic ensüümi abil. Sel juhul CO2 eraldumist saadab NADP taandamine, niiet koos CO2ga imporditakse pärjarakkudesse ka NADPH. Seda tüüpi taimedes toimub pärjarakkudes ainult ATP süntees tsüklilises elektrontranspordis, vee lagundamist ja NADPH sünteesi ei toimu. PSII puudub pärjarakkudes üldse. CAM metabolism – kaktustes. Öösel glükolüüsi raja kaudu sünteesitakse PEP, mis karboksüülitakse sidudes CO2 ja tekkinud malaat salvestatakse vakuoolis. Õhulõhed on avatud. Päeval malaat dekarboksüülitakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotosünteesi substraadina. Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimub sisemise CO2 arvel. Kirjeldage tärklise ja sahharoosi sünteesi erinevusi. Tärklise süntees toimub kloroplastis, kus päeval kogunevad tärkliseterad. Öösel need hüdrolüüsitakse ja vabaneb glükoos, mis väljub kloroplastist. Tärklise süntees
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja...
81. Nimetage kolm C4 taimede liiki Mais, sorgo, suhkrupilliroog 82. Nimetage 3 CAM taimede fotosünteesi iseärasust mis võimaldavad kasvu ekstreemselt kuivades mulla ja atmosfääri tingimustes a)PEPi karboksülaasi kõrge afiinsus CO2 suhtes edukas fs ka õhulõhede vähese avatuse korral. b)varuvad CO2 öösel, siis on õhulõhed avatud. Öösel glükolaatseraja kaudu sünteesitakse PEP, mis karboksüülitakse sidudes CO2 ja tekkinud malaat salvestatakse vakuoolis. c) Päeval malaat dekarboksüülitakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotosünteesi substraadina. Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimubsisemise CO2 arvel. 83. Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM esmane CO2 sidumine orgaanilisteks hapeteks ja vabastamine Calvini tsükklisse toimuvad ühes rakus (mesofülli) kuid
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
BIOKEEMIA II TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XI SÜSIVESIKUD 1. Süsivesikuteks nim biomolekule, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist Cn(H2O)n Süsivesikute bioloogiline roll. Väga mitmekesine ja looduses laialt levinud orgaaniliste molekulide klass; päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; paljude biomolekulide eelühendid; struktuuriline roll; molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute multifunktsionaalsus põhineb struktuuri iseärasustel: asümmeetriliste tsentrite olemasolu; esinemine nii lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodust...
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
Seega on sulfaadiga hingamine energiakulukas. Hingamisel vabaneb ka energiat, aga enne teda ka kulub. Desulfaatijate meelissubstraadid kuna sulfaat ei ole hea elektroni lõppaktseptor, siis saab mikroob sulfaatset hingamist kasutada siis kui ta oksüdeerib energiarikkamaid ühendeid. Sulfaate redutseerivad bakterid oksüeerivad põhiliselt gaasilist vesinikku ja orgaanilisi happeid ning alkohole. Tüüpilised substraadid on atsetaat, laktaat, püruvaat, malaat ja etanool. Sulfaatsel hingamisel saavad laguneda ka alkaanid ja aromaatsed ained. Polümeersed ained ilmselt otse kasutatavad pole. Sulfaatsed hingajad on enamasti ranged anaeroobid. Sulfaate on rohkesti merevees ja kui merevees või mudas tekivad anaerboosed tingimused, siis see soodustab sulfaatset hingamist ja H2S teket. Laktaadi oksüdeerimine sulfaadiga atsetaadiks membraanile moodustub prootongradient ja sünteesitakse ATP
produkt. Kestva intensiivse füüsilise töö puhul kasvab laktaadi teke glükoosist ja kuhjudes lihas- H O C* H rakkudes põhjustab laktaat lihasväsimust. CH 3 L-Laktaat 32 Malaat Joon. 33 Malaat (õunhape, 2-hüdroksübutaandihape) on inimor- C OO- CO O- ganismi metaboliit. Malaadi dehüdrateerimine annab fuma- CH2 CH raadi (fumaarhape, transbuteendihape). Malaat ja fumaraat HO CH HC (joon
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
Nad ei liida CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Kui C3 taimedes fikseeritakse süsinik ainult mesofüülirakkudes, siis C4 taimedes on see jagunenud mesofüüli- ja juhtkimbu rakkude vahel. Esmane CO2 sidumine toimub mesofüüli rakkudes (nagu ka C3 taimedes). Seal aga paneb ensüüm PEP karboksülaas CO2 PEP molekuli külge. Tulemuseks on neljasüsinikuline oksaaloatsetaat (siit tuleb C4 nimetus). Seega ei liideta CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Oksaloatsetaat + NADH + H+ = Malaat + NAD+ PEP karboksülaas – ensüüm, mis on võimeline siduma elektrone. Nii transporditakse malaat juhtsoonte küljes asuvatesse kimbuümbrisrakkudesse, millel puuduvad õhulõhed. Seal toimub süsiniku sidumine ja Calvini tsükkel Lühidalt: kaks protsessi on omavahel füüsiliselt ja ruumiliselt eraldatud: 1. Süsiniku sidumine 2. Calvini tsükkel Eelis: Calvini tsükkel on pidevalt CO2 varustatud, ka siis, kui õhulõhed on suletud.
