polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Regulaatorgeen - Geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Replikatsioon - Matriissüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Repressor - Regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Transkriptsioon - Matriissüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Translatsioon - (ehk valgusüntees) Tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel toimuv valkude
Kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon Induktor keemiline aine (võib tulla ka keskkonnast), mis initseerib tarnskriptsiooni Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile Operoni organisatsioon ja induktsioon E. coli lac operon: E
Geeni reg- kromosoomi üleminek valguks. Tsentromeer- hoiab koos kahte kromatiidi. Telomeerid- hoiavad kromosoomi otsi tugevana, et mitte lasta kromosoomil lüheneda ja pärilikkusel kaduda. Eukromatiin- lõdvalt pakitud , aktiivse transkrip. ala. Heterokromatiin- tugevalt pakitud, transkr. ei toimu. Operon- erinevaid valke kodeerivad alad. Speiser- geenide vaheline ala. Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad. Reguleerivad geeniekspressiooni. miRNAd kodeerib geen mis on transkribeeritud DNAlt kuid ei ole transleeritud valguks ( mittekodeeriv DNA)Mediaatori funkts: (valgukompleks 50 erinevast valgust). Tähtis
ausgeschaltet werden können Genregulation bezeichnet in der Biologie die Steuerung der Aktivität von Genen, genauer gesagt die Steuerung der Genexpression. Francois Jacob, Jaques Monod und Andre Lwoff haben untersucht, wie eine Regulation der Genexpression funktioniert. Substrat-INDUKTION · Vom Regulatoren wird Repressorprotein erzeugt · Keine Lactose -> Repressor an Operator gebunden (Operator = ein bestimmtes DNA-Abschnitt) und blockiert die Transkription der Gene des Lactosestoffwechsels · Effektor dringt ein -> die Lactosemoleküle lagern an den Repressor an Repressor ändert Raumstruktur, löst sich von der DNA ab und inaktiviert · RNA-Polymerase transkribiert die Gene des Lactosestoffwechsels · Transkribierten Enzyme spalten die Lactose in Glucose
seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen-DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika-teadusharu, mis uurib org pärilikuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geneetiline kood-mRNA mol. 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele amiinohappe jäägile valgu molekulis
Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus , (UGA, UAA, UAG, mis lõpetab translatsiooni. Repressor Regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbi viiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. DNA) A-T T-A G-C C-G RNA) A-U T-A G-C C-G
Kordamisküsimused 11. klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne...
*Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus: promootor|ACCGATTACCGATTA(transkriptsioon)|terminaator *mRNA polümeraas peab ühinema promootoriga->lõhub ära visniksidemed. *transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti. Kui promootorisse satub repressorvalk, siis ei saa RNA polümeraas toimuda(kuid on olemas ensüüme, mis aitavad seda lõhkuda) *Geeni avaldumine e. ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le *Erinevad geenid avalduvad erinevalt *Geneetiline kood on 3 järjestikku paiknevat nukleodiidi DNA või mRNA molekulis, mis määravad ära ühe aminohappe *Inistiaatorkoodon e
KUI MINGILT GEENILT TOIMUB rna SÜNTEES , SIIS ÖELDAKSE ET GEEN AVALDUB. ERINEVUSED RAKKUDE EHITUSES JA TALITUSES TULENEVAD GEENIDEST, MIS NEIS ÜHEL VÕI TEISEL AJAHETKEL AVALDUVAD Transkriptsiooni reguleerimine: Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA- polümeraas) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui need kaks ühinevad siis transkirptsioon toimub kui ei siis ei toimu. ! Nende ühinemist võib taksitada teine valk - REPRESSOR. Repressor valgu ühinemisel DNA molekuliga ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et alustada peab promootor vabanema repressorist. Osa geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. -- ensüüm on võimeline promootorpiirkonda kinituma siis kui AKTIVAATOR on sellega seondunud. Vahel on vaja nende valkude seostumieks ka REGULAATORAINETE liitumist. (hormoonid, vitamiinid, toitained) Transkriptsiooni regulatsiooni vead:
Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRNA vahendusel proteiine / mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. koodon 3 järjestikust mRNA nukeotiidi. 1 koodon määrab 1 kindla aminohappe. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seaostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga.
