Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast 2.rakukest 3.Joonisel on kujutatud kahte erinevat etappi bakterie lust: Pooldumist ja spoori moodustumist. Spoori moodustumist kujutab joonis B Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel tekib kaks uut rakku,aga spoori moodustumisel üks. Miks vajavad bakterid spoore? Bakterid vajavad spoore ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore. Haigused, nad on võimelised üle elama spooridena raskeid elutingimusi. Ehk paljud haigused püsivad ja säilivad keskonnas ja organismis. 4
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht .....................................................
On sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase vett läbi, kuid laseb läbi gaase. Klorosoomid Esinevad rohelistel bakteritel. Ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed. Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elekronmikroskoobis. Klorosoomis on põhiliseks valguks bakteriklorofüll C. Parasporaalkehad On valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel Valgulised protoksiinid ehk eeltoksiinid. Kasutatakse biotõrjes. suurimas koguses toodetud biopestitsiidid. Toksiinil on 2 piirkonda: üks määrab ära seostumise sooleepiteelile ja teisel on toksiline toime ta lülitub sooleepiteeli rakkude membraani ja moodustab seal poori, mille kaudu lekivad sealt välja toitained. Magnetosoomid magnetiliste omadustega nanoosakesed. Koosnevad kas magnetiidist või greigiidist ( väävlirikkas keskkonnas)
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud?
Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi ka lihtsama elutsükli Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi Ei kasva laktoosi ja tsellobioosi juuresolekul Parimad käärimise süsivesikud on galaktoos ja fruktoos Osad pärmid kasvavad anaeroobselt Erinevate suhkrute kasutamise võimalused sõltuvad sellest,
Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. Spooride moodustumine (sporogenees või sporulatsioon) algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse etappi. Esiteks moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni
- Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge - toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge - korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape - moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine - lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed? 18) Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumisega 19) Mis toimub enne bakteri raku jagunemist? Rõngaskromosoomi kahekordistumine 20) Kui kiiresti bakterid paljunevad?laboris 1...2 tunni jooksul,eriti kiireti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel, looduses korra ööpäevas või veelgi harvemini. 21) Nim teisi paljunemis viise peale pooldumise? Pungumise teel, mütseeli tükikeste abil. 22) Kirjelda spoori ja mis otstarve on? Kaotab osa veest, organellide arv väheneb ja bakter kattub tiheda kestaga.
Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1 - 25 mikromeetrit. Kui bakterid satuvad halbadesse tingimustesse - kasutab ta spoore. Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta).
tütarrakku. · Pooldumine on baktertel kiire, tavaliselt näteiks 20-30 minuti järel. PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust SPOORID · Kui keskkonnatingimused muutuvad egasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. · Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. · Spooride tekkimine pole bakterite paljunemine. · Spooride tekkimine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda. BAKTERITE TOITUMINE · Bakterite ainevahetus on kiire. · Toitub orgaanilistest ainetest. · Lagundavad surnud organisme või elavad ja toituvad teises organismides.
tokskante jms · Endospoorid o Esmalt kirjeldas neid F. Cohn ja hiljem kirjeldas nende teket ja idanemist R. Koch o Endospooriks muutub ainult osa rakust o Ühes rakus mood üks spoor (kuid on ka erandeid) o Spoor ei ole obligatoorne osa raku elutsüklist o Spoor sisaldab oluliselt vähem materjali kui tema emarakk, ta ei sisalda sellised komponente mis on kergesti asendatavad või ebastabiilsed o Spoor moodustub 1,5 h 1 ööoäeva jooksul o Spoori moodustamisel kasutatakse energiaallikana varuaineid ja emaraku komponente o Sporolatsiooni esmastel etappidel võib protsess tagasi suunduda kui keskkonna tingimused paranevad o Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes o Sporogeneesi etapid: 1. DNA replikatsioon, mood 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas 2. Üks kromosoom koos tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele 3
c) indikaatorbakterid (soolekepike- E.Coli- tema olemasolu viitab fekaalsele reostusele) 6) Tehnoloogia a) biolagunevate plastmasside tootmine (plastide valmistamine bakterite piimhappest) b) metallide eraldamisel maakidest (nikli, vase, uraani tootmine) (muudavad oksüdatsiooniastet ja metallid eralduvad ehedal kujul) 7) või c) Sõjanduses (bakterioloogiline relv)- Kopsukatk 1. Joonise tasandil võrdlus spoori teke ja bakterite paljunemine (kumb on kumb) 2. Bakterhaiguste eristamine loetelust 3. Nimetage 4 eri valdkonda (protsessi), milleks inimene baktereid kasutab (ei tohi kattuda) 4. Põhjendage miks on liigne puhastusvahendite kasutamine inimese tervisele probleemne
Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse. Sporulatsiooni esimestel etappidel võib protsessi tagasi suunata toitainete, näiteks glükoosi lisamisega. Teatud sporulatsiooni etapist alates aga ei protsess enam pidurdatav. Sporulatsiooniga on seotud vähemalt 200 geeni, mis aktiveeruvad sporulatsiooni käigus. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresi, umbes 1-1.5 tunni jooksul. a)Rakkude jagunemine Ftsz valgu toimel, rakud jagunevad nööördudes. Kui toitu ja niiskust on piisavalt. b)Elutingimused halvenevad hakkab sporuloos toimuma. Sporogeneesi etapid. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. Mis roll on endospooridel? Puhkevorm, mis moodustatakse ebasobivate tingimuste üleelamiseks. Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke
plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. X 49. Endospoori omadused, koostis. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Mis roll on endospooridel? Puhkevorm, mis moodustatakse ebasobivate tingimuste üleelamiseks. Omadused 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke
6. Viiruste ehitus. Joonis. 7. Bakterite ja viiruste erinevused. viirused on eluta ja elus organismid, bakterid on elus organismid; viirustel puudub paljunemisvõime; viirusel puudub ainevahetus. 8. Too 2 erinevust viiruste ja bakterite vahel. Lähtu-toitumine, paljunemine, ainevahetus, rakuline ehitus vms märksõnast. Viirustel puudub ainevahetus. Bakterid paljunevad iseseisvalt, kuid viirustel puudub paljunemisvõime. 9. Spoori mõiste ja tähtsus. tähtsus: bakter moodustab spoori ebasoodsates keskkonna tingimustes. Mõiste: eriline paksu kestaga rakk. 10. Mügarbakterite tähtsus looduses. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. 11. Bakterite kasutamise kohta näited. Toiduainetööstus, meditsiin, põllumajanduses, energeetikas. Õp lk 26 toidud: Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jne;
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku
8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks.
4. keeritsbakterid e. spiroheedid (spirochaetum) tugevalt keerdunud 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Spooride moodustumine · Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore · Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.)
keskkonnatingimuste üleelamiseks. Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis vabaneb emaraku lüüsudes ning mis võib idanemisvõimelisena säilida väga pikka aega. Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. 57. Endospoori omadused, termoresistentsus. 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures hävitatakse vegetatiivsed rakud ja ergutatakse endospoorid idanema, seejärel hoitakse materjali soojas, et idanemine oleks täielik ning siis keedetakse uuesti. 2. Talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante 3
Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad Suurem osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide sünteesitud orgaanilisi aineid. autotroofid sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest Bakterite tähtsus looduses: Bakterid lagundavad mitmesuguseid jääkaineid ja surnud organisme
koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes rakkudes või sporangiumides nende sisaldise jagunemise teel. Varsti pärast tekkimist heidavad uued spoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks. Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli uut spoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa veealustest aasadest. Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni.
Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga. Neil mõlemal on rakumembraan, mis reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. 6. Milliseid toiduaineid toodetakse bakterite kaasabil? Piimhappebakterite abil vamistatakse piimatooteid N: jogurtit, hapukoort, hapupiima jne. 7. Miks on bakterid looduses väga olulised? 1) Aineringe läbiviijad
Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid) Robert Kochi originaalfotod B. anthracis'est, kes on siberi katku tekitaja. Rakud aheldunud kettideks. B. anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks vegetatiivne rakk Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk
konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea
ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine.
mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var
mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var
vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 1) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 2) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 3) Edasi toimub membraani kasvamine; 4) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 5) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 6) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 7) Bakteri eos satub keskkonda.
sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks:
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
3. Klorosoomid- Klorosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis paiknevad raku pinna lähedal raku membraani all. Seal paikneb osa fotosünteesipigmente rohelistel bakteritel-valgustkoguvad pigmendid (antennpigmendid). Tänu klorosoomidele saavad rohelised bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses. Parasporaalkeha- on valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel: B. thuringiensis, B. popilliae, B. sphaericus jmt. Toksilised just liblikate (näiteks kapsaliblika) vastsetele . Aga on ka mardikate vastsetele (ka kartulimardikas) toksilisi B. thuringensise tüvesid ning sääsevastsetele (ka malaariasääsk) toimivaid tüvesid. Parasporaalkehad on valgulised eeltoksiinid (protoksiinid). Valgu lagunemisel putuka vastse seedetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina
........................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3.15. Parandage joonisel 2 viga. 2 punkti 16 3.16. Joonistel on kujutatud kahte erinevat etappi bakteri elust: pooldumist ja spoori moodustumist. 4 punkti Spoori moodustumist kujutab joonis .................. Paljunemist kujutab joonis ................... Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ...............