Teine pöördumatu reaktsioon EMP rajas on katalüüstud fosfofruktokinaasi poolt, mis viib fruktoos 6- fosfaadi fruktoos 1,6-bisfosfaadiks: FBP + H2O F-6-P + Pi Glükoneogeneesis viib pöördreaktsiooni läbi fruktoosi 1,6-bifosfataas. Nende kahe vastandliku ensüümi suhe rakus määrabki, kumb rada töötab. Näiteks E. coli mutandid, mis on defektsed fruktoos 1,6- bisfosfataasi geeni fbp suhtes, ei ole võimelised kasvama glükoneogeneetilistel substraatidel malaat, suktsinaat, glütserool või atsetaat. EMP rajas katalüüsib glükoosist glükoos 6-fosfaadi moodustumise heksokinaas. Ka see reaktsioon ei ole sama ensüümi poolt pööratav. Glükoneogeneesis defosforüleerib glükoos 6-fosfaadi glükoos 6-fosfataas: G-6-P + H2O glükoos + Pi Glükoneogenees on energeetiliselt kulukas: 2püruvaat + 4ATP + 2GTP + 2NADH + 2H+ + 4 H2O glükoos + 2NAD+ + 4ADP + 2GDP + 6 Pi
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
Esimene etapp toimub lehtede mesofülli rakkudes (mesofülliks nimetatakse lehtede parenhüümseid rakke kahe katterakkude kihi e. epidermi vahel). CO2 ja PEP reaktsioonis moodustub oksaaloatsetaat. . Reaktsiooni katalüüsib PEP-i karboksülaas. Moodustunud oksaloatsetaat redutseeritakse malaadiks, mis transportijate abil liigub lehe juhtkimpe ümbritsevatesse rakkudesse (ingl. bundle sheath cells), mida nimetatakse ka pärja (saksa Kranz) rakkudeks. Pärja rakkudes malaat dekarboksüülitakse dekarboksüüliva malaatensüümi poolt ja vabanev CO2 lülitub Calvini tsüklisse. 12.)Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko.: Rubisco on CO2 siduv ensüüm. CO2 ainevahetus fotosünteesis (fotosünteesi biokeemilised CO2 taandamise reaktsioonid) CO2 redutseerimine ja sahhariidide süntees toimub kloroplastide stroomas Calvini tsüklis. (16-49 lk. 666). Süsihappegaas seostub ribuloos 1,5-difosfaadile (RubP) ensüüm ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaasi e
Need geenid on analoogilised K. pneumoniae nifF ja nifLJ geenidele, mis kodeerivad samuti elektronide transpordi süsteemi. fixNOQP geenid kodeerivad membraanseoselist tsütokroomi oksüdaasi, mis osaleb bakterioidi-spetsiifilises hingamisahelas, võimaldades hingamist madalal hapniku kontsentratsioonil. nif ja fix geenide derepressiooniga koordineeritult avaldub dctA (dikarboksülaadi transport), mis kodeerib permeaasi. Permeaas transpordib dikarboksüülhappeid nagu näiteks suktsinaat, malaat ja fumaraat lämmastikku fikseerivatesse bakterioididesse. Need ühendid on energiaallikaks lämmastiku fikseerimisel, kus kulub palju ATP-d. TCA tsükli ensüümid töötavad bakterioidis täie võimsusega. Sel ajal, kui nif, fix ja dct geenid avalduvad, on ammooniumi assimileerimine represseeritud. Tänu sellele saab taimerakk omastada suurema osa fikseeritud lämmastikust. nif ja fix geenide regulatsioon Rhizobium'is
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