Ülesanne nr 1. DNA TAC CCT CAA GAT mRNA AUG GGA GUU CUA valk Met Gly Val Leu Ülesanne nr 2. valk Met Leu Ser Val mRNA AUG CUU AGC GUU DNA TAC GAA TCG CAA ATG CTT AGC GTT (DNAs TA; CG) Ülesanne nr 3. DNA ATC CCC GGG AAA RNA UAG GGG CCC UUU valk Stop Gly Pro Phe Geeni avaldamise regulatsioon 1. Repressor · Promootori kohale kinnitub molekul repressor ja ei lase sabageeni RNAsse viia · Repressor takistab RNA sünteesi 2. Aktivaator · Soodustab transkriptsiooni 3. Regulaatorained · Vitamiinid, hormoonid · Mõjutavad aktivaatorite või repressorite seondumist DNAga Mendeli Seadused · Homosügootsus kromosoomi paaris on ühesugused geenid(Kromosoomi paarid;silmad PruunPruun)
Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiitse järjestusega DNA molekuli (päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi) (replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) REPLIKATSIOONIGEEN viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise) REPRESSOR regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga (repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada) STOPPKOODON mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni STRUKTUURGEEN geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi
seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid
etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt. Vastavalt avaldumisele eristatakse 4 gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4) geenis, mis ei avaldu kunagi. Transkriptsiooni reguleerimine : kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkripts toimub, kui ensüüm ei seostu siis ei toimu. Ensüümi ühinemist võib takisada repressor. Repressorvalgu seostumine DNA mol-ga võib kattuda promootorpiirkonnaga seega ei saa ensüüm transkript-i alustada. Promootor peab repressorist vabanema. Transkripts regulatsiooni viga : kui tekivad valed geenid, siis tekivad nt vähkkasvaja rakud.
Ensüüm, mis teostab transkriptsiooni. Promootor On spetsiifiline DNA järjestus RNA polümeraas, vahetult enne geeni järjestuse algust, millele RNA polümeraas seondub ja alustab RNA sünteesi. Regulaatorvalk, mis takistab Repressor transkriptsiooni läbiviiva Promootor; aktivaator; ensüümi RNA polümeraasi transkriptsioon. seostumist promootorpiirkonnaga. Informatsiooni RNA mRNA tootmine Terminaator RNA, transkriptsioon Koht DNA-l, kus lõpeb transkriptsioon ja DNA
Eraldatakse geene, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), geene, mis avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad vastavale koele iseloomulikud talitlused), geene, mis avalduvad rakkude elutegevuse kindlal etapil (nt. lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada mõni teine valk (repressor), mille seostumiskoht võib osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga. Osade geenide avaldumiseks on vaja erilist aktovaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja regulaatoraineid (ainevahetuse produktid, toitained, vitamiinid). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist
Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Pärilikkusorganismide võime säilitada vanemate tunnused ja anda neid järglastele Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga Stoppkoodon mRNA nukelotiidne järjestus, mis lõpetab translatsiooni Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transkriptsioon RNA süntees Translatsioon valgu süntees GENEETILINE KOOD Nukelotiidide järjestus DNA molekulis määrab nukleotiidide järjestuse RNA
seondumiseks promootoralale, transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumine. Ilma faktorita on alguses RNA-pol. inaktiivne. Faktor vabaneb pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi. 9. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi pro-karüoodis trp või lac operoni näitel. Funktsioneeriv üksus, nukleotiidne järjestus sisaldab: *operaator DNA lõik, mis aktiv/inhib strukt. geene; sinna seostuvad aktivaator/repressor *promootor RNA-pol seondumiskoht + initsiatsioon *struktuurne geen sellelt toodetakse mRNA *regulaatorgeen st. repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni. Operon kobar järjestikuseid geene, mida transkribeeritake ühelt promootorilt ning mille transkript omab paljude erinevate valkude transleerimiseks vajalikku järjestust. lac-operon valke toodetakse vaid laktoosi olemasolul
Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1.Repressori abil 2.Aktivaatorvalgu abil (enne sünteesi peab ta aktiveerima promootori) 3.Regulaatorainete abil(vitamiinid, hormoonid) 4.Mittevajalike RNA-de lagundamine *2 tüüpi geene rakuelutegevuse kontrollimiseks : 1.Struktuurigeenid(kontrollivad raku ehituses, talitluses osalevate valkude ja RNA sünteesi) 2.Regulaatorgeenid(kontrollivad repressor ja aktivaatorvalkude tootmist ning struktuurigeenide avaldumist) TRANSLATSIOON -valgu süntees -tsütoplasmas, ribosoomides -vajatakse : mRNA(määrab valgu aminohappelise järjestuse), ensüüme, energiat(ATP,GTP), ribosoome, tRNA, aminohappe jääke -geneetiline kood- on mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi, mis määravad ära ühe kindla aminohappe jäägi valgu molekulis. -koodon- ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik mRNA-s
replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik. Universaalne kõigis organismides samasugune Sünonüümne Koodipäikses korduvad aminohapped Ühetähenduslik üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 9. Valgusünteesi kulg joonise olemasolul kirjeldada, mis toimub. 10. Mis on geen ja mis alleel
ajahetkedel avalduvad. 1. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes( tRNA, rRNA, osade ensüümide geenid) 2. Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes(insuliini geen kõhunäärme rakkudes) 3. Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil(lootel elundeid tekitavad geenid) 4. Geenid, mis ei avaldu kunagi. Regulatsioon:sõltuvad ensüümi seondumisest / mitteseondumisest promootoriga. Repressor valk blokeerib promootoriga. Aktivaator valk-aktiveerib enne transkriptsiooni promootori (aktivaatorained: vitamiinid, hormoonid) Struktuuri geenid mis määravad ja kontrollivad raku ainevahetuses, ehituses osalevate valkude sünteesi. Regulaator geenid kontrollivad struktuuri geenide avaldumist. TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK
3) Indutseeritud süsteemid - Sünteesitakse inaktivaatne aktivaator, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei aktiveeri struktuurgeene - Inaktiivne aktivaator + induktor – aktiveerib struktuurgeenid 56.Negatiivne geneetiline kontroll 1) Operaatori tasemel (promootori järel) - süsteemi algolek – avatud - Regulaatorgeeni produkt on repressor - Nii indutseeritava kui represseeritavad süsteemid 2) Pidurdatud süsteemid - Avatus süsteemis = regulaatorgeeni produkt on inaktiivne repressor, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei pidurda struktuurgeenid - Inaktiivne repressor + korepressor = aktiivne reressr mis pidurdab struktuurgeenid 3) Indutseeritud süsteemid - Sünteesitakse aktiivne repressor mis seondb regulaatorvalgu seondumise saidiga
DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema, nimetatakse promootoriks. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promotorpiirkonnaga. Kui ensüüm ühineb promotooriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi: ensüüm ei seostu, siis transkriptsiooni ei järgne. Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni teine valk- repressor. DNA ja RNA ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitsünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise ingo ülekanne. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks
Evolutsiooni jooksul muutunud kasutuks. Geenide vaheosad. · Vajalik RNA polümeraas, mis seostub DNA piirkonna, mida nimetatakse promootoriks(promootorpiirkond), sealt alates hakkab ta keerama DNAd lahti ja ühele DNA ahelale ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1. Struktuurgeenid määravad ära struktuurvalkude tootmise. Rakumembraanis olevad valgukanalid, immunsüsteemis valgud 2. Regulaatorgeenid määravad ära struktuurgeenide avaldumise. Kõik ensüümid.
Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Populatsioon Samal ajal ühisel territooruiumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Replikatsioon matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Repressor regulaatorvalk Ribosoom nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Renaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
RNA molekul.RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks, siis eraldub ensüüm DNA molekulist. DNA taastab oma biheeliksi kuju ja RNA liigub tsütoplasmasse. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA. rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 9)kuidas toimib transkriptsiooni regulatsioon (135) Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni teine valk-repressor. Repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees
* geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu - nt pseudogeenid olemasolevate geenide vigased koopiad Transkriptsiooni regulatsioon. * vajalik RNA-polümeraasi kokkupuude DNA promootorpiirkonnaga - repressor (mõni teine valk) võib takistada * vahel vaja regulaatorvalke või * regulaatoraineid (nt vitamiinid, toitained) Geeni aktiivsuse regulatsioon transkriptsiooni tasemel sõltub: * struktuurgeenidest (määravad ära raku ehituses/ainevahetuses osalevade valkude sünteesi) * regulaatorgeenidest (kontrollivad struktuurgeenide avaldumist) * üleliigsed RNAd visatakse ära Me erineme teineteisest valkude poolest - miks ma pole kapsas? Vastuseks:
spetsiifilisust DNA suhtes. 15. Nukleosoomide mõju transkriptsiooni regulaatorite seondumisele * Nukleosoomide 'hingamine' Nukleosoomi äärealal DNA n.ö. ,,hingab" st ajutiselt eksponeerib DNA-d, mis võimaldades transkriptsiooni regulaatoritel kergemini seostuda Seetõttu võimaldab nukleosoomi hingamine transkr. regulaatoril seostuda; 16. Transkriptsiooni repressorid. Transkriptsiooni regulaatorid: transkriptsiooni aktivaator lülitab geenid sisse ja repressor välja. Mõlemad seostuvad cis-regulatoorsele järjestusele DNA- Ühel transkriptsiooni faktoril, DNA helikaasil, on helikaasne aktiivsus ning on seetõttu seotud kaheahelalise DNA ahelate eraldamisega, tagamaks ligipääsu üheahelalisele matriits DNA-le. Teised valgud, aktivaatorid ja repressorid vastutavad koos erinevate seotud koaktivaatorite või korepressoritega transkriptsiooni moduleerimise taseme eest. 17. Geenide transkriptsiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides. 1
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist ehk kvaternaarstruktuurist. Regulatoorne (hormoonid) funktsioon (nt insuliin). Ensüümaatiline funktsioon- (-aas lõpp nt amülaas) lagundavad, sünteesivad. Aktiivne kaitse-antikehad kaitsevad haiguste puhul. Passiivne kaitse-küüned, karvad, okkad, sarved, sõrad (koostises, nt keratiin). Geeniregulatsioon (aktivaator ja repressor valgud) Transport- hapnik (hemoglobiin). Orgaanilistest ainetest on organismis kõige rohkem valke, sest neil tuleb täita palju ülesandeid. Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised
Transkriptsiooni käidus saadakse DNA molekuli 1. ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks liituma promootoriga, kindel nukleotiidne järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks. Süntees lõppeb, kui jõutakse terminaatorini, mille piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist. Transkriptsioonil saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekule.(A- U, C-G) Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Repressor valk, mis võib takistada ensüümi ühinemist promootoriga. See valk ühineb osaliselt või täielikult selle osaga, millega peaks ühinema hoopis ensüüm. Aktivaator valk, mis on vahel vajalik ensüümi ühinemiseks promootoriga. See valk peab ühinema enne ensüümi promootoriga. Stuktruurgeen määrab raku ehituses ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi Regulaatorgeen kontrollib struktuurgeenide avaldumist.
Geeni ekspressioon geenide avaldumine (toimub transkriptsioon). Geenide jaotamine gruppidesse vastavalt avaldumisele: 1)Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (nt: rRNA, tRNA). 2)Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes (nt: mRNA). 3)Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. NT: osad geenid hakkavad tööle siis kui inimene jõuab puberteediikka. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Repressor valk, mis takistab RNA polümeraasil seondumast DNA asuval promootor piirkonnaga. Transkriptsiooni regulatsiooni vigade tagajärjed - Toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses. NT: vähkkasvaja rakkude üheks tekkevõimaluseks ongi ''valede'' geenide avaldumine. GENEETILINE KOOD - seaduspärasus, kus mRNA molekuli kolm järjestikulist nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidi kolmik