Veesisaldus Kõrge (80-90%) Madal (10-25% südamikus) SASP valgud Puuduvad Esinevad säilumist mõjutab kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Lagunenud DNAga endospoor ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospoori teke ja idanemine - Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega. Pärast kuumashokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. Spoori idanemine algab vee sisseimamisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks
........................................................................... 2) ............................................................................................................................................... 3.15. Parandage joonisel 2 viga. 2 punkti 17 3.16. Joonistel on kujutatud kahte erinevat etappi bakteri elust: pooldumist ja spoori moodustumist. 4 punkti Spoori moodustumist kujutab joonis .................. Paljunemist kujutab joonis ................... Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Miks vajavad bakterid spoore
Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Need on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimesele botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat ja teisi haigusi. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi toksiini, mille 1 mg võib tappa näiteks üle miljoni merisea. 45.) Bakteri spoori teke + tähtsus Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puudvad, sest kogu ainevahetud on äärmiselt aeglustunud.Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduaineteta elada aastasadu
paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Meioos 1. Profaasi pahüteemas. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil. 37. Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine
> Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel.
aineid- toitumiseks, ensüümid- kahjulike ainete lagundamiseks8antibiootikumid) Bakteriorganellid- puuduvad membraanssed organellid(tsütoplasmavõrgustikku, gokgikompleksi, mitokonderid), puudub tsentrosoom, tsütoskelett. Sarnane- valgusüntees toimub ribosoomides Gaasivakuoolid-valgulise membraaniga põiekesed- vees olemiseks Bakterib paljunevad pooldumisega(eelneb kasvamine ja varuaine süntees)Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad ebasoodsasse elukeskkonda moodustavad spoori. Bakterite tähtsus looduses- bakterid kasutavad toitumiseks kõiksugu orgaanilisi ühendeid( valgud, suhkrud, nafta, tselluloos) Lagundavad surnuid organisme ja mitmesuguseid jääkaineid(laguahelad) Lagundavad orgaanilised ained lihtsamate ühenditega aineteks ja lõppproduktiks on anorgaanilised ained, mida kasutavad taimed. Orgaaniliste ainete lagundajatena on neil tähtis osa mulla kujundamisel. Bakterid osalevad peamiste keemiliste elementide-C,O,N,P, väävli-looduslikes ringetes.
varustavad sellega taime. e) Tsüanobakterid (toitumine, millise abiootilise tegurita elada ei saa?, seos samblikega) • Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel • Ei suuda elada ilma niiskuseta • Mõned tsüanobakterid moodustavad koos seentega samblikke f) Miks on bakteril spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor? • Bakteril on spoorid, et rasketes tingimustes ellu jääda. Spoori tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee hulk ja raku ümber moodustub kest a) Levinuimad bakterhaigused – kuidas võid nakatuda - ennetamine • Bakteriaalne kopsupõletik – levib õhu kaudu – on võimalik vältimiseks vaktsineerida - • Tuberkuloos ------------------------------------------ " ------------------------------------------
Detsimaalne reduktsiooniaeg on osa termilisest surmaajast. 11. Kui kultuur DRT autoklaavimisel on 1,5 min, siis kaua kulub 10 6 raku surmamiseks? Mis juhtub rakkudega, kui katkestada steriilimine pärast 9 min möödumist? TDT= logNo x DRT. D=1,5 min. N0=106. TDT=log106 x 1,5 min = 9. 9 minutit kulub, et antud temperatuuril oleks kogu populatsioon surmatud. Pärast 9 minuti möödumist on populatsioon hävinud. 12. Leia DRT mikroobile, kui alginokulumi 5 x 10 6 spoori töötlus 10 min 121 kraadi juures annab 30 elusrakku? No = 5x106. Nt= 3x101. t=10 min. t=DRT x (logNo-logNt). DRT=t/logNo-logNt). DRT=10/5,22=1,9 minutit. 13. Miks on osale mikroobidele hapnik toksiline? Neil puuduvad ensüümid, mis neutraliseerivad hapniku mürgiseid kõrvalprodukte (superoksiid, peroksiid). 14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest? Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi.