peremeesraku hukkumine promootor-DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. regulaatorgeen-geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide aval-dumist replikatsioon-selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli replikatsioonigeen-viiruse geen, mis kindlustab viiruse DNA või RNA paljunemise repressor-regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA struktuurgeen-geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi terminaator-geeni lõpuosa transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel transkriptsioon-matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse
transkriptsiooni. Promootorites on spets DNA järjestus ja response elemendid, mis võimaldavad sidumissaidi RNA polümeraasile ja transkriptsioonifaktoritele. Transkriptsioonifaktor Järjestuse spetsiifiline DNAd siduv faktor. Valk, mis seonduv kindla DNA piirkonnaga. Osa süsteemist, mis kontrollib transkriptsiooni (DNA>RNA süntees). Teeb seda üksi või koos teiste valkkompleksidega, kas suurendades (kui aktivaator) või ära hoides (kui repressor) RNA polümeraaasi seondumist. Mobiilne DNA DNA, mis liigub iseeneslikult genoomis ringi. Võivad põhjustada mutatsioone , liikudes genoomi uutesse lookustesse ja muudavad DNA hulka genoomis. Kasulikud uurijatele, et muuta DNA'd elusorganismis. Elemendid transposoonid, retrotransposoonid, DNA tr., plasmiidid, bakteriofaagi elemendid. Kromatiin Nukleiinhappe valkkompleks, nähtav interfaasis kui rakud ei jagune. Rakufaasis on jaotunud ühtlaselt üle kogu tuuma
kõik valgusünteesi etapid. Leidub 4 tüüpi geene: Geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes Geenid, mis avalduvad mingil kindlal eluetapil Geenid, mis ei avaldu kunagi Regulaatoraine/valk – reguleerib transkriptsiooni ehk mRNA sünteesi. Regulaator võib transkriptsiooni kas aktiveerida või represseerida. Nt hormoonid, vitamiinid Repressor – transkriptsiooni takistav valk, mis ei lase RNA polümeraasil kinnituda promootorile Aktivaator – transkriptsiooni soodustav valk, mis aitab RNA polümeraasil promootorile kinnituda. Struktuurigeenid - kodeerivad kõiki RNA või valgumolekule, v.a regulaatoraineid Näiteks hemoglobiin Regulaatorgeenid – geenid, mis kodeerivad eelkõige regulaatorelemente. Regulaatorgeenide abil on võimalik regulaatorite hulka reguleerida, millega omakorda on võimalik reguleerida
acting” faktorid. Prokarüootidel: • Operon koosneb: struktuurgeenid, promootor, operaator (DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate struktuurgeenide transkriptsiooni inhibeerida) ja muud regulatoorsed järjestused • Regulatoorsed valgud on sigma-abifaktor: soodustab RNA-Pol seostumist kindlatele DNA järjestustele, aktivaator: seostub DNAga, soodustab transkriptsiooni initsiatsiooni, repressor: seostub operaatoriga ja takistab initsiatsiooni = negatiivne regulatsioon. Ühisjooned: • Polütsistroonsed geenid, st mitmed sarnase funktsiooniga geenid on paiknevad koos ja reguleeritakse ühiselt --- operon. • Geeni regulatsioon on peamiselt negatiivne, vahendatud repressorvalkude kaudu. Alles induktori seostumine repressoriga inaktiveerib viimase ja võimaldab ekspressiooni.
acting" faktorid. Prokarüootidel: · Operon koosneb: struktuurgeenid, promootor, operaator (DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate struktuurgeenide transkriptsiooni inhibeerida) ja muud regulatoorsed järjestused · Regulatoorsed valgud on sigma-abifaktor: soodustab RNA-Pol seostumist kindlatele DNA järjestustele, aktivaator: seostub DNAga, soodustab transkriptsiooni initsiatsiooni, repressor: seostub operaatoriga ja takistab initsiatsiooni = negatiivne regulatsioon. Ühisjooned: · Polütsistroonsed geenid, st mitmed sarnase funktsiooniga geenid on paiknevad koos ja reguleeritakse ühiselt --- operon. · Geeni regulatsioon on peamiselt negatiivne, vahendatud repressorvalkude kaudu. Alles induktori seostumine repressoriga inaktiveerib viimase ja võimaldab ekspressiooni.
avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeerraku ainevahetuse. 19. Replikatsioon - matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. 20. Replikatsioonigeen viirusegeen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. 21. Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootor prk-ga. 22. RNA-viirus viirus, mille pärilikuinfo kandjaks on RNA. 23. Strukuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. 24. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni 25
2-Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakkudes- insuliini geenilt toimub mRNA transkriptsioon kõhunäärmes 3-geenid, mis avalduvad inimese elutegevuse kindlal etapil-transkriptsioon toimub embrüogeenis geenidelt, kes osalevad loote väljakujunemises, hiljem enam mitte. 4-geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Geen avaldub, kui ensüüm ühineb promootoriga, geen ei avaldu, kui ensüüm promootoriga ei ühine. Repressor(valk) võib takistada ensüümi seostumist. Struktuurgeenid-määravad raku ehituses tRNA ja rRNA sünteesides Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Geenide vale või vajalike geenide mitteavaldumine võib tuua suuri muutusi rahu ehituses ja talitluses.(valed geeniavaldumised-karvajarakud) Geneetiline kood- mRNA moelkuli 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valguhulga Koodon-1aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik.
Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Replikatsioon matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Replikatsioonigeen viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. Repressor regulaatorvalk, mis takistab tsantskriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus fenotüübiline tunnus, mis avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. RNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA. Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel
14. Mis suunas liiguvad geelis molekulid? Liiguvad agaroosgeelis elektrivälja rakendamisel katoodilt anoodile (+). 15. Kui sul on kaks E.colit, mida teed, et teada saada kas RecA on olemas? 1) PCR 2) UV-ga kiiritad UV-ga kiiritad. Kui RecA on olemas, siis aktiveerib see RecA proteolüütilist stimuleeriva fn-i. RecA aktiveerib LexA autokatalüütilise proteolüüsi ja LexA vabastab enda kontrolli alt olevad SOS reparatsioonigeenid. LexA on repressor ja tavaolukorras on tema kontrolli all olevate geenid ekspressioon takistatud (Uvr). RecA käivitab reparatsioonimehhanismid. 16. Mis tekitab UV? Tekitab DNA ahelas tümiini dimeere, häirivad edasist replikatsiooni (takistavad DNA polümeraasil edasi liikumast) 17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende
DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toimub rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Repressor---regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootor piirkonnaga Struktuurgeen--- geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Terminaator---DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Transduktsioon---viiruse poolt teostatav geenide ülekanne organismide vahel
represseerib struktuurgeenid 3. Indutseeritud süsteemid Sünteesitakse inaktiivne aktivaator, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei aktiveeri struktuurgeene Inaktiivne aktivaator + induktor (efektormolekul) = aktiveerib struktuurgeenid 10. Negatiivne geneetiline regulatsioon 1. Operaatori tasemel (promootori järel) Süsteemi algolek = avatud Regulaatorgeeni produkt on repressor Nii indutseeritavad kui ka represseeritavad (pidurdatud) süsteemid 2. Pidurdatud süsteemid Avatus süsteemis = regulaatorgeeni produkt on inaktiivne repressor, ei seondu regulaatorvalgu seondumise saidiga promootori ees, ei pidurda struktuurgeenid Inaktiivne repressor + korepressor (efektormolekul) = aktiivne repressor, mis pidurdab struktuurgeenid 3. Indutseeritud süsteemid
operaator – geeni aktiivsust reguleeriv järjestus, millele saabub regulatsioonifaktor. cis-järjestus – (promootor, operaator, enhancer) 46 UAS – (upstream activating sequence) promootorist eespool asuv järjestus, mis aktiveerib spetsiifiliselt geene. Paljudel geenidel, mille ekspressioonitase väga palju muutub. Muutub 1000 x või enam. silencer – järjestus, mis surub geenide aktiivsust maha trans-faktorid – enamasti valgud, mõnel juhul RNA. repressor, aktivaator, terminaator. ensümaatiline terminaator – sigma-sõltuv terminaator (tagasihoidlik juuksenõel + sigmafaktor). Transkriptsioon võib väga tihti jääda pooleli (erinevalt translatsioonist). Tavaliselt juhtub seda kahe faasi vahel: initsiatsioon-elongatsioon. Transkriptsiooni alustamine: 1) RNA polümeraas (järjestusspetsiifiline) seondub DNA-ga 2) seondumisele järgneb konformatsiooni muutus – suletud kompleks läheb üle avatule.
ümberkorraldamine, nukleosoomide eemaldamine, histoonide asendamine, histoonide ümberkorraldamine. Aktivaatorid kutsuvad esile lisaregulaatorite seostumise, aitavad RNA polümeraasil seostuda promootorile, vabastavad RNA polümeraasi, selleks, et alustada transkriptsiooni, vabastavad RNA polümeraasi peatuskohast. Kolm viisi kuidas eukarüootide transkriptsiooni repressorid inhibeerivad transkriptsiooni. Aktivaatorid ja repressorid võistlevad sama regulatoorse piirkonna pärast DNA-l Repressor takistab aktiveeriva signaali jõudist aktivaatorile Repressor takistab üldiste transkriptsioonifaktorite kompleksi moodustamist Repressor värbab kormatiini ümberkorraldava kompleksi, et see viiks proootori piirkonna transkriptsioonieelsesse seisundisse Repressor tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde. Histoonide atsetüleerituse vähedamine takistab transkriptsiooni Repressor tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülgrupi
säilinud. Geeniregulatsioon seisneb transkriptsiooni reguleerimises – millised geenid on konkreetsel ajahetke aktiivsed ja millised mitte. Geeni avaldumine sõltub ensüüm RNA-polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui ensüüm saab sinna kinnituda, siis transkriptsioon toimub ja kui ei saa, siis transkriptsiooni ei järgne. RNA-polümeraasi seostumisest DNA promootoriga võib takistada mõni teine valk, mida nimetatakse repressoriks. Kui repressor on kinnitunud promootorpiirkonnaga, siis ensüüm sinna seostuda ei saa ning transkriptsiooni ei järgne. Repressori kinnitumine promootoriga või sellest vabanemine ei toimu juhuslikult. Enamasti juhib seda protsessi regulaatoraine, milleks võivad olla väiksemad biomolekulid (vitamiinid, hormoonid jt.). Osa geenide puhul ei suuda RNA-polümeraas iseseisvalt seostuda promootoriga ning sellele peab eelnema aktivaatorvalgu seostumine. Alles pärast aktivaatori
lõpetamiseks · Splaissimine- snRNA molekulid viivad läbi. Splaissing võimaldab ühelt DNA järjestuselt kodeerida erinevaid valke. Spinat ja müürlooga rubisco aktivaas oli esimene 1998 · Eksonid järjestuse osa, mis jääb alles · Intronid väljalõigatud järjestuse osad Regulaatorvalgud- reguleerivad RNA polümeraasi tööd. Repressor ja aktivaator- molekulid, mis soodustavad või takistavad transkriptsiooni. Mittekodeeriv RNA molekul- Funktsionaalne RNA molekul, mille info põhjal ei sünteesita valku · Kaks peamist gruppi: · Pikad mitte-kodeerivad RNAd (oluline roll bioloogilistes protsessides, nt areng, paljunemine) · Lühikesed mitte-kodeerivad RNA (21-24 nukleotiidi). Funktsioon on geeni vaigistamine · microRNA (miRNAs)
Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule
järjestused. Promootor-DNA järjestus, millele RNA-Pol seostub ja initsieerib transkriptsiooni. Operaator-DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate struktuurgeenide transkriptsiooni inhibeerida. b. Regulatoorsed valgud Prokarüootidel: • σ-abifaktor (sigma): soodustab RNA-Pol seostumist kindlatele DNA järjestustele. • Aktivaator: seostub DNAga, soodustab transkriptsiooni initsiatsiooni. • Repressor: seostub operaatoriga ja takistab initsiatsiooni = negatiivne regulatsioon. Eukarüootidel: • Regulatoorsed valgud on transkriptsioonifaktorid (TF). • TF seostudes teiste geenide cis elementidega reguleerivad nende geenide ekspressiooni: “trans-acting” faktorid. Lac ja Trp operonid, nende reguleerimise sarnasused ja erinevused. lac operonil on nõrk promootor (ei vasta konsensusjärjestusele), madala basaalse ekspressioonitasemega. CAP seostumissait (-60 bp)
? 20. Mis on transkriptsioonilise aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? Nii transkriptsiooni aktivaatoritel kui ka repressoritel on 2 funktsionaalset domääni: DNA'd siduv domään ja aktivatsiooni(repressiooni)domään. Mutatsioon esimeses võib takistada DNA'ga seondumist ja mutatsioon teises seondumist mediaatoriga. Mõlemal juhul ei saa aktivaator (repressor) täita oma funktsiooni (või nõrgendavad seda). 5 21. Nimeta peamised DNAd siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkriptsioonifaktoritele (vähemalt 3). Heeliks-pööre-heeliks. Domääni -heeliks seondub DNA suurde vakku. Tavaliselt aitab selle heeliksi interaktsioonile DNA'ga kaasa teine, natuke enam N-terminusse jääv -heeliks, mis annab nimetatu valguosaga hüdrofoobseid interaktsioone. Tsink-sõrm-valgud
lüütiline tsükkel viiruse paljunemiseprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. promootor DNA nukleotiidide järjestus, millega transkriptsiooni läbi viiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. regulaatorgeen viiruse geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. replikatsioon DNA ahela kahekordistumine. repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga. struktuurigeen viiruse geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. 4 Liis transduktsioon viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel.
annaabi.ee 