eksponentsiaalses faasis sporuleeruma hakkavad rakud. Kui viia rakud hõredast rakukultuurist tiheda rakukultuuri filtraati, hakkavad ka need sporuleeruma. Seega ilmneb sporuleerumisel "quorum sensing" e. hulgatunnetuse efekt. Rakud produtseerivad väliskeskkonda teatud autoinduktormolekule, mis toimivad alates teatavast lävikontsentratsioonist. Mida tihedam on rakukultuur, seda kõrgem on autoinduktori kontsentratsioon. 3. DNA süntees. DNA süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks. Kui DNA süntees inhibeerida, pärsitakse sporulatsiooni varajasel etapil avalduvad geenid. Eelpoolkirjeldatud 3-st signaalist saab alguse fosforüleerimise kaskaad, mis toimub Spo0 signaalse transduktsiooni raja kaudu. See signaali ülekandesüsteem koosneb Spo0A, Spo0F ja Spo0B valkudest. Spo0F on märklauaks histidiini proteiini kinaasidele KinA ja KinB. Fosforüleeritud Spo0F kannab fosfaadi edasi proteiini fosfotransferaasile Spo0B, mis
Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas. Teatud arenguetapil haploidsed rakud ühinevad viljastumiseks (näit. seente haploidsed mütseelid) ning tekitavad sügoodi, mis kohe jaguneb meiootiliselt ning algab uus tsükkel. spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest
millest areneb spoor. Sporulatsiooniseptumisse moodustunud peptidoglükaankiht degradeeritakse ja membraanid liituvad. III staadiumi alguseks on tekkinud prespoor e. eelspoor (ingl. k. forespore), mis on emarakus ümbritsetud 2-kihilise membraaniga. IV staadiumis moodustub prespoori ümber korteks. Korteksi moodustumise käigus ladestub membraanide vahele peptidoglükaan. V VI staadiumis toimub areneva spoori küpsemine endospooriks. Spoori ümber moodustub paks kest, mille tulemusena spoor muutub resistentseks temperatuuri ja kemikaalide suhtes. Bioloogilised protsessid spooris soikuvad, kuid selline spoor on soodsates tingimustes võimeline idanema. VII staadiumis emarakk lüüsub ja tugevalt dehüdreerunud spoor vabaneb. Igas sporulatsiooni staadiumis avalduvad kindlad geenid. Sporulatsiooni initsiatsiooni kontroll Sporulatsiooni-spetsiifiliste geenide avaldumist kontrollivad regulaatorvalgud, mis toimivad vastusena
L, p Paljunevad pooldudes. B Enamasti liiguvad aktiivselt. L 1.2. Milline on alglooma peamine erinevus bakterist? Algloom on suurem Ülesanne 2. Kirjuta, kuidas liiguvad järgmised algloomad (a-c): a) silmviburlane, liigub viburitega b) amööb, oma kehakuju muutes c) kingloom. Ripsmeid kasutades Ülesanne 3. 3.1. Ebasoodsates keskkonnatingimustes võib bakter moodustada spoori ja algloom tsüsti. Mille poolest on spoor ja tsüst sarnased? Nad on sarnased selle poolest, et neil on ümar kuju. 3.2. Miks on spooride ja tsüstide moodustamine organismile vajalik? Selleks, et rasketes keskkonnatingimustes ellu jääda. Ülesanne 4. 4.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Risto võttis tiigist vett ja valas Petri tassi ning vaatas binokulaariga selles algloomi. Kogu Petri tassis liikus rohkesti kingloomi ja rohelisi silmviburlasi. Ta kattis pool tassi
eraldada ja uurida nende fenotüüpi. · Oletame, et alleelid A ja a, mis paiknevad tsentromeeri lähedal, produtseerivad askospoorides erinevaid pigmente. Kui ristata A ja a alleelidega rakke, moodustuvad kaheksa spooriga askused. Alleelid võivad segregeeruda erinevalt ja seetõttu näeme kahetüübilisi askuseid. · Esimesel jagunemisel segregeerumise muster avaldub siis, kui neli esimest spoori askuses on alleeliga A ja ülejäänud neli alleeliga a. Alleelid A ja a lahknevad esimesel jagunemisel puhtalt AA ühele poole ja aa teisele poole. Pärast teist jagunemist lahknevad kromatiidid eraldi tuumadesse järjekorras A, A, a, a ning seejärel poolduvad tuumad veel mitootiliselt. · Teisel jagunemise segregeerumise mustrit näeme siis, kui on toimunud ristsiire lookuse
tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. Meioosi tüübid (spoorne, gameetne, sügootne meioos). Vastavalt sellele, millisel organismi arenguetapil toimub meioos, eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: Sügootne meioos - Meiootiliselt jaguneb viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
